Agu Laisk

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Agu Laisk 2010. aastal enda laboris
Agu Laisk 2011. aasta teadus.ee suvekoolis pidamas ettekannet "Elu mõte"

Agu Laisk (sündinud 3. mail 1938 Tartus) on eesti füüsik ja taimefüsioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Agu Laisk on lõpetanud 1961. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaosakonna füüsiku/füüsikaõpetaja diplomiga. Aastatel 1961–1964 oli ta Füüsika ja Astronoomia Instituudi aspirant ning uuris taimkatte kiirgusomadusi. Füüsika-matemaatikateaduste kandidaadi väitekirja “Päikesekiirguse levi taimkattes seoses fotosünteetilise produktsiooniga” kaitses Agu Laisk 1965. aastal. Selle töö käigus sai senisest füüsikust bioloog. Doktoriväitekirja “Lehe fotosünteesi ja fotohingamise kineetika” kaitses Agu Laisk 1975. aastal Timirjazevi nimelise NSVL TA Taimefüsioloogia Instituudis. 

Aastatel 1964–1992 töötas ta Füüsika ja Astronoomia Instituudis (hiljem Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut) nooremteadurina, vanemteadurina, biofüüsika laboratooriumi juhatajana. Aastatel 1992–2013 töötas taas Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudis, kus temast sai korraline professor ja taimefüsioloogia õppetooli juhataja, hiljem vanemteadur. Aastatel 2002–2005 oli ta Eesti TA uurija-professor ja 2003. aastast on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Aastatel 2014–2017 oli Agu Laisk Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis taimefüsioloogia vanemteadur ning 2018–2020 projektijuht.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Agu Laisk 1994. aastal loodusteaduste alal. Ta kuulub akadeemias bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on teinud uurimusi taimkatte kiirgusrežiimi, taimede fotosünteesi ja hingamise ning fotosünteesi matemaatilise modelleerimise alal. Agu Laisa juhtimisel konstrueeritud maailma kõige kiirem fotosünteesi mõõtmissüsteem, koostatud kõige keerulisem fotosünteesimudel ja saadud hulgaliselt foto-sünteesiprotsessi valgustavaid teadustulemusi. Ta ise peab oma edu aluseks suurepärast meeskonda ja unikaalset aparaadiehituslikku baasi, mis on tema laboratooriumis välja töötatud ning mille eest 2010. aastal pälviti rahvusvahelise fotosünteesi uurijate ühingu innovatsioonipreemia.

Alates 1991. aastast on ta töötanud ka välismaal:

  • Washington State University (1996, 1997, 1998, 1999)
  • Istituto di Biochimica ed Ecofisiologia Vegetali (CNR) Rooma (1995/1996)
  • Research School of Biological Sciences, Australian National University, Canberra (1984, 1988, 1992, 1995)
  • Würzburgi Ülikool, Julius-von-Sachs-Institut für Biowissenschaften (1986, 1989, 1991, 1994)
  • University of Sheffield, R. Hill Institute of Photosynthesis (1987)

Teadusorganisatsiooniline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ajakirja Photosynthetica (Tšehhi Vabariik) toimetuskolleegiumi liige
  • Ajakirja Photosynthesis Research (Elsevier, Holland) toimetuskolleegiumi liige
  • Ameerika Taimefüsioloogide Seltsi valitud kirjavahetajaliige

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Mart Laisk (1961), Tõnis Laisk (1966) ja Andres Laisk (1970) on tema pojad.

Õppe- ja teadustöö kõrvalt on Agu Laisk alati leidnud aega muusika jaoks. Ta on olnud kunagise populaarse ansambli Harvleki saksofonist ja üks Senior Big Bandi juhte.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
  2. ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
  3. ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.
  4. ↑ Koik, Aire (8. veebruar 2018). "Teaduse elutööpreemia saavad Mall Hiiemäe ja Agu Laisk". Haridus- ja Teadusministeerium. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.02.2018. Vaadatud 14.03.2022.
  5. ↑ https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/957

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Agu_Laisk&oldid=6588930"