Leo Mõtus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Leo Mõtus (15. detsember 1941 Väätsa vald Järvamaa) on eesti tehnikateadlane.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Õppinud Kuigatsi 7-klassilises ja Tallinna 29. 7-klassilises koolis, lõpetanud Tallinna 1. Keskkooli 1960, Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonna automaatika ja telemehaanika erialal 1965 (cum laude); Eesti NSV Teaduste Akadeemia aspirant 19671970. Täiendas end Helsingi Tehnikaülikoolis 1975; Soomes Teknologian tutkimuskeskus VTT Oy's 1980; Walesi Ülikooli Swansea kolledžis 1988[1][2]. Tehnikateaduste kandidaat 1973 (Eesti NSV TA Küberneetika Instituut, kinnitus 1974); tehnikateaduste doktor 1990 (Moskva Juhtimisteaduste ja -probleemide Instituut, "Динамика программного обеспечения встроенных систем"), professor 1990. [1] [2]

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV TA Küberneetika Instituudi insener 19641966, nooremteadur 19661967, programmeerimisbüroo grupijuht 19701973, programmeerimisbüroo osakonnajuhataja 19731975, vanemteadur 19751978; Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo (EKTA) projekti peakonstruktor 19781992. TTÜs automaatika kateedri tunnitasuline õppejõud 19761988; küberneetika baaskateedri juhataja 19901992; automaatika ja süsteemitehnika instituudi reaalajasüsteemide professor ja õppetooli juhataja 19921996; arvuti- ja süsteemitehnika teaduskonna dekaan 19942001; proaktiivtehnoloogiate teaduslaboratooriumi juhataja 20072012; Infotehnoloogia teaduskond, Automaatikainstituut, Reaalajasüsteemide õppetool, õppetooli professor ja juhataja 2005–2016. [1], [2]

Teadustöö mujal: loengud Jadavpuri Ülikoolis (Kolkata, India) 1989, Nanyangi Tehnoloogiaülikoolis (Singapur) 1993, Lawrence Livermore National Laboratorys (USA) 1994, Tampere Tehnikaülikoolis, Walesi Ülikoolis, Delfti Tehnikaülikoolis 1996, Porto Alegre Ülikoolis (Brasiilia) 1996, IEE Faraday House'is (London) 1999, New South-Walesi Ülikoolis (Sydney) 2001, Hongkongi Ülikoolis 2001, Pennsylvania Osariigi Ülikool (USA) 2003, ENSEEIHTis (Ecole Nationale Supérieure d’Electrotechnique, d’Electronique, d’Informatique, d’Hydraulique et des Télécommunications (Toulouse) 2005, ENITis (Ecole Nationale d’Ingénieurs de Tarbes (Tarbes) 2005. [2]

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Aeg arvutisüsteemides, ajakitsenduste verifitseerimine, paralleelsed ja hajutatud ajakitsendusega programmid, reaalaeg ja tehisintellekt, tarkvaratehnika keskkonnad, arvutisüsteemide töö- ja veakindlus, situatsioonitundlikud interaktiivsed arvutusmudelid, spontaanvõrgud reaalajasüsteemides. Leo Mõtuse juhtimisel loodi ühena esimestest Euroopa ülikoolidest 1992 TTÜs reaalajasüsteemide õppetool ja viidi õppekavadesse tema poolt ettevalmistatud reaalaja tarkvaratehnika loengukursused. Avaldanud hulgaliselt teaduspublikatsioone. Tema juhendamisel on kaitstud 6 doktoriväitekirja.

Leo Mõtuse juhtimisel loodi ühena esimestest Euroopa ülikoolidest 1992. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis reaalajasüsteemide õppetool ja viidi õppekavadesse tema ette valmistatud reaalaja tarkvaratehnika loengukursused. [2]

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

IFACi (Rahvusvaheline Automaatjuhtimise Föderatsioon, International Federation of Automatic Control) tehnikakolleegiumi liige ja kuut tehnilist komiteed koordineeriva komitee esimees 1993-1996; reaalaja tarkvaratehnika töörühma juht 20022005; IEE (The Institution of Electrical Engineers) liige aastast 1991 ja IEE Estonia komitee esimees 19932000; IEEE (The Institute of Electrical and Electronics Engineers, Elektri- ja Elektroonikainseneride Ühing) liige 1993–…; UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni liige 2005–…;; Eesti TA juhatuse liige 19941999, peasekretär 20042014; Eesti Inseneride Liidu (EIL) president 19942000 (aitas kaasa EILi liitumisele Euroopa Rahvuslike Insenerikeskuste Föderatsiooniga (FEAN), EIL alustas just sellel perioodil Eesti volitatud inseneri nimetuse andmist). Eesti Automaatikute Seltsi esimees 1992–1997; Eesti Süsteemiinseneride Seltsi liige 1999–2010; Eesti Süsteemiinseneride Selts; Eesti Teadusfondi tehnikateaduste ekspertkomisjoni liige 19931996, nõukogu liige 20062011; Teaduskompetentsi nõukogu liige 19982003; Eesti Kaitseministeeriumi teadusnõukogu liige 1999–….; TTÜ kuratooriumi liige 19962000, TTÜ informaatika doktorinõukogu esimees 19941997; TTÜ rektori kandidaat 2000; Akadeemilise Inglise Klubi vanematekogu liige 19901996; Eesti esindaja NATO RTO SCI paneelis 2004–…; Eesti esindaja EDA (European Defence Agency) CapTech IAP4 2011–…. Erialaajakirjade International Journal on Engineering Applications of Artificial Intelligence peatoimetaja (19921999, toimetaja 20002007; Control Engineering Practice toimetaja 19931999, Journal on Realtime Systems toimetaja 19932004, Integrated Computer-Aided Engineering nõuandev toimetaja 1993–…; Eesti TA toimetiste (matemaatika ja füüsika, tehnikateadused) toimetuskolleegiumide liige.

Leo Mõtus on esinenud paljudel rahvusvahelistel konverentsidel, olnud rohkem kui 50 rahvusvahelise teadusürituse programmikomitee liige 19872011. [2]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1993 Eesti TA akadeemik (tehnikateadused)
  • 1980 Nõukogude Eesti preemia
  • 1982 Eesti NSV riiklik preemia (protsesside automatiseeritud juhtimissüsteemi MEDIUS väljatöötamise eest, kollektiiv)
  • 1992 Suurbritannia volitatud süsteemiinsener (Chartered Engineer)
  • 1996 Eesti Vabariigi teaduspreemia (tehnikateaduste aastapreemia)
  • 19982003 Eesti volitatud insener
  • 1998 euroinsener
  • 1999 Valgetähe IV klassi teenetemärk
  • 1999 Fellow of the Institution of Electrical Engineers (IEE)
  • 2009 Eesti Teaduste Akadeemia medal [2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005, lk. 16-18
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 269-270

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]