Ülo Lille

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ülo Lille (sündinud 16. septembril 1931 Pärnumaal) on eesti keemik, Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetanud Lelle 7-kl Kooli 1947, Rapla Keskkooli 1950 (kuldmedaliga), Tallinna Polütehnilise Instituudi keemia-mäeteaduskonna kütuste keemilise tehnoloogia erialal 1955 (cum laude); Kohtla-Järve Põlevkivi Instituudi aspirant 1957–1959. On end täiendanud Helsingi Ülikoolis ja Müncheni Tehnikaülikoolis.

1960. aastal kaitses Ülo Lille Teaduste Akadeemia juures tehnikakandidaadi väitekirja teemal "Küllastamatute süsivesinikgaaside saamine põlevkivi pürolüüsil" ja 1973. aastal samas keemiadoktori väitekirja teemal "Uurimised alküülresortsiinide vallas"(kinnitatud 1976). Professori kutse anti talle 1984. aastal orgaanilise keemia alal.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Kiviõli Keemiakombinaadi vahetusemeister, tehnoloog 1955–1957; Kohtla-Järve Põlevkivi Instituudi teadur 1959–1962; vanemteadur 1963–1975; ENSV/Eesti TA Keemia Instituudi labori- ja osakonnajuhataja 1975–1992; professor 1984–1992. TTÜs 1992–…: keemiainstituudi orgaanilise keemia professor 1992–1997, õppetooli juhataja 1992–1997, 1997–2013 TTÜ Keemia Instituudi bioorgaanilise keemia vanemteadur. Alates 1997. aastast on ta TTÜ emeriitprofessor.

Töötas periooditi Amsterdami, Exetery ja Liverpooli ülikoolides ning esines loengutega Euroopa, USA ja Kanada ülikoolides 1992–1998.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Põhiteemad: prostanoidide biokeemilised ja täissünteetilised preparatiivsed tehnoloogiad; kukersiitide kerogeeni struktuur ja teke, elektronjuhtivate polümeeride modelleerimine.

Avaldanud üle 380 teaduspublikatsiooni, omab 17 autoritunnistust. Tema juhendamisel on kaitstud 10 doktoritööd.

Ta on olnud Eesti TA Toimetiste keemia seeria toimetuskolleegiumi esimees (1993–2007), ; Eesti TA Kirjastusnõukogu liige (1993–...)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Harrastused[muuda | muuda lähteteksti]

Tervisesport, maatöö, klassikaline muusika.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EE 2000, 14
  • EMajBL 2003

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]