Ain-Elmar Kaasik

Ain-Elmar Kaasik (sündinud 2. augustil 1934 Tallinnas) on eesti arstiteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ain-Elmar Kaasik on sündinud Tallinnas haridusametniku peres. Ta lõpetas 1953. aastal Tallinna 10. Keskkooli ning 1959. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Pärast aspirantuuriaastaid kaitses ta 1967. aastal meditsiinikandidaadi väitekirja. 1972. aastal omandas Ain-Elmar Kaasik meditsiinidoktori kraadi töö eest "Peaaju ekstratsellulaarne atsidoos ja selle patofüsioloogiline tähendus (eksperimentaalne ja kliinilis-biokeemiline uurimus)", mis valmis Tartus ja Lundis.

Ülikooli lõpetamise järel töötas Ain-Elmar Kaasik kaks aastat Põltsamaa rajoonihaiglas. 1961. aastal sai alguse tema järjepidev tegevus Tartu Ülikooli Närvikliinikus, millega oli lähemalt kokku puutunud juba üliõpilasena. Kuni 1964. aastani töötas ta intensiivravi arsti ja neurokirurgina ning jätkas õpingute ajal alustatud teadusuuringuid. 1968. aastast on Ain-Elmar Kaasik kuulunud ülikooli akadeemilisse koosseisu neuroloogia ja neurokirurgia kateedri assistendi, dotsendi, professori ja kliiniku juhataja ametikohtadel, 1975. aastal valiti ta professori kohale. Ta on täitnud mitmeid administratiivülesandeid: arstide ja proviisorite täiendusteaduskonna dekaan (1975–1980), arstiteaduskonna prodekaan (1981–1984) ja dekaan (1984–1989). Alates 1999. aastast on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor.^[1]

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Ain-Elmar Kaasik 1993. aastal neuroloogia alal, kuulub akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda, aastatel 2004–2009 oli ta Akadeemia asepresident.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Õpingute ajal alustatud teadusuuringud jätkusid ka töötades neurokirurgina. Tema peamised uurimis-valdkonnad on olnud vereringe ja ainevahetuse patoloogia akuutsete ajukahjustuste korral, peaaju vaskulaarne patoloogia, närvihaiguste levik, diagnoosimine ja ravi, intensiivravi probleemid. Ain-Elmar Kaasik on end täiendanud Moskva N.N. Burdenko nimelises neuroloogia instituudis ja Lundi ülikooli neuroloogia kliiniku aju-uurimise laboratooriumis, ta on opereerinud enamikus neurokirurgia valdkondades, osaledes ligikaudu 3000 neurokirurgilisel operatsioonil.^[1]

Ta on töötanud külalisprofessorina Pennsylvania Ülikooli neuroloogiakliinikus ning külalislektorina Uppsala, Kopenhaageni ja Kuopio Ülikoolis, aga ka Ameerika Kirurgide Kolledži Montana-Wyomingi osakonna korraldatud arstide täienduskursustel. Ain-Elmar Kaasiku publikatsioonide nimekirjas on üle 500 viite, neist kolm monograafiat (kaasautorsuses) ja ~ 280 täismahulist teadusartiklit ning talle kuulub autoritunnistus leiutisele "Parkinsoni tõve ravimeetod". Tema juhendamisel on kaitstud 16 doktori- ja meditsiinikandidaadi väitekirja.^[1]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Peaaju veresoonte haigused / Ain-Elmar Kaasik, Rein Zupping. Tallinn, Valgus, 1982, 222 lk.
Kliiniline farmakoloogia / L. Allikmets, A.-E. Kaasik, K. Kõrge... [jt.]. Tallinn, Valgus, 1988, 494 lk. ISBN 5440000755
Reanimatoloogia / A.-E. Kaasik, U. Kööbi, H. Noor... [jt.]. Tallinn, Valgus, 1991, 335 lk. ISBN 5440009221

Teadusadministratiivne tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ain-Elmar Kaasik on läbi aastakümnete osalenud arvukate kodu- ja välismaiste teadus- ja erialaseltside tegevuses. Ta on Skandinaavia Neurokirurgide Ühingu korrespondentliige, Ameerika Neuroloogia Akadeemia, (Briti) Kuningliku Meditsiiniseltsi, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige, Poola Meditsiiniakadeemia välisliige. Ta on kuulunud erinevatesse üleriigilise tähtsusega kogudesse, sh Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu (1998–2001), riigi teaduspreemiate komisjon (1996–2004), SA Eesti Teadusfond, juhtinud nõukogu esimehena Eesti Koostöö Kogu. Ain-Elmar Kaasik oli riikliku programmi "Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine" juhtkomitee liige ning Vabariigi Valitsuse juures tegutseva säästva arengu komisjoni liige.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ain-Elmar Kaasik harrastusteks on olnud suusatamine, jalgrattasõit ja pikamaajooks.^[2] Tervisliku mõtteviisiga on ta olnud inspireerivaks eeskujuks nii oma õpilastele kui ka kolleegidele ja kaaslastele teadusvallas ning mujalgi.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1988 Soome Neurokirurgide Seltsi aukiri ja Ernst Homéni medal

1991 Uppsala Ülikooli audoktor
1996 Yorki teaduste akadeemia välisliige
1998 Valgetähe III klassi teenetemärk^[3]
1999 Tartu Ülikooli suur medal^[4]
1999 Ludvig Puusepa medal
2000 Balti Neurokirurgide Assotsiatsiooni auliige
2000 Euroopa teaduste ja kunstide akadeemia liige
2002 Osvald Schmiedebergi medal
2002 Poola arstiteaduse akadeemia välisliige
2002 Ameerika neuroloogiaakadeemia täisliige
2003 Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest
2004 Eesti Teaduste Akadeemia medal
2004 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
2012 Karl Schlossmanni medal

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXV(52) 2019. Tallinn, 2020, lk 96
↑ Margus Maidla. Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 289-298.
↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3093
↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Ain-Elmar Kaasik Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
Ain-Elmar Kaasik Eesti Teadusinfosüsteemis

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXV(52) 2019. Tallinn, 2020, lk 96

[2] Margus Maidla. Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 289-298.

[3] Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3093

[4] "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.

[1]

[2]

[3]

[4]