Ülo Lumiste

Allikas: Vikipeedia
Ülo Lumiste 2007. aastal.

Ülo Lumiste (30. juuni 1929 Vändra20. november 2017) oli eesti matemaatik, Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Aastal 1947 lõpetas ta Vändra Keskkooli ning asus õppima Tartu ülikoolis matemaatika erialal. Õpingute ajal tekkis tal professor Jaan Sarve mõjutusel huvi geomeetria vastu, nüüdisaegse matemaatika juurde viis Lumiste professor Gunnar Kangro. Ülikooli lõpetas ta 1952. aastal cum laude. Tööle asus ta matemaatika kateedris, kust ta peagi suunati end täiendama Moskva Riikliku Ülikooli diferentsiaalgeomeetria alal. Aastal 1958 kaitses ta kandidaadikraadi Moskva Riikliku Ülikooli juures ja 1969 doktorikraadi Kaasani ülikooli juures.

Ta oli Üliõpilasselts Liivika vilistlane.

Tartu Ülikoolis töötas ta alates 1960. aastast: dotsendina, professorina, algebra ja geomeetria kateedri juhatajana, aastatel 1974–1980 matemaatikateaduskonna dekaanina. 1993. aastal valiti Ülo Lumiste Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Alates aastast 1995 oli ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

Ülo Lumiste peamisteks uurimissuundadeks on olnud diferentsiaalgeomeetria (alammuutkonnad, seostuste teooria ja selle rakendused) geomeetria alused ning Eesti matemaatika ajalugu. Tal ilmus üle 260 teaduspublikatsiooni, sealhulgas õpikuid ja monograafiaid. Viimane neist “Semiparallel Submanifolds in Space Forms” ilmus Springeri kirjastuses 2008. aastal.

Oma kõige tähtsamaks tegevuseks pidas ta pedagoogitööd[viide?]. Tema loenguid on kuulanud enamik Eesti matemaatikuid, paljude koolide matemaatikaõpetajad on tema õpilased, tema käe all on kirjutatud kursuse- ja diplomitöid. Ta on juhendanud 13 kandidaaditööd, magistritöid, olnud doktoritööde konsultandiks. Ülo Lumiste oli Eesti Matemaatika Seltsi asutajaid (1987) ja selle esimene president. Ta võttis Euroopa Matemaatika Seltsi Nõukogu tööst ning oli Eesti Loodusuurijate Seltsi liige.

Tema harrastusteks olid kehakultuur ja meeskoorilaul, hilisemal ajal klassikalise muusika kuulamine.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]