Tuul Sepp

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tuul Sepp (sünninimi Tuul Sarv; sündinud 24. jaanuaril 1984) on eesti loomaökoloog ja teaduse populariseerija.

Ta on 2021. aastast Tartu Ülikooli loomaökoloogia kaasprofessor. Teadlasena uurib ta lindude füsioloogiat, ökoloogiat, immunoloogiat ja käitumist.[1] 2020. aasta pälvis ta Noore teadlase preemia[2].

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 2002. aastal hõbemedaliga Hugo Treffneri Gümnaasiumi (kus õppis bioloogia-keemia eriklassis).[3][4] Seejärel õppis Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonnas, lõpetas selle 2005. aastal bakalaureuseõppe bioloogia erialal (3+2 õppekava alusel) ning 2008. aastal magistriõppe loodusteaduse magistri kraadiga zooloogias ja hüdrobioloogias (cum laude)[5][6].

Doktoritöö[muuda | muuda lähteteksti]

Oma doktoritöös kasutas Tuul Sepp mudelorganismina loodusest püütud rohevinte. Pildil rohevint (Chloris chloris)

Aastatel 2008–2012 õppis Tuul Sell Tartu ülikooli doktorantuuris ning sai doktorikraadi (PhD) loomaökoloogias [7] väitekirjaga "Hematological health state indices of greenfinches: sources of individual variation and responses to immune system manipulation" ("Rohevintide hematoloogilised tervisenäitajad: individuaalse varieeruvuse põhjused ja vastused immuunsüsteemi manipuleerimisele"). Doktoritöö juhendaja oli Peeter Hõrak ja oponent USA Arizona Osariigi Ülikooli juhtivteadur Kevin J. McGraw[4][8]. Tuul Sepa doktoritöö võitis 2012. aasta üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi peapreemia[9].

Doktoritöö näitas, et karotenoididel (pigmentidel) võib tõesti olla roll immuunvastuse ja selle hinna kujunemisel ning et oksüdatiivsed kahjustused moodustavad tõepoolest osa immuunvastuse hinnast. Linnu võimet tulla toime oksüdatiivse stressiga peegeldavad tema mustad sulestikulaigud, kuid mitte karotenoidsed ornamendid. Oma töö tulemusena veendus autor, et rohevinte võib pidada heaks immuunökoloogia mudelorganismiks ning nende abil võib leida vastuseid mitmetele immuunökoloogia võtmeküsimustele. Samuti tõdes ta, et on selge, et koos immuunökoloogia võtmeküsimustele vastuste otsimisega peab paralleelselt toimuma ka meetodite väljatöötamine, testimine ja uurimine, sest vaid nii on võimalik ühendada üksteisest pealtnäha kaugel asuvad distsipliinid – immunoloogia ja ökoloogia – ning nende teadusharude integreerimise abil leida vastuseid küsimustele, mida kumbki haru eraldi lahendada ei suudaks.[8].

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Tema peamisteks uurimissuundadeks on lindude immuunökoloogia ja isiksuseuuringud. Ta uurib lindude käitumise, signaaltunnuste ja immuunfunktsiooni individuaalse kovarieerumise mehhanisme ja funktsiooni lutempo sündroomi kontekstis.[4]

Ta on Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna loomaökoloogia õppetooli teadur ja immuunökoloogia töörühma liige. Töörühma koosseisus uurib Sepp ka vananemisega seotud füsioloogilisi protsesse pikaealisel merelinnul kalakajakal.[10]

Aastatel 2009–2014 osales ta kolleegidega (Jaanus Remmi, Peeter Hõraku, külalisprofessor Indrikis Kramsi ja veel mõne teisega) Eesti Teadusagentuuri sihtfinantseerimise toel teostatava projekti "Füsioloogiline käitumisökoloogia: füsioloogiline meetod ökoloogia, käitumis- ja evolutsiooniuuringute teenistuses" täitmises. Projekti raames uuriti lindude füsioloogilisi ja käitumuslikke vastuseid sigimispingutuse, elupaiga kvaliteedi, toitumistingimuste ja dieedi erinevustele ning mitmesuguste stressorite ja parasiitide toimele looduslikes populatsioonides, rakendades selleks uudseid analüütilisi tehnoloogiaid.[11]

Sai 2013. aastal Marie Curie järeldoktorandi grandi USA Arizona Osariigi Ülikooli minekuks.[12] Juulist 2016 elas ja töötas ta USA-s Phoenixis [4][13].

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Sepp oli aastatel 2012–2015 Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna loomaökoloogia õppetooli teadur ja aastatel 2016–2018 Arizona Osariigi Ülikooli Marie Sklodowska Curie järeldoktor. Pärast naasmist Eestisse jätkas ta Tartu Ülikoolis loomaökoloogia teadurina (2018–2020) ja seejärel loomaökoloogia vanemteadurina (aprillist detsembrini 2020). Jaanuarist 2021 on Sepp loomaökoloogia kaasprofessor.

Uurimistöö kõrvalt peab Sepp Tartu ülikoolis loenguid etoloogia ja parasitoloogia ainekursuse raames.[14]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Stipendiumid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2004 – Lydia ja Felix Krabi stipendium (10 000 krooni)[22]
  • 2019 – UNESCO stipendium „Naised teaduses“ looduse ja keskkonna uurimiseks[23]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2012 – Tuul Sepp, Urmas Tartes. Putukad õhus, maas ja vees, Tallinn: Valgus. [1]
  • 2013 – Tuul Sepp, Remo Savisaar. Linnud. Tiivuliste aastaring, Tallinn: Valgus. [2]
  • 2017 – Tuul Sepp, Pihel Kuusk. Mängime bridži. Esimestest sammudest kavalate nippideni. OÜ Kirjastus Koobakene, ISBN 9789949815876
  • 2018 – Tuul Sepp. "Allikahaldjas", Tallinn, Varrak. Laste fantaasiaraamat, 232 lk.
  • 2021 – Tuul Sepp. "Evolutsioonibioloogi päevik", Tallinn, Varrak. Aimeraamat, 216 lk.

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Teadusartiklid eelretsenseeritavates ajakirjades[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sepp, T., Karu, U., Sild, E., Männiste, M., Hõrak, P. (2011). "Effects of carotenoids, immune activation and immune suppression on the intensity of chronic coccidiosis in greenfinches". – Experimental Parasitology 127: 651–657.
  • Sepp, T., Karu, U., Blount, J., Sild, E., Männiste, M., Hõrak, P. (2012). "Coccidian infection causes oxidative damage in greenfinches". – PLoS ONE 7(5): e36495.
  • Krams, I., Vrublevska, J., Cirule, D., Kivleniece, I., Krama, T., Rantala, M.J., Kaasik, A., Hõrak, P., Sepp, T. (2013). "Stress, Behaviour and Immunity in Wild-Caught Wintering Great Tits (Parus major)". – Ethology 119: 397–406
  • Hõrak, P.; Männiste, M.; Meitern, R.; Sild, E.; Saks, L.; Sepp, T. (2013). "Dexamethasone inhibits corticosterone deposition in feathers of greenfinches". – General and Comparative Endocrinology, 191, 210–214.
  • Krams, Indrikis; Suraka, Valērija; Rantala, Markus; Sepp, Tuul; Mierauskas, Pranas; Vrublevska, Jolanta; Krama, Tatjana (2013). "Acute infection of avian malaria impairs concentration of haemoglobin and survival in juvenile altricial birds". – Journal of Zoology, 291, 34–41.
  • Meitern, R.; Sild, E.; Lind, M.-A; Männiste, M.; Sepp, T.; Karu , U.; Hõrak, P. (2013). "Effects of endotoxin and psychological stress on redox physiology, immunity and feather corticosterone in greenfinches". – PLoS ONE, 8(6), e67545
  • Sepp, Tuul; Männiste, Marju; Kaasik, Ants; Hõrak, Peeter. (2014). "Multidimensionality of fear in captive greenfinches (Carduelis chloris)". – Behavioral Ecology and Sociobiology, 68(7), 1173–1181.
  • Krams, I.A; Vrublevska, J.; Sepp, T.; Abolins-Abols, M.; Rantala, M.J.; Mierauskas, P.; Krama, T. (2014). "Sex-specific associations between nest defence, exploration and breathing rate in breeding pied flycatchers". – Ethology, 120(5), 492–501.
  • Moore, F.; Cīrule, D.; Kivleniece, I.; Vrublevska, J.; Rantala, M.; Sild, E.; Sepp, T.; Hõrak, P.; Krama, T.; Krams, I. (2015). "Investment in a sexual signal results in reduced survival under extreme conditions in the male great tit (Parus major)". – Behavioral Ecology and Sociobiology, 69(1), 151–158.
  • Rattiste, Kalev; Klandorf, Hillar; Urvik, Janek ; Sepp, Tuul; Asghar, Muhammad; Hasselquist, Dennis; Cooey, Crissa; Hõrak, Peeter (2015). "Skin pentosidine and telomere length do not covary with age in a long-lived seabird". – Biogerontology, 2015/3/1, 1–7.

Artiklid kultuuriajalehes Sirp[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tuul Sepp. "Iseloom seestpoolt vaadatuna". Sirp. 26.09.2013 [3]
  • Tuul Sepp. "Albatrosside alternatiivne sigimisstrateegia". Sirp. 16.03.2014 [4]
  • Tuul Sepp. "Lehtlalindude looming ja loovuse evolutsioon". Sirp. 11.04.2014 [5]
  • Peeter Hõrak, Tuul Sepp. "Haridus kui paabulinnu saba". Sirp. 15.05.2014 [6]
  • Tuul Sepp, Elin Sild. "Sugudevaheline suhtlus lõhnade keeles". Sirp. 12.06.2014 [7]
  • Tuul Sepp, Elin Sild. "Tarbimine, reklaam ja isiksuseomadused". Sirp. 16.07.2014 [8]
  • Tuul Sepp, Andres Kuusk. "Koostöö evolutsiooniline paradoksaalsus". Sirp. 14.08.2014 [9]
  • Andres Kuusk, Tuul Sepp. "Võidu- ja kaotusejadad: evolutsioonilised ja statistilised põhjused". Sirp. 24.10.2014 [10]
  • Tuul Sepp, Elin Sild. "Monogaamia evolutsioonist: monogaamia kujunes välja pigem olude sunnil kui loomuomase suhtevormina". Sirp. 14.11.2014 [11]
  • Elin Sild, Tuul Sepp. "Eneseohverduse bioloogia: silmapaistev suremine on püüd kindlustada sümboolne surematus füüsilise keha arvelt". Sirp. 16.01.2015 [12]
  • Tuul Sepp, Elin Sild. "Isiksusi ja kultuure ühendav paradiis: kui suurel määral on käitumine meie enda kontrolli all või meiega manipuleerivate parasiitide võimuses?". Sirp. 27.03.2015 [13]
  • Tuul Sepp. "Võitlus maa pärast: Territoriaalsete konfliktide evolutsiooniline taust". Sirp. 15.05.2015 [14]

Artiklid Eesti Looduses[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Looduse logo.jpg
  • Tuul Sepp. "Iseloom ja loom ise. Miks ja kuidas uuritakse loomade isiksusi". Eesti Loodus, 3/2011 [15]
  • Tuul Sepp. "Asula rohevõrgustik: kellele ja kui palju?". Eesti Loodus, 8/2011 [16]
  • Tuul Sepp. "Miks on linnud värvilised?". Eesti Loodus, 1/2012 [17]
  • Tuul Sepp. "Armastatud ja vihatud koduvarblane". Eesti Loodus, 2/2012 [18]
  • Tuul Sepp. "Lindude kosjakombed". Eesti Loodus, 3/2012.[19]
  • Tuul Sepp. "Lindude seltsielu". Eesti Loodus, 5/2012 [20]
  • Tuul Sepp. "Käo memmevaev". Eesti Loodus, 6–7/2012 [21]
  • Tuul Sepp. "Linnulend". Eesti Loodus, 8/2012 [22]
  • Tuul Sepp. "Miks peaksid teadlased teadusest kirjutama?". Eesti Loodus, 12/2012 [23]
  • Tuul Sepp. "Kütid pimeduses". Eesti Loodus, 1/2013 [24]
  • Tuul Sepp, Lauri Saks. "Maailm linnu silmade läbi". Eesti Loodus, 6–7/2013 [25]
  • Tuul Sepp. "Vareslased, kõige targemad linnud". Eesti Loodus, 9/2013 [26]
  • Tuul Sepp. "Märkamatu ja silmatorkav kalakuningas". Eesti Loodus, 1/2014, 8–14 [27]
Tuul Sepp oli 2012. aastal ajakirja Eesti Looduse kõige viljakam autor[24].

Muud publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Turniiribridž[muuda | muuda lähteteksti]

Tuul Sepp mängib malet ja bridži, on osalenud ka turniirivõistlustel. Kunagi jäi ta napilt välja Eesti naiste malemeistrivõistluste finaalist. Edukamalt on läinud teisel mõttespordialal – turniiribridžis, kus ta on tulnud kahel korral Eesti meistriks segapaaride klassis (2009 ja 2012) ja koos kaksikõe[25] Pihel Sarvega kuulunud Eesti naiste koondisse. Parim tulemus rahvusvahelistel võistlustel on 2009. aastal Poiana Braşovis saavutatud 6. koht Euroopa juuniorvõistkondade meistrivõistlustel.[26] Tuul Sepp on 2017. aastal ilmunud bridžiõpiku kaasautor.

Tsitaate[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Liikudes läbi surelike organismide põlvkondade, on edukad geenid igavesed ja surematud."[27]
  • "Kui kuue terve ja tugeva lapse sünnitamine tähendas agraarühiskonnas suurt jõukust, siis nüüd tähendab see lihtsalt laostumist."[28]
  • "Majanduskasv on see püha lehm, mille nimel oleme valmis ületama mitmekordselt maailma kandevõime ning laenama ressursse ja keskkonnaseisundit oma lastelt, lastelastelt ja lastelastelastelt."[29]
  • "Inimesed, kellel on vajadus teistele meeldida, käivad koos heategevusüritustel, vähese meeldivusega inimesed aga kogunevad lahinguplatsidel ja võiduajamistel ning organiseerivad revolutsioone ja kuritegusid."[29]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tuul Sepa vaarisa Jaan Sarv oli Tartu ülikooli matemaatikaprofessor. Tema vanaisa oli põllumajandusteadlane Hans Sarv, isa etnogeograaf Heno Sarv ja ema folklorist Kadi Sarv[30]. Tuulel on kolm õde: kaksikõde Pihel Kuusk on Riigikohtu halduskolleegiumi nõunik[31][32], noorem õde Meel Valk ja vanem õde Kail Visla on rahvamuusikud[33][34].

Tema abikaasa on Tartu ülikooli geoloogiaosakonna doktorant Siim Sepp.[35] Seppade peres kasvab neli last.[36]

Tuul Sepp valdab inglise ja saksa keelt.[37] Ta loeb meelsasti populaarteaduslikku ja fantaasiakirjandust. Spordialadest harrastab suusatamist, jooksmist ja ujumist[38].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Märkamatu ja silmatorkav kalakuningas Eesti Loodus 1/2014. Lk 14.
  2. "Noore teadlase preemia pälvis Tuul Sepp ja noore IT-teadlase preemia Kaur Alasoo" ERR Novaator, 11.03.2020.
  3. Medalid htg.tartu.ee
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Tuul Sepp. etis.ee
  5. Tartu Ülikooli põhiõppe lõpetanud ut.ee
  6. Tartu Ülikooli magistriõppe lõpetanud ut.ee
  7. Kaitstud doktoritööd. ut.ee
  8. 8,0 8,1 Tuul Sepp. ut.ee
  9. 2012. aasta üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused. 5. Peapreemiad. etag.ee
  10. Hea sulega terane inimlooma kirjeldaja. Sirp. 9.01.2015
  11. Projekt SF0180004s09. etis.ee
  12. 12,0 12,1 12,2 Areeni tulevikutäht 2013: Organism, kellel puuduvad trade-off’id ekspress.delfi.ee. 3.01.2013
  13. Tuul Sepp. et-ee.facebook.com
  14. Tuul Sepp ut.ee
  15. Varasemad tulemused. etag.ee
  16. 2012. aasta Eesti Teaduse Populariseerimise Auhinna konkursi tulemused. etag.ee
  17. Loodusajakiri 2014-01-23[alaline kõdulink]. KUKU taskuhääling
  18. Hea sulega terane inimlooma kirjeldaja. Sirp 9.01.2015.
  19. Varasemad tulemused. 2018. a konkurss Eesti Teadusagentuur. Vaadatud 22.08.2021.
  20. Tunnustusavaldused. UT 3/2019, lk 49
  21. "Teadusajakirjanduse sõbraks valiti loomaökoloog Tuul Sepp" ERR Novaator, 11.11.2021.
  22. Lydia ja Felix Krabi stipendiumi Fond[alaline kõdulink] sihtasutus.ut.ee
  23. Tuul Sepp ja Kaarin Parts on pälvinud Unesco stipendiumi. Eesti Loodus, nr 7, juuli 2019.
  24. Miks peaksid teadlased teadusest kirjutama?. Eesti Loodus 12/2012
  25. Kaksikõdedel on kahju Treffneri majast lahkuda. postimees.ee. 21.06.2002
  26. Tuul Sarv (Tuul Sepp). sport24.ee
  27. "Koostöö evolutsiooniline paradoksaalsus". Sirp. 14.08.2014
  28. "Kolmas laps päästab Eesti riigi". Postimees 27.11.2013
  29. 29,0 29,1 "Tarbimine, reklaam ja isiksuseomadused". Sirp. 16.07.2014
  30. Kadi Sarv. ut.ee
  31. Riigikohus. riigikohus.ee
  32. Riigikohus. riigikohus.ee
  33. Toomas ja Meel Valk. pillimees.ee
  34. Rahvapillitutvustus. sigmaline.ee
  35. Geoloog kogub liiva ja kive kogu maailmast. Postimees 8.01.2013
  36. Tiina Kruus. Tuul Sepp: viimased kuud on meie peres olnud ellujäämiskoolitus Eesti Päevaleht, 13.03.2020.
  37. Hematological health state indices of greenfinches
  38. Tuul Sepp ja immuunökoloogia[alaline kõdulink]. miks.ee

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]