Anne Kahru
Anne Kahru (sündinud 17. veebruaril 1955) on eesti ökotoksikoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2018).
Kahru on Eestis ökotoksikoloogilise uurimissuuna rajajaid. Tema uurimisgrupp hakkas maailmas ühe esimesena uurima nanoökotoksikoloogilisest aspektist nanomõõdus metallioksiide, püüdes välja selgitada nende keskkonnaohtlike omadusi ja vastavaid toimemehhanisme.[1]
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna bioloog-mikrobioloogina cum laude. 1987. aastal kaitses ta Tartu Riikliku Ülikooli juures biokeemias doktoritööd "Study of the microbial energetic metabolism" ja sai doktorikraadi.
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1978−1980 oli Anne Kahru Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi insener, alates 1980 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis (KBFI): 1980−2007 insener, nooremteadur, teadur, vanemteadur. Alates 2005. aastast on ta KBFI molekulaargeneetika laboratooriumi juhataja.[2] KBFI juures tegutseb Kahro in vitro ja ökotoksikoloogia töögrupis.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 2018. aastal ökotoksikoloogia alal, kuulub akadeemias bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. Ta oli perioodil 2016–2018 Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor.[3]
Teadustegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimistöö peasuundadeks on sünteetiliste nanoosakeste ohutuse (nanoturvalisuse) uurimine eritüübiliste mudelorganismide abil ja nanoosakeste bioloogilise toime mehhanismide väljaselgitamine.[2]
Kahru on avaldanud ligi 60 teadusartiklit ja juhendanud doktoritöid.
2008. aastal ilmus ajakirjas Chemosphere Anne Kahru, Margit Heinlaane, Angela Ivaski, Irina Blinova ja Henri-Charles Dubourguier' teadusartikkel "Toxicity of nanosized and bulk ZnO, CuO and TiO2 to bacteria Vibrio fischeri and crustaceans Daphnia magna and Thamnocephalus platyurus", mis käsitleb nanoosakeste ökotoksikoloogilisi mõjusid. Sellest sai üks kiiremini tsiteeringuid koguv artikkel keskkonna- ja ökoloogiateaduste valdkonnas. Seda tähelepanuväärseks pidades avaldas Thomson Reutersi elektrooniline ajakiri ScienceWatch 2009. aasta augustis intervjuu Anne Kahruga[4]. See oli selle ajakirja esimene intervjuu Eesti teadlasega[1].
Anne Kahru kuulub oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka.[5]
Ta on Eesti Toksikoloogia Seltsi asutajaliige ja juhatuse esimees 1997-2018. Kuulub KBFI Teadusnõukokku ja Eesti Mikrobioloogide Ühendusse.[6]
2022. aastal valiti Anne Kahru Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC, European Academies' Science Advisory Council) uue töörühma „Neonikotinoidide mõju ökosüsteemi teenustele uusima teabe valgusel“ (Update Neonics) eksperdiks.[7]
Kuulub portaali Clarivate Analytics andmetel 2018.a. ja 2019.a. top 1% tsiteeritud teadlaste hulka.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2011 Eesti riigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli "Sünteetiliste nanoosakeste ökotoksikoloogia ja toksilisuse mehhanismid" eest [6][8]
- 2017 Valgetähe IV klassi teenetemärk[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Endel Lippmaa, Anne Kahru: "Nanode ilu ja valu" Horisont, 3/2010
- ↑ 2,0 2,1 Anne Kahru CV Teaduste Akadeemia kodulehel
- ↑ Uurija-professorid Eesti Teaduste Akadeemia
- ↑ "Fast Breaking Papers : Anne Kahru" ScienceWatch, august 2009
- ↑ "Maailma mõjukaimate kolleegide sekka jõudis üheksa Eesti teadlast" ERR Novaator, 19. november 2019
- ↑ 6,0 6,1 Anne Kahru Eesti Teadusinfosüsteemis
- ↑ Anne Kahru nimetati EASACi keskkonnaprogrammi töörühma liikmeks Eesti Teaduste Akadeemia
- ↑ "Teaduste akadeemias anti üle riiklikud preemiad" ERR, 24. veebruar 2011
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Anne Kahru Eesti Teadusinfosüsteemis
- Anne Kahru Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
- Teaduse helisõnastik: Mürk (Anne Kahru) ERR Teadus, 2010