Tõnis Pehk

Allikas: Vikipeedia

Tõnis Pehk (sündinud 27. novembril 1939 Tõrvas) on eesti keemik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnis Pehk on teenistuja poeg.[1]

Lõpetas 1957 C. R. Jakobsoni nimelise Viljandi 1. Keskkooli, 1963 TPI keemiateaduskonna polümeeride tehnoloogia erialal, keemiakandidaat (1970, ), väitekiri "Süsivesinike ja hapnikuühendite süsinik-13 tuumamagnetresonantsspektroskoopia", keemiadoktor (1983, NSV Liidu TA Keemilise Füüsika Instituut), väitekiri "Спектроскопия ЯМР '3. trükk С изомерных алифатических и карбочиклических соединений". Täiendas end 1979 USA Florida osariigis Tallahassees, 1988 Clarksoni ja 1992 Pittsburghi ülikoolis USA-s, 1984 teadusaparatuurifirmas Bruker Physik Karlsruhes Saksamaal. Oli 1963–1965 Eesti NSV TA Keemia Instituudi (KI) nooremteadur, 1965–1970 Eesti NSV TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) nooremteadur, 1970-1987 vanemteadur, 1987–1995 peateadur, 1996 vanemteadur, 1996–2005 teadusdirektor, 2004– keemilise füüsika labori juhataja asetäitja, ühtlasi 1996–2001 TTÜ polümeermaterjalide instituudi keemilise füüsika professor.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimusi orgaaniliste ainete tuumamagnetresonantsspektroskoopia alalt, rakendanud seda orgaaniliste ainete struktuuri, konformatsiooni, konfiguratsiooni jm omaduste kindlaksmääramisel. Loonud alitsükliliste ühendite C-13 magnetresonantsspektroskoopial põhinevad metoodikad, mis võimaldavad kindlaks teha absoluutset konfiguratsiooni ja võrrelda happelis-aluselisi dissotsiatsioonikonstante. "Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamatu" (Tallinn, 1998) ja "Keemianomenklatuuri" (Tallinn, 2000) koostajaid. Saanud Eesti Teaduse Fondi (ETF), Rahvusvahelise Teaduse Fondi (ISF), Rootsi Kuningliku TA grante. Osalenud ligi 50 rahvusvahelisel erialasel teaduskonverentsil. Eesti Keemia Seltsi juhatuse liige (aastast 1997 asepresident), Ameerika Keemiaühingu liige (1996). Eesti NSV riiklik preemia (1972; 1987, kollektiivis), Eesti Vabariigi teaduspreemia (2003). Paul Kogermanni mälestusmedal (1991), Valgetähe III klassi teenetemärk (2001). Umbes 400 teadustrükist, 4 autoritunnistust.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Carbon-13 Chemical Shifts and Electronic Structure of Methylene Groups in Hydrocarbons (kaasautor E. Lippmaa). // Kemian Teollisuus 24 (1967)
  • High Field 2D NMR Spectroscopiy of Amanitin Isomers (kaasautor). // Magnetic Resonance in Chemistry 27 (1989)
  • Determination of Absolute Configuration of Chiral Secondary Alcohols
  • New advances using C-13 and 2D NMR Spectroscopy (kaasautor). // Tetrahedron: Asymmetry 4 (1993)
  • Synthesis of ω-saturated 7 Oxabicyclo-[2.2.1]heptane Analogues of Thromboxane A2 (kaasautor). // Tetrahedron 51 (1995)
  • Lipase-Catalyzed Enantioselective Hydrolysis: Interpretation of the Kinetic Results in terms of Frontier Orbital Location. // Tetrahedron 53 (1997)
  • Chemical versus enzymatic acetylation of α-bromo-ω-hydroxyaldehydes: decyclization of hemiacteals by lipase (kaasautor). // Tetrahedron Letters 43 (2002) 17
  • Kiraalsete molekulide tuumamagnetresonantsspektroskoopia. // Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2003. Tallinn, 2003.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EE 14, 365
  • Tallinna Polütehniline Instituut 1936-1986, 274
  • Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2003, 42
  • Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn, 2008, 314–315
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.