Ülo Lille

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ülo Lille (sündinud 16. septembril 1931 Pärnumaal) on eesti keemik, Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetanud Lelle 7-kl Kooli 1947, Rapla Keskkooli 1950 (kuldmedal), TPI keemia-mäeteaduskonna kütuste keemilise tehnoloogia erialal 1955 (cum laude); Kohtla-Järve Põlevkivi Instituudi aspirant 1957–59.

Täiendusõpe[muuda | muuda lähteteksti]

Helsingi Ülikool; Müncheni Tehnikaülikool.

Teaduskraad ja -kutse[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnikateaduste kandidaat 1960; keemiateaduste doktor 1973 (kinnitus 1976); professor 1984. 1960. aastal kaitses Ülo Lille Teaduste Akadeemia juures tehnikakandidaadi väitekirja teemal "Küllastamatute süsivesinikgaaside saamine põlevkivi pürolüüsil" ja 1973. aastal samas keemiadoktori väitekirja teemal "Uurimised alküülresortsiinide vallas".

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Kiviõli Keemiakombinaadi vahetusmeister, tehnoloog 1955–57; Kohtla-Järve Põlevkivi Instituudi teadur 1959–62; vanemteadur 1963–75; ENSV/Eesti TA Keemia Instituudi labori- ja osakonnajuhataja 1975–92; professor 1984–92. TTÜs 1992–…: keemiainstituudi orgaanilise keemia professor 1992–97, õppetooli juhataja 1992–97; alus- ja rakenduskeemia instituudi orgaanilise keemia õppetooli emeriitprofessor 1997–…; TTÜ Keemia Instituudi bioorgaanilise keemia osakonna vanemteadur 1997–2001; keemiainstituudi bioorgaanilise keemia õppetooli erakorraline vanemteadur (0,25 koormusega) 2002; materjaliteaduse instituudi vanemteadur (0,75 koormusega) 2006; alates 1997. aastast on ta TTÜ emeriitprofessor.

Teadustöö mujal[muuda | muuda lähteteksti]

Töötas periooditi Amsterdami, Exetery ja Liverpooli ülikoolides ning esines loengutega Euroopa, USA ja Kanada ülikoolides 1992–98.

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Prostanoidide biokeemilised ja täissünteetilised preparatiivsed tehnoloogiad; kukersiitide kerogeeni struktuur ja teke, elektronjuhtivate polümeeride modelleerimine. Avaldanud üle 380 teaduspublikatsiooni, omab 17 autoritunnistust. Tema juhendamisel on kaitstud 10 doktoritööd.

Teadusorganisatoorne tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti TA Toimetiste keemia seeria toimetuskolleegiumi esimees; Eesti TA Kirjastusnõukogu liige 1993–...

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti TA akadeemik (biotehnoloogia) 1983;
  • Eesti NSV teaduspreemia 1987;
  • P. Kogermani nim mälestusmedal 1987;
  • Valgetähe V klassi teenetemärk 2001;
  • 2011. aastal pälvis ta teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.

Harrastused ja huvialad[muuda | muuda lähteteksti]

Tervisesport, maatöö, klassikaline muusika.

Tema kohta[muuda | muuda lähteteksti]

EE 2000, 14; EMajBL 2003.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]