Tuul Sepp

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tuul Sepp (sünninimi Tuul Sarv; sündinud 24. jaanuaril 1984) on eesti loomaökoloog ja teaduse populariseerija.

Teadurina uurib ta lindude füsioloogiat, ökoloogiat, immunoloogiat ja käitumist.[1] Tema doktoritöö rohevintide hematoloogilistest tervisenäitajatest võitis 2012. aasta üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi peapreemia[2]. Ta oli 2012. aastal ajakirja Eesti Looduse kõige viljakam autor[3]. Samal aastal pälvis ta Eesti teaduse populariseerimise auhinna; kaks aastat hiljem tuli kultuuriajalehe Sirp auhinna laureaadiks[4].

Haridustee ja akadeemilised kraadid[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 2002. aastal hõbemedaliga Hugo Treffneri Gümnaasiumi bioloogia-keemia eriklassi.[5][6] 2002. aastal astus ta Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonda ja lõpetas seal 2005. aastal bakalaureuseõppe bioloogia erialal (3+2 õppekava alusel) ning 2008. aastal magistriõppe loodusteaduse magistri kraadiga zooloogias ja hüdrobioloogias (cum laude)[7][8].

Doktoritöö[muuda | muuda lähteteksti]

Oma doktoritöös kasutas Tuul Sepp mudelorganismina loodusest püütud rohevinte. Pildil rohevint (Chloris chloris)

Pärast neli aastat kestnud õpinguid Tartu ülikooli doktorantuuris (2008–2012) kaitses Sepp 10. augustil 2012[9] doktorikraadi (PhD) loomaökoloogias väitekirjaga "Hematological health state indices of greenfinches: sources of individual variation and responses to immune system manipulation" ("Rohevintide hematoloogilised tervisenäitajad: individuaalse varieeruvuse põhjused ja vastused immuunsüsteemi manipuleerimisele"). Doktoritööd juhendas Peeter Hõrak ja oponeeris Arizona Osariigi Ülikooli juhtivteadur Kevin J. McGraw[6][10].

Doktoritöö näitas, et karotenoididel (pigmentidel) võib tõepoolest olla roll immuunvastuse ja selle hinna kujunemisel ning et oksüdatiivsed kahjustused moodustavad tõepoolest osa immuunvastuse hinnast. Linnu võimet tulla toime oksüdatiivse stressiga peegeldavad tema mustad sulestikulaigud, kuid mitte karotenoidsed ornamendid. Oma töö tulemusena veendus autor, et rohevinte võib pidada heaks immuunökoloogia mudelorganismiks ning nende abil võib leida vastuseid mitmetele immuunökoloogia võtmeküsimustele. Samuti tõdes ta, et on selge, et koos immuunökoloogia võtmeküsimustele vastuste otsimisega peab paralleelselt toimuma ka meetodite väljatöötamine, testimine ja uurimine, sest vaid nii on võimalik ühendada üksteisest pealtnäha kaugel asuvad distsipliinid – immunoloogia ja ökoloogia – ning nende teadusharude integreerimise abil leida vastuseid küsimustele, mida kumbki haru eraldi lahendada ei suudaks.[10].

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Tema peamisteks uurimissuundadeks on lindude immuunökoloogia ja isiksuseuuringud. Ta uurib lindude käitumise, signaaltunnuste ja immuunfunktsiooni individuaalse kovarieerumise mehhanisme ja funktsiooni lutempo sündroomi kontekstis.[6]

Ta on Tartu ülikooli ökolooga ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna loomaökoloogia õppetooli teadur ja immuunökoloogia töörühma liige. Töörühma koosseisus uurib Sepp ka vananemisega seotud füsioloogilisi protsesse pikaealisel merelinnul kalakajakal.[11]

Aastatel 2009–2014 osales ta kolleegidega (Jaanus Remmi, Peeter Hõraku, külalisprofessor Indrikis Kramsi ja veel mõne teisega) Eesti Teadusagentuuri sihtfinantseerimise toel teostatava projekti "Füsioloogiline käitumisökoloogia: füsioloogiline meetod ökoloogia, käitumis- ja evolutsiooniuuringute teenistuses" täitmises. Projekti raames uuriti lindude füsioloogilisi ja käitumuslikke vastuseid sigimispingutuse, elupaiga kvaliteedi, toitumistingimuste ja dieedi erinevustele ja mitmesuguste stressorite ning parasiitide toimele looduslikes populatsioonides, rakendades selleks uudseid analüütilisi tehnoloogiaid.[12]

Pärast edukat 2012. aastat teaduskarjääris (doktorikraadi kaitsmine) ja Arizona Osariigi Ülikooli tippteaduri Kevin McGraw' kommentaari, et ta heal meelel näeks Tuul Seppa nüüd oma uurimisrühmas, püstitas Sepp 2013. aastaks eesmärgi saada Marie Curie järeldoktorandi grant Arizona ülikooli minekuks.[13] See eesmärk täitus ja alates juulist 2016 viibib ta Phoenixis[14].

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli alates 2012. aasta septembrist Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna loomaökoloogia õppetooli teadur ja immuunökoloogia töörühma liige.

Alates 1. juulist 2016 on ta USA Arizona Osariigi Ülikooli järeldoktor.[6]

Õppetöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimistöö kõrval võttis ta osa (enne USA-sse minekut) õppetööst Tartu ülikoolis – ta luges loenguid etoloogia ja parasitoloogia ainekursuse raames.[15]

Stipendiumid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Tsitaate[muuda | muuda lähteteksti]

  • Liikudes läbi surelike organismide põlvkondade, on edukad geenid igavesed ja surematud.[21]
  • Kui kuue terve ja tugeva lapse sünnitamine tähendas agraarühiskonnas suurt jõukust, siis nüüd tähendab see lihtsalt laostumist.[22]
  • Majanduskasv on see püha lehm, mille nimel oleme valmis ületama mitmekordselt maailma kandevõime ning laenama ressursse ja keskkonnaseisundit oma lastelt, lastelastelt ja lastelastelastelt.[23]
  • Inimesed, kellel on vajadus teistele meeldida, käivad koos heategevusüritustel, vähese meeldivusega inimesed aga kogunevad lahinguplatsidel ja võiduajamistel ning organiseerivad revolutsioone ja kuritegusid.[23]

Tema kohta[muuda | muuda lähteteksti]

  • Raivo Mänd, Tartu ülikooli loomaökoloogia professor, arvab, et lõivsuhete uurija Tuul Sepp ise on "inimene, kellel trade-off'id puuduvad". Jõuab populariseerida, jõuab tippteadust teha. Haruldane isend.[19]

Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Teadusartiklid eelretsenseerimisega ajakirjades[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sepp, T., Karu, U., Sild, E., Männiste, M., Hõrak, P. (2011). "Effects of carotenoids, immune activation and immune suppression on the intensity of chronic coccidiosis in greenfinches". – Experimental Parasitology 127: 651–657.
  • Sepp, T., Karu, U., Blount, J., Sild, E., Männiste, M., Hõrak, P. (2012). "Coccidian infection causes oxidative damage in greenfinches". – PLoS ONE 7(5): e36495.
  • Krams, I., Vrublevska, J., Cirule, D., Kivleniece, I., Krama, T., Rantala, M.J., Kaasik, A., Hõrak, P., Sepp, T. (2013). "Stress, Behaviour and Immunity in Wild-Caught Wintering Great Tits (Parus major)". – Ethology 119: 397–406
  • Hõrak, P.; Männiste, M.; Meitern, R.; Sild, E.; Saks, L.; Sepp, T. (2013). "Dexamethasone inhibits corticosterone deposition in feathers of greenfinches". – General and Comparative Endocrinology, 191, 210–214.
  • Krams, Indrikis; Suraka, Valērija; Rantala, Markus; Sepp, Tuul; Mierauskas, Pranas; Vrublevska, Jolanta; Krama, Tatjana (2013). "Acute infection of avian malaria impairs concentration of haemoglobin and survival in juvenile altricial birds". – Journal of Zoology, 291, 34–41.
  • Meitern, R.; Sild, E.; Lind, M.-A; Männiste, M.; Sepp, T.; Karu , U.; Hõrak, P. (2013). "Effects of endotoxin and psychological stress on redox physiology, immunity and feather corticosterone in greenfinches". – PLoS ONE, 8(6), e67545
  • Sepp, Tuul; Männiste, Marju; Kaasik, Ants; Hõrak, Peeter. (2014). "Multidimensionality of fear in captive greenfinches (Carduelis chloris)". – Behavioral Ecology and Sociobiology, 68(7), 1173–1181.
  • Krams, I.A; Vrublevska, J.; Sepp, T.; Abolins-Abols, M.; Rantala, M.J.; Mierauskas, P.; Krama, T. (2014). "Sex-specific associations between nest defence, exploration and breathing rate in breeding pied flycatchers". – Ethology, 120(5), 492–501.
  • Moore, F.; Cīrule, D.; Kivleniece, I.; Vrublevska, J.; Rantala, M.; Sild, E.; Sepp, T.; Hõrak, P.; Krama, T.; Krams, I. (2015). "Investment in a sexual signal results in reduced survival under extreme conditions in the male great tit (Parus major)". – Behavioral Ecology and Sociobiology, 69(1), 151–158.
  • Rattiste, Kalev; Klandorf, Hillar; Urvik, Janek ; Sepp, Tuul; Asghar, Muhammad; Hasselquist, Dennis; Cooey, Crissa; Hõrak, Peeter (2015). "Skin pentosidine and telomere length do not covary with age in a long-lived seabird". – Biogerontology, 2015/3/1, 1–7.

Artiklid kultuuriajalehes Sirp[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tuul Sepp. "Iseloom seestpoolt vaadatuna". Sirp. 26.09.2013 [3]
  • Tuul Sepp. "Albatrosside alternatiivne sigimisstrateegia". Sirp. 16.03.2014 [4]
  • Tuul Sepp. "Lehtlalindude looming ja loovuse evolutsioon". Sirp. 11.04.2014 [5]
  • Peeter Hõrak, Tuul Sepp. "Haridus kui paabulinnu saba". Sirp. 15.05.2014 [6]
  • Tuul Sepp, Elin Sild. "Sugudevaheline suhtlus lõhnade keeles". Sirp. 12.06.2014 [7]
  • Tuul Sepp, Elin Sild. "Tarbimine, reklaam ja isiksuseomadused". Sirp. 16.07.2014 [8]
  • Tuul Sepp, Andres Kuusk. "Koostöö evolutsiooniline paradoksaalsus". Sirp. 14.08.2014 [9]
  • Andres Kuusk, Tuul Sepp. "Võidu- ja kaotusejadad: evolutsioonilised ja statistilised põhjused". Sirp. 24.10.2014 [10]
  • Tuul Sepp, Elin Sild. "Monogaamia evolutsioonist: monogaamia kujunes välja pigem olude sunnil kui loomuomase suhtevormina". Sirp. 14.11.2014 [11]
  • Elin Sild, Tuul Sepp. "Eneseohverduse bioloogia: silmapaistev suremine on püüd kindlustada sümboolne surematus füüsilise keha arvelt". Sirp. 16.01.2015 [12]
  • Tuul Sepp, Elin Sild. "Isiksusi ja kultuure ühendav paradiis: kui suurel määral on käitumine meie enda kontrolli all või meiega manipuleerivate parasiitide võimuses?". Sirp. 27.03.2015 [13]
  • Tuul Sepp. "Võitlus maa pärast: Territoriaalsete konfliktide evolutsiooniline taust". Sirp. 15.05.2015 [14]

Artiklid Eesti Looduses[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Looduse logo.jpg
  • Tuul Sepp. "Iseloom ja loom ise. Miks ja kuidas uuritakse loomade isiksusi". Eesti Loodus, 3/2011 [15]
  • Tuul Sepp. "Asula rohevõrgustik: kellele ja kui palju?". Eesti Loodus, 8/2011 [16]
  • Tuul Sepp. "Miks on linnud värvilised?". Eesti Loodus, 1/2012 [17]
  • Tuul Sepp. "Armastatud ja vihatud koduvarblane". Eesti Loodus, 2/2012 [18]
  • Tuul Sepp. "Lindude kosjakombed". Eesti Loodus, 3/2012.[19]
  • Tuul Sepp. "Lindude seltsielu". Eesti Loodus, 5/2012 [20]
  • Tuul Sepp. "Käo memmevaev". Eesti Loodus, 6–7/2012 [21]
  • Tuul Sepp. "Linnulend". Eesti Loodus, 8/2012 [22]
  • Tuul Sepp. "Miks peaksid teadlased teadusest kirjutama?". Eesti Loodus, 12/2012 [23]
  • Tuul Sepp. "Kütid pimeduses". Eesti Loodus, 1/2013 [24]
  • Tuul Sepp, Lauri Saks. "Maailm linnu silmade läbi". Eesti Loodus, 6–7/2013 [25]
  • Tuul Sepp. "Vareslased, kõige targemad linnud". Eesti Loodus, 9/2013 [26]
  • Tuul Sepp. "Märkamatu ja silmatorkav kalakuningas". Eesti Loodus, 1/2014, 8–14 [27]

Muud publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Turniiribridž[muuda | muuda lähteteksti]

Tuul Sepp mängib malet ja bridži, on osalenud ka turniirivõistlustel. Kunagi jäi ta napilt välja Eesti naiste malemeistrivõistluste finaalist. Edukamalt on läinud teisel mõttespordialal – turniiribridžis, kus ta on tulnud kahel korral Eesti meistriks segapaaride klassis (2009 ja 2012) ja koos kaksikõe[24] Pihel Sarvega kuulunud Eesti naiste koondisse. Parim tulemus rahvusvahelistel võistlustel on 2009. aastal Poiana Braşovis saavutatud 6. koht Euroopa juuniorvõistkondade meistrivõistlustel.[25] Tuul Sepp on 2017. aastal ilmunud bridžiõpiku kaasautor.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tuul Sepa vaarisa Jaan Sarv oli Tartu ülikooli matemaatikaprofessor, isa etnogeograaf Heno Sarv ja ema folklorist Kadi Sarv[26]. Tuulel on kolm õde. Kaksikõde Pihel Kuusk on Riigikohtu halduskolleegiumi nõunik[27][28]. Noorim õdedest Meel Valk ja vanim Kail Visla on rahvamuusikud[29][30].

Tuule abikaasa on Tartu ülikooli geoloogia osakonna doktorant Siim Sepp. Seppade peres kasvab tütar Säde (sündinud 2006) ja poeg Hüüp (sündinud 2010).[31]

Sepp valdab eesti, inglise ja saksa keelt.[32] Ta loeb meelsasti populaarteaduslikku ja fantaasiakirjandust. Spordialadest harrastab suusatamist, jooksmist ja ujumist[33].

Sepp on koos oma perega reisinud puhkuse ajal USA lääneosariikides.[34]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Märkamatu ja silmatorkav kalakuningas Eesti Loodus 1/2014. Lk 14.
  2. 2012. aasta üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused. 5. Peapreemiad. etag.ee
  3. Miks peaksid teadlased teadusest kirjutama?. Eesti Loodus 12/2012
  4. 4,0 4,1 Hea sulega terane inimlooma kirjeldaja. Sirp 9.01.2015.
  5. Medalid htg.tartu.ee
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Tuul Sepp. etis.ee
  7. Tartu Ülikooli põhiõppe lõpetanud ut.ee
  8. Tartu Ülikooli magistriõppe lõpetanud ut.ee
  9. Kaitstud doktoritööd. ut.ee
  10. 10,0 10,1 Tuul Sepp. ut.ee
  11. Hea sulega terane inimlooma kirjeldaja. Sirp. 9.01.2015
  12. Projekt SF0180004s09. etis.ee
  13. 13,0 13,1 13,2 Areeni tulevikutäht 2013: Organism, kellel puuduvad trade-off’id ekspress.delfi.ee. 3.01.2013
  14. Tuul Sepp. et-ee.facebook.com
  15. Tuul Sepp ut.ee
  16. Lydia ja Felix Krabi stipendiumi Fond sihtasutus.ut.ee
  17. Varasemad tulemused. etag.ee
  18. 2012. aasta Eesti Teaduse Populariseerimise Auhinna konkursi tulemused. etag.ee
  19. 19,0 19,1 Loodusajakiri 2014-01-23. KUKU taskuhääling
  20. Tunnustusavaldused. UT 3/2019, lk 49
  21. "Koostöö evolutsiooniline paradoksaalsus". Sirp. 14.08.2014
  22. "Kolmas laps päästab Eesti riigi". Postimees 27.11.2013
  23. 23,0 23,1 "Tarbimine, reklaam ja isiksuseomadused". Sirp. 16.07.2014
  24. Kaksikõdedel on kahju Treffneri majast lahkuda. postimees.ee. 21.06.2002
  25. Tuul Sarv (Tuul Sepp). sport24.ee
  26. Kadi Sarv. ut.ee
  27. Riigikohus. riigikohus.ee
  28. Riigikohus. riigikohus.ee
  29. Toomas ja Meel Valk. pillimees.ee
  30. Rahvapillitutvustus. sigmaline.ee
  31. Geoloog kogub liiva ja kive kogu maailmast. Postimees 8.01.2013
  32. Hematological health state indices of greenfinches
  33. Tuul Sepp ja immuunökoloogia. miks.ee
  34. Toomas Jüriado. "Uudistaja 17.01.2018". Uudistaja, 17. jaanuar 2018. MTÜ Loodusajakiri. Arhiiviversioon.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]