Margus Lopp

Allikas: Vikipeedia

Margus Lopp (sündinud 11. septembril 1949 Kuressaares) on eesti keemik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2011).

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1957–1965 õppis ta Kaali 8-klassilises Koolis, kust sai alguse tema huvi füüsika ja keemia vastu. 1965–1968 õppis Viktor Kingissepa nimelises Kingissepa Keskkoolis. 1968–1973 õppis Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonnas, mille lõpetas orgaanilise keemia erialal.[1] Aastatel 1977–1981 oli Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi aspirant.

Täiendas end Ungari TA Keemia Keskinstituudis (Budapest) 1978, 1982 ja East Anglia Ülikoolis (Suurbritannia) 1989–1990. Keemiakandidaadi kraadi kaitses 1981. aastal Eesti TA Keemia Instituudi juures teemal "„Prostaglandiini lähtesüntonite sünteesivõimaluste uurimine ja 11-desoksüprostaglandiinide süntees kupraatmeetodil“.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast ülikooli lõpetamist kutsuti Margus Lopp tööle Eesti Teaduste Akadeemia keemia instituuti, kus ta aastatel 1973–1986 töötas vaneminseneri, noorem- ja vanemteaduri ametikohtadel. Aastatel 1986–1991 oli ta juhtivteadur ja prostaglandiinide keemilise sünteesi grupi juht ning 1992–2002 orgaanilise sünteesi osakonna juhataja. 1997. a valiti ta Tallinna Tehnikaülikooli orgaanilise keemia professoriks ja orgaanilise keemia õppetooli juhatajaks. 1997–2004 oli ta TTÜ keemiainstituudi direktor ning 2004-2009 oli ta orgaanilise keemia õppetooli juhataja ja matemaatika-loodusteaduskonna dekaan. Aastatel 2017–2018 oli ta keemia ja biotehnoloogia instituudi professor, 2019–2022 täisprofessor tenuuris, alates 2022 Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor.

Kutsutud lektor (dotsent) Helsingi Ülikoolis, esinenud teadusloengutega USA, Kanada, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Soome ja Ungari ülikoolides ning ettevõtetes.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 2011. aastal keemia alal. Kuulub akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. Oli ajavahemikul 2014–2017 Eesti Teaduste Akadeemia peasekretär. Ta on akadeemia Välisvahetuse fondi nõukogu liige.[2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Teadustöö põhisuunad: looduslike ühendite süntees, bioaktiivsete ainete süntees, stereokeemia, asümmeetriline orgaaniline süntees, bioaktiivsete ühendite süntees, asümmeetrilise sünteesi uued strateegiad ja meetodid. Teda võib pidada asümmeetrilise orgaanilise sünteesi koolkonna üheks rajajaks Eestis.

Ta on oluliseks pidanud ka sünteesialaseid rakendusi. Ta osales prostaglandiinide baasil uute preparaatide arendamises ja juurutamises. Tema eestvedamisel tegutses pikka aega TTÜ spin-off ettevõte Prosyntest (praegune Cambrex Tallinn OÜ).[1] Tema teadusgrupi hilisema sünteesitöö tulemusel on väljastatud kaheksa patentset leiutist. Alates 2016. aastast töötab Margus Lopp TTÜ tööstuskeemia laboris, mis uurib kerogeeni töötlemise tänapäevaseid võimalusi. Tema juhitav töörühm loob uut ja praktiliselt jäätmevaba põlevkivi töötlemise tehnoloogiat. Protsessi alus on põlevkivi osaline oksüdeerimine hapnikuga. Seni põlevkivikeemia puhul tavaline õliks ajamise etapp jääb üldse vahele ja dikarboksüülhapped saadakse põlevkivist kätte ühe protsessiga. Selline tehnoloogia võib panna aluse Eesti peenkeemiatööstusele. [3]

Avaldanud üle 200 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 18 doktoriväitekirja.

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Keemia Seltsi juhatuse liige, president (alates 2004). Aastatel 2014–2017 oli Eesti Teaduste Akadeemia peasekretär, 2015–2020 Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi liige.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Stereokeemia : õpik kõrgkoolidele. Tallinn : Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2014, 272 lk. ISBN 9789949235735
  • Peegeldus / teksti autor M. Maidla. Tallinn : [Margus Lopp], 2019, 182 lk. ISBN 9789949012879

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Harrastused[muuda | muuda lähteteksti]

Harrastuskalapüük, jaht.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXV(52) 2019, lk 103.
  2. Nõukogud ja komisjonid Eesti TA kodulehel
  3. Oiderma, Jaan-Juhan (15. oktoober 2021). "Uudne meetod aitab põlevkivist keskkonnasõbralikumalt kemikaale ammutada". novaator.err.ee. Vaadatud 10.05.2022.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]