Karl Rebane

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Karl Rebane (11. aprill 1926 Pärnu4. november 2007) oli eesti füüsik ja akadeemik.[1]

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis Pärnus aastatel 1933–1941 ja mittetäielikus keskkoolis Verhne-Uralskis 1942–1943.

Oli aastatel 1946–1949 Tallinna Polütehnilise Instituudi ettevalmistusosakonna õpilane ja elektrotehnika üliõpilane, seejärel Leningradi Riikliku Ülikooli füüsikateaduskonna üliõpilane, lõpetas 1952. aastal.

Teaduskraad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1955 füüsika-matemaatika kandidaat, Leningradi Riiklik Ülikool
  • 1964 doktorikraad, väitekiri: "Metod momentov i kolebatelnaja struktura spektrov primesnõhh kristallov", Valgevene TA Füüsika Instituut, Minsk

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Põllutööline kolhoosis Tšeljabinski oblasti Verhneuralski rajoonis 1941–1942, sõdur Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuses 1943–1946, sai haavata lahingus novembris 1944.

Tartu Riikliku Ülikooli teoreetilise füüsika vanemõpetaja ja dotsent 1955–1958; eksperimentaalfüüsika kateedri organiseerija ja juhataja 1958–1960; teoreetilise füüsika ja tahke keha füüsika lektor 1961–1968; laseroptika ühiskateedri Eesti Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudiga (FI) organiseerija ja juhataja 1976–1993 (viimased kaks ametit ühiskondlikus korras).

Oli aastatel 1973–1976 Tartu Riikliku Ülikooli Füüsika Instituudi juhataja.[2] Tartu Ülikooli emeriitprofessor alates 1994; 2005–2007 Füüsika Instituudi erakorraline vanemteadur.

Eesti NSV Teaduste Akadeemias Füüsika ja Astronoomia Instituudi vanemteadur ja teadusala asedirektor 1956–1964; füüsika-matemaatika ja tehnikateaduste osakonna akadeemiksekretär 1964–1968; asepresident 1968–1973. Oli aastatel 19731990 Eesti NSV Teaduste Akadeemia president.[3]

FI loomise organiseerija, direktor 1973–1976 (ühiskondlikus korras); FI laborijuhataja ja peateadur 1990–1992; Kosmoseuuringute Keskuse ja Eesti Biokeskuse peateadur 1993–1996; vabakutseline teadustöötaja (Eesti TA uurimistoetuste saaja, grantide hoidja) alates 1996.

Teadus- ja juhtimistegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Rebase teadustöö põhivaldkonnad ja -suunad on olnud loodusteadused ja tehnika ning füüsika (tahkise spektroskoopia ja optika; entroopiaprobleemid keskkonnahoius ja ühiskonnas).

Eesti NSV TA-s ja TRÜ-s[muuda | muuda lähteteksti]

TRÜ eksperimentaalfüüsika kateedri organiseerija ja juhataja 1958–1960; laseroptika FI ja TRÜ ühiskateedri organiseerija ja juhataja 1976–1993; Füüsika ja Astronoomia Instituudi teadusala asedirektor 1956–1964; Füüsika-matemaatika ja tehnikateaduste osakonna akadeemiksekretär 1964–1968; Eesti NSV TA asepresident 1968–1973, president 1973–1990; alates aastast 1959 valmistas ette Füüsika Instituudi (FI) loomist ja 1973–1976 oli selle esimene direktor; FI laborijuhataja 1990–1992.

Rahvusvahelisel tasemel[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu TA Ühendatud Optikanõukogu esimees 1979–1991 (ühendas spektroskoopia, luminestsentsi, laserite ja mittelineaarse optika ning holograafia); Euroopa Füüsikaühingu nõukogu ja täitevkomitee liige (1976–1985); Rahvusvahelise Optikanõukogu liige ja asepresident (1989–1992); Rahvusvahelise Teaduskultuuri Keskuse – Maailmalaboratooriumi Eesti haru direktor. Mitme rahvusvaheliselt tunnustatud füüsikaajakirja toimetuskolleegiumi liige.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Элементарная теория колебательной структуры спектров примесных центров кристаллов". Наука. Мoskva 1968
    • "Impurity Spectra of Solids. Elementary Theory of Vibrational Structure". Springer-Verlag. USA 1970
  • "Вторичное свечение примесного центра кристалла". Тарту 1970
  • "Energia, entroopia, elukeskkond". Valgus. Tallinn 1980

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2006 – Valgetähe III klassi teenetemärk
  • 2001 – Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest
  • 2000 – Cariplo stipendium uurimistööks Itaalias
  • 1996 – Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteadustes (kollektiivis) (ühe molekuli spektroskoopia)
  • 1993 – Alexander v. Humboldti stipendium uurimistööks Saksamaal
  • 1981 – NSV Liidu TA P. N. Lebedevi kuldmedal saavutuste eest füüsikas
  • 1965 – Eesti NSV riiklik preemia (kollektiivis) (lisansispektri võnkestruktuur, foononvabad jooned)

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2018 – asutati Špolski, Rebase ja Personovi nimeline rahvusvaheline teaduspreemia

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vennad olid Jaan Rebane, Toomas Rebane, Jüri Rebane ja õde oli Miina Rebane.

Tema abikaasa oli Ljubov Rebane, lapsed Inna Rebane ja Aleksander Rebane.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 417–418.
  2. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi ajalugu (24.11.2012)
  3. Teaduste Akadeemia ajalugu

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Obituary of Karl Rebane April 11, 1926 - November 4, 2007. Joseph Birman, Anshel Gorokhovsky, Alexander Kaplyanskii and Alexei Maradudin] Physics Today Online (post-date 2-25-08)]