Ilmar Koppel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ilmar Koppel V Balti elektrokeemia konverentsil 2008. aastal

Ilmar Koppel (16. jaanuar 1940 Võru9. jaanuar 2020) oli eesti keemik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmar Koppel sündis Võrus, ent suvel 1940 kolis pere Puurmanisse. 1958. aastal lõpetas ta Puurmani Keskkooli ja 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna orgaanilise keemia alal. Aspirantuurile aastatel 1963–1967 järgnes kandidaaditöö kaitsmine 1969. aastal teemal "Solvendi (reaktsioonikeskkonna) mõju Snl tüüpi solvolüüsireaktsioonide kineetika ja mehhanism". Keemiadoktori kraadi sai Ilmar Koppel 1986. aastal, kaitstes väitekirja NSVL Teaduste Akadeemia Keemilise Füüsika Instituudi juures teemal "Struktuuri mõju orgaaniliste ühendite prootonafiinsustele ja ionisatsioonipotentsiaalidele".[1]

Ilmar Koppeli tegevus oli läbi aegade seotud Tartu Ülikooliga, kus ta aastail 1967–2005 töötas vanemteaduri, keemilise kineetika ja katalüüsi labori juhataja, analüütilise keemia kateedri juhataja ja Keemilise Füüsika Instituudi juhataja ning analüütilise keemia professorina. Professorikutse anti talle 1990. aastal. Aastail 2005–2008 oli Ilmar Koppel Tartu Ülikooli uurija-professor, 2008–2015 Tartu Ülikooli Keemia Instituudi teadusdirektor ning kuni aastani 2018 füüsikalise ja analüütilise keemia juhtivteadur. [2]Alates 2008. aastast oli ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Tema juhendamisel on kaitstud üle 30 doktori- ja magistritöö.[3]

Koppel on olnud mitme rahvusvahelise konverentsi korralduskomitee liige, Eesti esindaja paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides, mitme rahvusvahelise ja riikliku teadusprojekti vastutav täitja ning koordinaator.[3]

1993. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks loodusteaduste (füüsikaline keemia) alal. Ta oli Eesti TA juhatuse liige ja TA Bioloogia, Geoloogia ja Keemia Osakonna juhataja 2004–2014.

Teadustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmar Koppeli teadustöö valdkond on interdistsiplinaarne, ulatudes superhapete ja -aluste disainist ja uurimisest neutriinofüüsikani, lahustes toimuvatest protsessidest ja nendega kaasnevatest keskkonna- (lahusti) efektidest gaasifaasis kõrgvaakumis kulgevate reaktsioonideni, sügavatest üldistustest ning keemia raudvarasse pürgivatest alusuuringutest kõrgtehnoloogilist rakendust tõotavate töödeni. Ta on avaldanud 5 monograafiat ja üle 300 teadusartikli rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakirjades, olles üks Eesti tsiteeritumaid teadlasi.[3]

Töid[muuda | muuda lähteteksti]

  • The influence of the solvent on organic reactivity / I. A. Koppel, V. A. Palm. Tartu Riiklik Ülikool, 1973, lk 203–279
  • Tables of rate and equilibrium constants of heterolytic organic reactions. Vol I(1) / Koppel, I. A., Palm, V.A., Hiob, R. J., Rodima, T.K., Tamme, M.E., Tenno, T.A., Karelson, M.M. Viniti, Moscow, 1975, 601 lk
  • Tables of rate and equilibrium constants of heterolytic organic reactions. Vol III(1) / Palm, V.A., Koppel, I.A., Hiob, R. J., Tenno, T.A., Karelson, M.M., Koppel, J.B. Viniti, Moscow, 1977, 462 lk
  • The methods of investigation of gas phase ion-molecule reactions / Koppel, I.A., Pikver, R.J., Suurmaa, E., Mölder, U. Cshizov, O.S. (ed) Ion-Molecule Reactions in Gas Phase. Acad. Sci. USSR, Ufa, 1987, 1, lk 5–24
  • Acidity and basicity in gas phase. Quantitative aspects. Tolstikov, Ya.S. (ed) Electron and Proton Affinities of Molecules. Acad. Sci. USSR, Ufa, 1991, lk 5–112

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 1939-1998. Tallinn, 1998, lk 54–55

Margus Maidla. Füüsikalise keemia guru akadeemik Ilmar Koppel ja tema valem. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 299–308

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]