Jaan-Mati Punning
Jaan-Mati Punning (13. märts 1940 Rasina vald Tartumaa[1][2] – 21. november 2009[3]) oli eesti geokeemik, paleogeograaf ja ökoloog[1].
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Jaan-Mati Punning oli talupidaja poeg.[1]
Punning lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli, 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli keemiaosakonna. 1968. aastal kaitses ta Eesti Teaduste Akadeemia juures kandidaadikraadi geoloogia-mineraloogiateaduste alal väitekirjaga "Применение радиоуглеродного метода для изучения истории покровного оледенения в верхнем плейстоцене и эволюция древнебалтийских водоемов в раннем и среднем голоцене на территории Прибалтики" ning 1981 NSVL TA Geograafia Instituudis geograafiadoktori kraadi väitekirjaga "Применение изотопно-геохимических методов для изучения эволюции оледенения"[1], olles esimene doktorikraadiga eestlane loodusgeograafias.[4] Ta täiendas end 1990 Stockholmi Ülikoolis ja 1992 Oslos Norra Polaarinstituudis.[1]
1963–1972 oli ta Eesti NSV Geoloogia Valitsuse vanemlaborant, insener ja vaneminsener, 1972–1987 Eesti NSV TA Geoloogia Instituudi vanemteadur ja labori juhataja, 1987–1989 Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi teadusdirektor, 1989–1991 Eesti TA Ökoloogia ja Mereuuringute Instituudi direktor, 1992[5]–2005 Ökoloogia Instituudi (1997–2005 Tallinna Pedagoogikaülikooli Ökoloogiainstituudi) direktor, geoökoloogia õppetooli juhataja ja professor, ühtlasi 1987–1993 Tartu Ülikooli füüsikalise geograafia kateedri professor. 2005. aastast oli ta Tallinna Ülikooli Ökoloogiainstituudi juhtivteadur.[1]
Punning pidas loenguid ka Stockholmi Ülikoolis. Tema peamised loengukursused on olid paleogeograafia ja paleoökoloogia, glatsiaalgeomorfoloogia, maastike geokeemia ning globaalökoloogia. Ta koostas ka õppevahendeid ja gümnaasiumiõpikuid.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Jaan-Mati Punningu peamised uurimisvaldkonnad olid füüsikaliste ja keemiliste meetodite kohandamine ja rakendamine paleogeograafia-, ökoloogia- ja biogeokeemiauuringutes, Põhja-Euroopa hilisjääaegse paleogeograafia arengu süstemaatiline uurimine ning paleoökoloogilised ja ökoloogilised uuringud inimmõju modelleerimiseks eri ökosüsteemide arengus. Ta osales ekspeditsioonides Teravmägede arhipelaagi, Polaar-Uuralisse ning Pamiiri ja Kamtšatka liustikele. Ta uuris radioaktiivse süsiniku meetodil Ida-Euroopa lauskmaa jäätumise dünaamikat, põhjapoolkera kvaternaariajastu geokronoloogiat ja paleogeograafiat, kasvuhooneefekti mõju kliimale ning inimmõju ökosüsteemidele, tegeles looduslike tingimuste muutuste rekonstrueerimise ja modelleerimisega, samuti praktiliste keskkonnakaitse probleemidega.[1]
Punning oli isotoopgeoloogia ja paleoglatsioloogilise uurimissuuna rajaja Eestis. Ta osales Teaduste Akadeemia ÖMI ning Tallinna Pedagoogikaülikooli / Tallinna Ülikooli Ökoloogiainstituudi loomises ning rajas TPÜ (TLÜ) geoökoloogia õppetooli.[1] Geoloogia Instituudis asutas Punning ühe maailmas juhtivaist isotoopgeoloogia laboratooriumeist.[4] Samuti oli ta Eesti Geograafia Seltsi aastaraamatute, paljude raamatute ja artiklite toimetaja, Eesti Looduse ja Eesti TA Toimetiste seeriate "Geoloogia" ja "Bioloogia. Ökoloogia" ning ajakirja Oil Shale toimetuskolleegiumi liige.[1]
Ta oli Eesti Geograafia Seltsi president (1985. aastast), Loodusuurijate Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi liige, Eesti Rahvusliku Geograafide Komitee esimees, Rahvusvahelise Radiosüsiniku Laboratooriumide Assotsiatsiooni büroo, Rahvusvahelise Geograafia Assotsiatsiooni jpt teadusorganisatsioonide ning -nõukogude liige, Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu liige (2004. aastast). Ta avaldas üle 400 teadustrükise, sh 7 monograafiat.[1]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1976 – Helsingi Ülikooli medal
- 1988 – N. Vavilovi medal
- 1990 – K. E. Baeri medal
- 1992 – Eesti Teaduste Akadeemia medal[1]
- 1994[6] – Eesti Vabariigi teaduspreemia geo-bioteaduste ja põllumajanduse erialal Kirde-Eesti keskkonnaprobleemide uurimise eest.[4]
- 2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2001 – Tallinna Pedagoogikaülikooli medal
- 2002 – Eesti Geograafia Seltsi auliige
- 2003 – Ida-Virumaa teenetemärk
- 2005 – Vene Geograafia Seltsi auliige[7]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Isotoobid jutustavad minevikust" Tallinn, 1977
- "Методы датирования четвертичнх образований в целях палеогеографических реконструкций" (kaasautor A. Raukas). 1983
- "The influence of natural factors and anthropogenic factors on the development of landscapes" Tallinn, 1994
- "Greenhouse gas emissions: recent trends in Estonia" (kaasautor). // "Greenhouse gas emission inventories" Kluwer Acad Publishers, 1996
- "Estonia. Geographical studies" Tallinn, 1996
- "Erimastaabilised kliimaprotsessid holotseeni glatsiaalses maastikus" (kaasautor J. Jõgi). // EGS-i aastaraamat 32 (1999)
- "Palaemonitoring as a tool for assessing the role of human impact on the dynamics of the ecosystems" // Quaternary International 63/64 (2000)
- "The last hundred years of land-use history in Estonia as inferred from pollen records" (kaasautor T. Koff). // Ann. Bot. Fennici 39 (2002) 3
- "Spatial variability of diatoms, subfossil macrophytes, and OC/N values in surface sediments of Lake Väike Juusa (Southern Estonia)" (kaasautorid L. Puusepp, T. Koff). // Eesti TA Toimetised. Bioloogia. Ökoloogia 53 (2004) 3
- "Recent patterns of sediment accumulation in a small closed lake revealed by the sediment records" (kaasautor). // Hydrobiology 529 (2004) (1)
- "The structure and age of the Kaali Main Crater, Island Saaremaa, Estonia" (kaasautor). // Impact Tectonics. Berlin, Heidelberg, New York, 2005
- "Holocene Lake Level Fluctuations Recorded in the Sediment Composition of Lake Juusa, Southeastern Estonia" (kaasautor). // Journal of Paleolimnology 34 (2005) 2
- "Keskkonnauuringute nüüdisprobleeme" Tallinn, 2007
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
- ↑ "Eesti entsüklopeedia" andmeil Matsisaarel Mooste vallas.
- ↑ EE 14: 383.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Suri loodusteadlane Jaan-Mati Punning
- ↑ Teistel andmetel 1991. aastast: Eesti teadus- ja arendustegevuse infosüsteem
- ↑ ETBLi andmeil 1995.
- ↑ Eesti teadus- ja arendustegevuse infosüsteem
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Eesti geoloogia: biograafiline teatmik" Tallinn, 1995, lk 92
- "Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995" (käsikiri), lk 137
- "Eesti entsüklopeedia" kd 14, lk 383
- "История геологических наук в Эстонииi" Tallinn, 1986, lk 325
- Virkus, R. "Tallinna Pedagoogikaülikool läbi aegade" Tallinn, 1998, lk 64, 70, 84, 100, 122, 175, 176
- "Maa Universumis" Tallinn, 2004, lk 319
- "Jaan-Mati Punning. Personaalnimestik" Tallinn, 2000
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, märksõna ""Punning, Jaan-Mati""
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- In memoriam professor Jaan-Mati Punning Eesti Geograafia Seltsi kodulehel
- Suri loodusteadlane Jaan-Mati Punning Postimees, 21. november 2009
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.