Dimitri Kaljo

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Dimitri Kaljo (sündinud 12. oktoobril 1928 Haapsalus) on eesti geoloog, alates 1983. aastast Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Kaljo õppis kuni 1948. aastani Tallinna 1. Keskkoolis. Seejärel õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis paleontoloogiat; lõpetas ülikooli 1953. aastal cum laude. Kaljo sõnul oli tal algul poliitilistes õppeainetes raskusi ja teda ahistati õpingute käigus talle arusaamatutel põhjustel.[1] Järgnes aspirantuur ja kandidaadikraadi kaitsmine 1956. aastal. 1978. aastal sai ta geoloogia-mineraloogiadoktori kraadi Balti Siluri ökostratigraafilise analüüsi eest.

Alates 1956. aastast on ta erialateadlasena-paleontoloogina ning võimeka teadusorganisaatorina töötanud Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis (alates 1997 Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut). Aastatel 1959–1965 oli ta sektorijuhataja, 1965–1969 teadusdirektor, 1969–1989 direktor ja 1990–2006 aluspõhja osakonna juhataja. Professorikutse anti talle 1986. aastal.

Aastatel 1990–1999 oli Dimitri Kaljo Akadeemia Bioloogia, Geoloogia ja Keemia Osakonna juhataja ning 1991–2004 välissuhete koordinaator. Käesoleval ajal töötab ta TTÜ Geoloogia Instituudis erakorralise vanemteadurina.

Dimitri Kaljo on olnud ning on senini tegev paljudes eraalakomisjonides. Alates 1969 on ta Eesti Stratigraafia Komisjoni liige (alates 1981 esimees), aastast 1991 Eesti Maavarade Komisjoni ja 1992 Eesti Geoloogia Rahvuskomitee esimees. Rahvusvahelise renomeega teadlasena on Dimitri Kaljo olnud Rahvusvahelise Stratigraafia Komisjoni Siluri alamkomisjoni liige (1984–1992 esimees), NSVL Stratigraafia Komitee ja selle Ordoviitsiumi-Siluri komisjoni liige (1983–1991 esimees). Aastatel 1983–1988 oli ta Rahvusvahelise Fossiilsete Korallide Uurimise Assotsiatsiooni asepresident, 1989–1996 Rahvusvahelise Paleontoloogia Liidu asepresident. Alates 2006 on ta Rahvusvahelise Paleontoloogia Assotsiatsiooni graptoliitide töögrupi liige.

Dimitri Kaljo uurimistöö peasuunad on olnud Eesti ordoviitsiumi ja siluri tetrakorallide taksonoomia ja biogeograafia, graptoliitide biostratigraafia, nende ladestute stratigraafiline liigestus, Balti basseini fatsiaalne arengulugu ja paleoökosüsteemid ning isotoopgeoloogia. Nendel aladel on ta avaldanud üle 300 teaduspublikatsiooni. Kahel korral on ta kollektiivi juhina pälvinud Eesti riikliku preemia: 1972 tööde tsükli eest Eesti Siluri uurimisel ning 2001 isotoopuuringute eest paleosoilise arenguloo selgitamisel.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]