Pärt Peterson

Allikas: Vikipeedia
Pärt Peterson 2012. aastal

Pärt Peterson (sündinud 18. aprillil 1966 Tartus) on eesti immunoloog.[1] Ta on Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor ja molekulaarimmunoloogia juhtivteadur.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärt Peterson on Aleksei Petersoni poeg ja Kaja Petersoni abikaasa.[1]

Lõpetas 1984 Tartu 2. Keskkooli, 1991 Tartu Ülikooli bioloogiaosakonna, oli 1991–92 TÜ bioloogia-geograafiateaduskonna magistrant, 1992–96 Tampere Ülikooli arstiteaduskonna doktorant; molekulaarse bioloogia magister (1992, TÜ), väitekiri "Identification of B-cell epitopes on steroid 17a-hydroxylase, an autoantigen in autoimmune Addison's disease", Ph.D. (immunoloogia, 1996, Tampere Ülikool), väitekiri "Antigens and HLA in autoimmune Addison's disease". Oli 1991–92 TÜ MRI nooremteadur, 1996–2000 Tampere Ülikooli meditsiinitehnoloogia instituudi teadur, 2000–03 Soome Akadeemia vanemteadur, 2003– TÜ arstiteaduskonna erakorraline professor ja Wellcome Trusti vanemteadur.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: immuunsüsteemi rakkude transkriptsiooniline regulatsioon, autoimmuunsuse tekkes osalevad geenid, genoomne imprinting. Eesti Inimesegenoomi Ühingu ja Soome Immunoloogia Seltsi liige. Tähtsamad uurimustoetused: Soome Akadeemia 2000–05, Wellcome Trust 2003–08, EU Raamprogramm 6: 2003–2008. 58 teadustrükist, 3 patenti.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Identification by molecular cloning of an autoantigen associated with Addison's disease as steroid 17a-hydroxylase (kaasautor). // Lancet 339 (1992)
  • Positional cloning of the APECED gene (kaasautor). // Nature Genetics 17 (1997)
  • APECED: a monogenic autoimmune disease providing new clues to self tolerance (kaasautor). // Trends Immunology 19 (1998)
  • Lymphotoxin pathway directs thymic Aire expression (kaasautor). // Nature Immunology 4 (2003)
  • Meiotic and epigenetic defects in Dnmt3L-knockout mouse spermatogenesis (kaasautor). // Proceedings of the National Academy of Sciences of the USA 102 (2005);

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 129.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.