Leo Mõtus

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Leo Mõtus (15. detsember 1941 Väätsa vald Järvamaa) on eesti tehnikateadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis Kuigatsi 7-klassilises ja Tallinna 29. 7-klassilises koolis, lõpetas Tallinna 1. Keskkooli 1960. Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonna automaatika ja telemehaanika erialal lõpetas 1965 (cum laude). Jätkas Eesti NSV Teaduste Akadeemia aspirandina 1967–1970. Täiendas end Helsingi Tehnikaülikoolis 1975; Soomes Teknologian tutkimuskeskus VTT Oy's 1980; Walesi Ülikooli Swansea kolledžis 1988[1][2]. Tehnikateaduste kandidaat 1973 (Eesti NSV TA Küberneetika Instituut, kinnitus 1974, teema "Mittetäieliku informatsiooniga süsteemide juhtimine"); tehnikateaduste doktor 1990 (Moskva Juhtimisteaduste ja -probleemide Instituut, teema: "Hajusjuhtimisüsteemide tarkvara tehnoloogia"), professor 1990. [1] [2]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV TA Küberneetika Instituudi insener 1964–1966, nooremteadur 1966–1967, programmeerimisbüroo grupijuht 1970–1973, programmeerimisbüroo osakonnajuhataja 1973–1975, vanemteadur 1975–1978; Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo (EKTA) projekti peakonstruktor 1978–1992. TTÜs automaatika kateedri tunnitasuline õppejõud 1976–1988; küberneetika baaskateedri juhataja 1990–1992; automaatika ja süsteemitehnika instituudi reaalajasüsteemide professor ja õppetooli juhataja 1992–1996; arvuti- ja süsteemitehnika teaduskonna dekaan 1994–2001; proaktiivtehnoloogiate teaduslaboratooriumi juhataja 2007–2012; Infotehnoloogia teaduskond, Automaatikainstituut, Reaalajasüsteemide õppetool, õppetooli professor ja juhataja 2005–2016; Tarkvarateaduste instituut, professor 2017–2020. [1], [2] Alates aastast 2021 on ta Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor.

Teadustöö mujal: loengud Jadavpuri Ülikoolis (Kolkata, India) 1989, Nanyangi Tehnoloogiaülikoolis (Singapur) 1993, Lawrence Livermore National Laboratorys (USA) 1994, Tampere Tehnikaülikoolis, Walesi Ülikoolis, Delfti Tehnikaülikoolis 1996, Porto Alegre Ülikoolis (Brasiilia) 1996, IEE Faraday House'is (London) 1999, New South-Walesi Ülikoolis (Sydney) 2001, Hongkongi Ülikoolis 2001, Pennsylvania Osariigi Ülikool (USA) 2003, ENSEEIHTis (Ecole Nationale Supérieure d’Electrotechnique, d’Electronique, d’Informatique, d’Hydraulique et des Télécommunications (Toulouse) 2005, ENITis (Ecole Nationale d’Ingénieurs de Tarbes (Tarbes) 2005. [2]

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Leo Mõtus 1993. aastal informaatika alal, kuulub akadeemias informaatika- ja tehnikateaduste osakonda. Oli Eesti Teaduste Akadeemia juhatuse liige aastatel 1994–1999, peasekretär 2004–2014. Ta on Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni liige.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Aeg arvutisüsteemides, ajakitsenduste verifitseerimine, paralleelsed ja hajutatud ajakitsendusega programmid, reaalaeg ja tehisintellekt, tarkvaratehnika keskkonnad, arvutisüsteemide töö- ja veakindlus, situatsioonitundlikud interaktiivsed arvutusmudelid, spontaanvõrgud reaalajasüsteemides. Leo Mõtuse juhtimisel loodi ühena esimestest Euroopa ülikoolidest 1992 TTÜs reaalajasüsteemide õppetool ja viidi õppekavadesse tema poolt ettevalmistatud reaalaja tarkvaratehnika loengukursused.[2] Avaldanud üle 100 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 6 doktoriväitekirja.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mikroarvutid automaatikas : [automaatika-, elektroonika- ja arvutustehnika spetsialistidele ja üliõpilastele] / A. Ariste, H. Lind, L. Mõtus, H. Tani. Tallinn, 1984, 208 lk
  • Timing analysis of real-time software : a practical approach to the specification and design of real-time... / by Leo Motus and Michael G. Rodd. Oxford, Pergamon, 1994, 212 lk. ISBN 0080420257
  • Динамика программного обеспечения встроенных систем / Л. Л. Мытус . Tallinn, 1990, 266 lk. ISBN 5440009337

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

IFACi (Rahvusvaheline Automaatjuhtimise Föderatsioon, International Federation of Automatic Control) tehnikakolleegiumi liige ja kuut tehnilist komiteed koordineeriva komitee esimees 1993-1996; reaalaja tarkvaratehnika töörühma juht 2002–2005; IEE (The Institution of Electrical Engineers) liige aastast 1991 ja IEE Estonia komitee esimees 1993–2000; IEEE (The Institute of Electrical and Electronics Engineers, Elektri- ja Elektroonikainseneride Ühing) liige 1993–…; UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni liige 2005–…; Eesti TA juhatuse liige 1994–1999, peasekretär 2004–2014; Eesti Inseneride Liidu (EIL) president 1994–2000 (aitas kaasa EILi liitumisele Euroopa Rahvuslike Insenerikeskuste Föderatsiooniga (FEAN), EIL alustas just sellel perioodil Eesti volitatud inseneri nimetuse andmist). Eesti Automaatikute Seltsi esimees 1992–1997; Eesti Süsteemiinseneride Seltsi liige 1992–2010; Eesti Teadusfondi tehnikateaduste ekspertkomisjoni liige 1993–1996, nõukogu liige 2006–2011; Teaduskompetentsi nõukogu liige 1998–2003; Eesti Kaitseministeeriumi teadusnõukogu liige 1999–2009; TTÜ kuratooriumi liige 1996–2000, TTÜ informaatika doktorinõukogu esimees 1994–1997; TTÜ rektori kandidaat 2000; Akadeemilise Inglise Klubi vanematekogu liige 1990–1996; Eesti esindaja NATO RTO SCI paneelis 2005–2013; Eesti esindaja EDA (European Defence Agency) CapTech IAP4 2011–2014. Erialaajakirjade International Journal on Engineering Applications of Artificial Intelligence peatoimetaja (1992–1999, toimetaja 2000–2007; Control Engineering Practice toimetaja 1993–1999, Journal on Realtime Systems toimetaja 1993–2004, Integrated Computer-Aided Engineering toimetuskolleegiumi liige 1993–…; Eesti TA toimetiste (matemaatika ja füüsika, tehnikateadused) toimetuskolleegiumide liige 1995–2017.

Leo Mõtus on esinenud paljudel rahvusvahelistel konverentsidel, olnud rohkem kui 50 rahvusvahelise teadusürituse programmikomitee liige 1987–2011. [2]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005, lk. 16-18
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 269-270

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 92–93

Margus Maidla. Akadeemik Leo Mõtus, Teaduste Akadeemia üks tänane edasiviija. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 327–335

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Leo_Mõtus&oldid=6415185"