Heino Ahven

Allikas: Vikipeedia

Heino Ahven (11. november 1919 Räpina22. aprill 1988 Tallinn) on eesti keeleteadlane.[1]

Osales 1942–1943 kirjandusrühmitises Tuulisui.

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Oli 1947. aastast Emakeele Seltsi vastutav sekretär
    • 1969. aastast teadussekretär
  • Korraldas 1958. aastani Emakeele Seltsi korrespondentide võrku, toimetas väljaannet „Kogumistöö juhendaja eesti keele alal”
  • (1–7, 1949–58), koostas murdetekstide kogumikke ja oli Emakeele Seltsi väljaannete (Emakeele Seltsi aastaraamat, 1–33, 1955–89; „Kodumurre”, 1–21, 1960–89) tegevtoimetaja ning keelepäevade mõtte algataja

Töid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Emakeele Selts. Lühiülevaade minevikust ja tänapäevast. 1970
  • Kolm Ahvenat: Kalju, Heino, Lembitu luulet. Koostas ja kohendas Eeva Ahven. 2002[2]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend oli luuletaja Kalju Ahven ja venna Agu poeg oli poliitik Mati Ahven.

Tema abikaasa oli Eeva Ahven.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Heino Ahven". Eesti entsüklopeedia. Vaadatud 15.10.2019.
  2. "Töid". Eesti entsüklopeedia. Vaadatud 15.10.2019.
  3. "Töökohad". Eesti entsüklopeedia. Vaadatud 15.10.2019.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]