Henn Saari

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Henn Saari (aastani 1935 Henn Speek; 15. veebruar 1924 Narvas8. september 1999) oli eesti keeleteadlane.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Henn Saari oli juristist pedagoogi poeg.[1]

Õppis 1935–41 mitmes Narva ja Tallinna koolis, lõpetas 1942 Tallinna 7. Keskkooli, mida hiljem ei tunnistatud. Lõpetas uuesti 1956 ENSV Vab Kaugõppekeskkooli, õppis 1945–50 TÜ ajaloo-keeleteaduskonnas, eksmatrikuleeriti enne lõpetamist poliitilistel põhjustel, lõpetas 1963 TÜ (kaugõppes) eesti keele erialal, filoloogiakandidaat (1982, TÜ), väitekiri "Анализ принципов эстонской терминологии", filoloogiadoktor (1998, TÜ), väitekiri "Ein Weg zur Wortgrammatik am Beispiel des Estnischen".[1]

Oli 1959–75 ajakirja Keel ja Kirjandus keeleteaduse osakonna juhataja-toimetaja, aastast 1975 KKI vanemteadur, ühtlasi aastast 1993 EHI õppejõud ja TPÜ dotsent. Lugenud tänapäeva eesti keele vormiõpetuse, nüüdisleksikoloogia ja eesti keele ehituse kursusi.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurinud kirjakeele teooriat, eesti keele ja üldist grammatikat ning onomastikat, osalenud sõnaraamatute koostamises, koostanud keeleõpikuid, tegelenud keelekorralduse ja keeleõigusega. Aastast 1962 Emakeele Seltsi liige, aastast 1999 auliige, 17 aastat juhatuse liige, juhatuse abiesimees (1972–73) ja esimees (1990–92), ajakirjade Советское финно-угроведение (1965–74) ning Keel ja Kirjandus (1968–74) toimetuskolleegiumi liige, 1979–97 vabariikliku õigekeelsuskomisjoni (VÕK) 1. aseesimees, kohanimenõukogu liige jm. Kuulus ENSV keeleseaduse eelnõu töörühma (peatüki "Nimed" autor), hiljem osales isikunimede seaduse eelnõu koostamisel. 1969–94 ER saatesarja "Keeleminutid" (kokku 273 saadet) autor. Üle 110 teadustrükise.[1]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Johannes Aaviku vanemate noomenitüvede saatusi. // KK (1970) 12
  • Sõnamoodustus, laenamine ja morfeemimoodustus. // KK (1974) 4
  • Keele kultuurkihist. // KK (1975) 6, (1976) 1, 4
  • Keelehääling. Tallinn, 1976, 2004
  • Eesti-inglise-saksa-vene infosõnastik (kaasautor). Tallinn, 1977
  • Sünkroonia, diakroonia ja kolm liiki uut keelevara. // Keel ja struktuur X. Tartu, 1978
  • Kirjakeele saatus 1. Vaade sajandile. // KK (1979) 11, 12
  • Verb ja tema moodustuspesad eesti oskuskeeles. // TÜ Toim 574 (1981)
  • Vene-eesti sõnaraamat. I, II (kaasautor, toim). Tallinn, 1984, 1988
  • Historische Entlehnungssituationen des Estnischen. Tallinn, 1985
  • Die Fachsprachlehre im Rahmen der estnischen Theorie der Schriftsprache. // Special language. From humans thinking to thinking machines. Clevedon/Philadelphia, 1989
  • Ein statischisches Model der Wornamenwahl. Tallinn, 1990
  • Andrus Saareste keeled. // KK (1992) 6, 10, 11
  • Eesti keele grammatika I–II (kaasautor). Tallinn, 1993–1995
  • Kirjakeelekorraldus keelte arengu üldseaduspärasuste valguses, nagu ta paistis juba aastal 1979. // Eesti keelekorraldus. Tallinn, 2002.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EE 14, 449
  • Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000, 497–498
  • Keel, mida me harime. Tallinn, 1976, 213
  • Agur, U. Kõneldud keeleraamat. // KK (1977) 7, 443–444
  • Uibo, U. Okasroosike. Henn Saari 60. sünnipäevaks. // KK (1984) 2, 108–110
  • Postimees (1999) 9. IX.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.