Lembit Allikmets

Allikas: Vikipeedia

Lembit Allikmets (sündinud 18. juunil 1936 Harjumaal Kernu vallas[1]) on Eesti arst ja meditsiiniteadlane.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

1954. aastal astus Allikmets Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas 1960. aastal farmakoloogia erialal kiitusega.[1]1960–63 õppis ta TRÜ sihtaspirandina Leningradis NSVL meditsiiniakadeemia eksperimentaalse meditsiini instituudi farmakoloogia osakonnas akadeemik Sergei Arnitškovi juhendamisel, 1963 kaitses ta samas meditsiinikandidaadi väitekirja.[2] Meditsiinidoktori kraadi kaitses Allikmets 1970. aastal[1] Vilniuse ülikoolis (väitekiri "Psühhotroopsete ainete toime eesaju limbilistesse ja seotud struktuuridesse")[2].

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

1963–70 töötas Allikmets TRÜ Meditsiini Kesklaboratooriumis nooremteaduri, vanemteaduri ning eksperimentaalpatoloogia ja farmakoloogia sektori juhatajana.[3] Ta on olnud ka eksperimentaalse patoloogia ja farmakoloogia sektori juhataja.[2] 1971. aastal valiti ta professoriks. 30 aastat (1971–2001) juhatas ta ülikooli farmakoloogiakateedrit (hilisemat farmakoloogiainstituuti).[1] 1973–1975 oli ta arstiteaduskonna õppeprodekaan, 1975–84 ja 1989–94 aga dekaan.[3] Dekaanina pani Allikmets 1975. aastal aluse arstiteaduskonna aastapäeva regulaarsele tähistamisele, laiendas aspirantuuri ja doktorantuuri[3] ning rajas 1978. aastal probleemlaborite põhjal Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi[1]. Allikmetsa toel alustati 1972. aastal kliinilise farmakoloogia kursusega nii üliõpilastele kui ka arstide täiendusteaduskonnas, samuti korraldati valikkursusi ning temaatilisi tsükleid arstidele ja proviisoritele.[3] Alates augustist 2001 on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor[1] ja töötab vanemteadurina[3].

Allikmets on olnud arstiteaduskonna kraadikaitsmise nõukogu esimees, Eesti arstiteaduse nõukogu liige (1974–1999), ENSV tervishoiuministeeriumi kolleegiumi liige, NSVL tervishoiuministeeriumi õppe-metoodilise nõukogu ja rektorite nõukogu liige, TÜ kliinikumi asutaja ja esimene juhatuse esimees, TÜ kliinikumi nõukogu liige (1970–2001), TÜ Biomeedikumi ehituse komisjoni esimees ja TÜ inimuuringute eetikakomitee esimees.[2] 1980–1988 oli Allikmets NSV Liidu Meditsiiniakadeemia psühhofarmakoloogia probleemkomisjoni esimees.[3]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Lembit Allikmets on avaldanud üle 400 teaduspublikatsiooni. Nende seas on õpikuid ja käsiraamatuid, 8 monograafiat ning 260 teadusartiklit, neist omakorda 140 eelretsenseeritavates ajakirjades.[2] Ta on olnud kolme rahvusvahelise ajakirja toimetuse liige[1] (Farmakoloogia ja Toksikoloogia, Journal of Physiology & Pharmacology, Pharmacology, Biochemistry and Behavior).[4] Ta on juhendanud 24 kandidaadi- ja doktoridissertatsiooni.[2] Tema rajatud Tartu neuro- ja psühhofarmakoloogia koolkond on tuntud kogu maailmas.[1] 1970–2001 korraldati Allikmetsa juhtimisel Tartus ja Tallinnas 12 farmakoloogia-, psühhofarmakoloogia- ja bioloogilise psühhiaatria alast rahvusvahelist kongressi ja sümpoosiumi.[3]

Teadustöös on Allikmets keskendunud neurotroopsete (nt uinutid ja valuvaigistid) ja psühhotroopsete ainete (nt antidepressandid) toimemehhanismi selgitamisele. Ta on tegelnud uute gamma-aminovõihappe derivaatide farmakoloogia ja toksikoloogia selgitamise ning praktikasse juurutamisega.[2]

Organisatsiooniline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Lembit Allikmets on Eesti Farmakoloogia Seltsi üks asutajaid 1970. aastal. Ta oli seltsi esimees asutamisest kuni aastani 1993. 1991 oli ta Eesti Bioloogilise Psühhiaatria Seltsi üks asutajaid ja seejärel selle kauaaegne esimees.[1]

Samuti kuulub Allikmets Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Eesti Füsioloogia Seltsi, Ameerika Bioloogilise Psühhiaatria Seltsi ning Saksa Farmakoloogia ja Toksikoloogia Seltsi.[2]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Lembit Allikmets on Eesti Keskerakonna liige 4. jaanuarist 1995.[5] Ta on kuulunud erakonna volikokku ja aukohtusse.[6]

Kolmel korral (1989, 1996 ja 1999) on Lembit Allikmets valitud Tartu linnavolikokku, selle töös osales ta kokku 10 aastat.[1]

Süüdistus ebaseaduslikes meditsiiniuuringutes[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastal esitas Lõuna ringkonnaprokuratuur Lembit Allikmetsale ning Valga haigla ülemarstile ja Tartu Ülikooli kliinikumi anestesioloogia osakonna juhatajale Andres Sellile kriminaalsüüdistuse ebaseaduslikes meditsiiniuuringutes.[7]

Süüdistuse kohaselt tegi Sell päevakirurgiakeskuses Me­dex ja Tartu Ülikooli kliinikumis[7] 2006. aasta aprillist septembrini[8] 64 jala­operatsiooni, milles kasutati narkoosiravimit 3-kloroprokaiini, mille kasutamiseks puudus ravimi­ameti ja ravimi kliinilisi uuringuid võimaldava eetikakomisjoni luba.[7] Sell kallutas Allikmetsa uuringu tarbeks luba võltsima. Inimkatsetes kasutatud ravimid toodi Šveitsist ilma ravimiameti sisseveoloata.[8]

Esimesel kohtuistungil Tartu maakohtus 21. novembril 2011 eitasid Allikmets ja Sell süüdistusi. Selli advokaat Aivar Pilv esitas kohtule taotluse arutada Selli osas kriminaalasja kokkuleppemenetlust; Lembit Allikmets ja tema kaitsja ei soovinud kokkuleppemenetlust, mistõttu tema süüküsimust arutab kohus edasi üldmenetluses.[8]

5. detsembril tunnistas Tartu maakohus Allikmetsa süüdi dokumendi võltsimises ning mõistis talle rahalise karistuse 1524 eurot.[9]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Poola Lublini meditsiiniakadeemia audoktor[2]
  • Läti farmakoloogia seltsi auliige[2]
  • Soome farmakoloogia ja toksikoloogia seltsi auliige[2]
  • Eesti psühhiaatrite assotsiatsiooni auliige[2]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa on endine Tartu Ülikooli õppejõud Kiira Allikmets. Neil on pojad Rando Allikmets, Erik Allikmets ja Lembit Allikmets.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lembit Allikmets, Lembit Mehilane, Jüri Saarma, Märt Saarma ja Vaino Vahing "Kliiniline psühhofarmakoloogia" Tallinn: Valgus, 1981
  • Lembit Allikmets ja Leo Nurmand "Farmakoloogia" (1. osa) Tallinn: Valgus, 1982

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 "Lembit Allikmets: Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler" Tartu linna kodulehel, 26.08.2010 (vaadatud 21. novembril 2011)
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 "Lembit Allikmets – 75" Universitas Tartuensis, 02.06.2011
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Kliinikumi preemia laureaadid: 2004 – Professor Lembit Allikmets Tartu Ülikooli kliinikumi kodulehel (vaadatud 21. novembril 2011)
  4. Lembit Allikmets Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
  5. Äriregistri päring (vaadatud 21. novembril 2011)
  6. Lembit Allikmets Tartu Keskerakonna kodulehel (vaadatud 21. novembril 2011)
  7. 7,0 7,1 7,2 "Anesteesiaravimi loata katsetamise kahtlus viib kaks tuntud arsti kohtu ette" Õhtuleht, 14. oktoober 2010 (vaadatud 21. novembril 2011)
  8. 8,0 8,1 8,2 "Tuntud arstid eitasid kuritegusid" ERR, 21.11.2011 (vaadatud 21. novembril 2011)
  9. http://uudised.err.ee/index.php?06240450
  10. 10,0 10,1 "Karl Schlossmanni medali pälvis arstiteadlane Lembit Allikmets" Neljas, 22.10.2008 (vaadatud 21. novembril 2011)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]