Mine sisu juurde

Lembit Allikmets

Allikas: Vikipeedia

Lembit Allikmets (kuni 1938 Israel; 18. juuni 1936 Kernu vald, Hageri kihelkond, Harjumaa4. november 2025 Tartu) oli eesti arst ja arstiteadlane.

1954. aastal astus ta Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) arstiteaduskonda, mille lõpetas 1960. aastal farmakoloogia erialal kiitusega.[1] 1960–1963 õppis ta TRÜ sihtaspirandina Leningradis NSV Liidu meditsiiniakadeemia eksperimentaalse meditsiini instituudi farmakoloogia osakonnas akadeemik Sergei Arnitškovi juhendamisel, 1963 kaitses ta seal meditsiinikandidaadi väitekirja.[2] Meditsiinidoktori kraadi kaitses ta 1970. aastal[1] Vilniuse Ülikoolis väitekirjaga "Psühhotroopsete ainete toime eesaju limbilistesse ja seotud struktuuridesse".[2]

Aastatel 1960–1963 oli ta arst Jämejala Psühhoneuroloogiahaiglas. 1963–1970 töötas ta TRÜ Meditsiini Kesklaboratooriumis nooremteaduri, vanemteaduri ning eksperimentaalpatoloogia ja farmakoloogia sektori juhatajana.[3] Aastatel 1966–1967 oli ta stipendiaat USA-s. Välis-Eesti lehtede järgi "siinviibimisel ta kontakte eestlastega ei julgenud võtta"[4] ning "Allikmets esines kogu aja veendunud kommunistina, kellel ei olnud USA elu ega kapitalistliku korra kohta üldiselt ütelda midagi tunnustavat".[5]

Ta on olnud ka eksperimentaalse patoloogia ja farmakoloogia sektori juhataja.[2] 1971. aastal valiti ta professoriks. 30 aastat (1971–2001) juhatas ta ülikooli farmakoloogiakateedrit (hilisemat farmakoloogiainstituuti).[1] 1973–1975 oli ta arstiteaduskonna õppeprodekaan, 1975–1984 ja 1989–1994 aga dekaan.[3]

Dekaanina pani Allikmets 1975. aastal aluse arstiteaduskonna aastapäeva regulaarsele tähistamisele, laiendas aspirantuuri ja doktorantuuri[3] ning rajas 1978. aastal probleemlaborite põhjal Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi.[1] Allikmetsa toel alustati 1972. aastal kliinilise farmakoloogia kursusega nii üliõpilastele kui ka arstide täiendusteaduskonnas, samuti korraldati valikkursusi ning temaatilisi tsükleid arstidele ja proviisoritele.[3] Alates augustist 2001 oli ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor[1] ja töötas vanemteadurina.[3]

Ta oli arstiteaduskonna kraadikaitsmise nõukogu esimees, TÜ kliinikumi asutaja ja esimene juhatuse esimees (1991–1994), TÜ kliinikumi nõukogu liige (1970–2001), TÜ Biomeedikumi ehituse komisjoni esimees ja TÜ inimuuringute eetikakomitee esimees.[2]

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli kolme rahvusvahelise ajakirja toimetuse liige[1] (Farmakoloogia ja Toksikoloogia, Journal of Physiology & Pharmacology, Pharmacology, Biochemistry and Behavior).[6] Ta juhendas 24 kandidaadi- ja doktoridissertatsiooni.[2] Tema rajatud Tartu neuro- ja psühhofarmakoloogia koolkond on tuntud kogu maailmas.[1] 1970–2001 korraldati Allikmetsa juhtimisel Tartus ja Tallinnas 12 farmakoloogia-, psühhofarmakoloogia- ja bioloogilise psühhiaatria alast rahvusvahelist kongressi ja sümpoosioni.[3]

Teadustöös keskendus Allikmets neurotroopsete (nt uinutid ja valuvaigistid) ja psühhotroopsete ainete (nt antidepressandid) toimemehhanismi selgitamisele. Ta tegeles uute gamma-aminovõihappe derivaatide farmakoloogia ja toksikoloogia selgitamise ning praktikasse juurutamisega.[2]

Ta avaldas üle 400 teaduspublikatsiooni. Nende seas on õpikuid ja käsiraamatuid, 8 monograafiat ning 260 teadusartiklit, neist 140 eelretsenseeritavates ajakirjades.[2]

Organisatsiooniline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli Eesti Farmakoloogia Seltsi üks asutajaid 1970. aastal. Ta oli seltsi esimees asutamisest kuni aastani 1993. 1991 oli ta Eesti Bioloogilise Psühhiaatria Seltsi üks asutajaid ja seejärel selle kauaaegne esimees.[1]

Samuti kuulus ta Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Eesti Füsioloogia Seltsi, Ameerika Bioloogilise Psühhiaatria Seltsi ning Saksa Farmakoloogia ja Toksikoloogia Seltsi.[2]

Ta oli Eesti arstiteaduse nõukogu liige (1974–1999), Eesti NSV tervishoiuministeeriumi kolleegiumi liige, NSV Liidu tervishoiuministeeriumi õppe-metoodilise nõukogu ja rektorite nõukogu liige, 1980–1988 NSV Liidu Meditsiiniakadeemia psühhofarmakoloogia probleemkomisjoni esimees.[3]

Tegevus ELKNÜ-s ja NLKP-s

[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Lembit Allikmets oli Eesti Keskerakonna liige 4. jaanuarist 1995.[7] Ta kuulus erakonna volikokku ja aukohtusse.[8]

Kolmel korral (1989, 1996 ja 1999) valiti Lembit Allikmets Tartu linnavolikokku, selle töös osales ta kokku 10 aastat.[1]

Süüdistus ebaseaduslikes meditsiiniuuringutes

[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastal esitas Lõuna ringkonnaprokuratuur Lembit Allikmetsale ning Valga haigla ülemarstile ja Tartu Ülikooli kliinikumi anestesioloogia osakonna juhatajale Andres Sellile kriminaalsüüdistuse ebaseaduslikes meditsiiniuuringutes.[9]

Süüdistuse kohaselt tegi Sell päevakirurgiakeskuses Me­dex ja Tartu Ülikooli kliinikumis[9] 2006. aasta aprillist septembrini[10] 64 jala­operatsiooni, milles kasutati narkoosiravimit 3-kloroprokaiini, mille kasutamiseks puudus ravimi­ameti ja ravimi kliinilisi uuringuid võimaldava eetikakomisjoni luba.[9] Sell kallutas Allikmetsa uuringu tarbeks luba võltsima. Inimkatsetes kasutatud ravimid toodi Šveitsist ilma ravimiameti sisseveoloata.[10]

Esimesel kohtuistungil Tartu maakohtus 21. novembril 2011 eitasid Allikmets ja Sell süüdistusi. Selli advokaat Aivar Pilv esitas kohtule taotluse arutada Selli osas kriminaalasja kokkuleppemenetlust; Lembit Allikmets ja tema kaitsja ei soovinud kokkuleppemenetlust, mistõttu tema süüküsimust arutas kohus edasi üldmenetluses.[10]

5. detsembril tunnistas Tartu maakohus Allikmetsa süüdi dokumendi võltsimises ning mõistis talle rahalise karistuse 1524 eurot.[11]

Tema abikaasa oli Tartu Ülikooli õppejõud Kiira Allikmets (sündinud 27. novembril 1939). Nende pojad on Rando Allikmets, Erik Allikmets (s 4. novembril 1965) ja Lembit Allikmets jun (sündinud 24. detsembril 1970).

  1. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 "Lembit Allikmets: Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler" Tartu linna kodulehel, 26.08.2010 (vaadatud 21. novembril 2011)
  2. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 "Lembit Allikmets – 75"[alaline kõdulink] Universitas Tartuensis, 02.06.2011
  3. 1 2 3 4 5 6 7 8 Kliinikumi preemia laureaadid: 2004 – Professor Lembit Allikmets Tartu Ülikooli kliinikumi kodulehel (vaadatud 21. novembril 2011)
  4. "Stipendiaat okup. Eestist oli USA-s". Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word nr 35, 31. august 1967. Lk 3
  5. "Stipendiaat Eestist USA-s". Vaba Eestlane = Free Estonian nr 69, 16. september 1967. Lk 3
  6. Lembit Allikmets Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
  7. Äriregistri päring (vaadatud 21. novembril 2011)
  8. Lembit Allikmets Tartu Keskerakonna kodulehel (vaadatud 21. novembril 2011)
  9. 1 2 3 "Anesteesiaravimi loata katsetamise kahtlus viib kaks tuntud arsti kohtu ette" Õhtuleht, 14. oktoober 2010 (vaadatud 21. novembril 2011)
  10. 1 2 3 "Tuntud arstid eitasid kuritegusid" ERR, 21.11.2011 (vaadatud 21. novembril 2011)
  11. http://uudised.err.ee/index.php?06240450
  12. "Ülikooli Sammas". Tartu Ülikool. Vaadatud 11. oktoobril 2025.
  13. "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.
  14. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  15. "Karl Schlossmanni medali pälvis arstiteadlane Lembit Allikmets"[alaline kõdulink] Neljas, 22.10.2008 (vaadatud 21. novembril 2011)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]