Jaan Aarik
Jaan Aarik (sündinud 1. jaanuaril 1951 Lääne-Virumaal) on eesti füüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige alates 2013. aastast.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas 1969. aastal Rakvere 1. Keskkooli ja 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ). 1994. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis füüsikamagistri kraadi väitekirjaga "Investigation of kinetic phenomena in atomic layer epitaxy"[1] ja sai samas 2007. aastal doktorikraadi rakendusfüüsikas väitekirjaga "Titaan, tsirkoonium ja hafniumdioksiidide aatomkihtsadestamine: kasvumehhanismid ja õhukeste kilede omadused".
Ta oli 1974–1986 ja 1990–1992 TRÜ/TÜ füüsikainstituudi noorem- ja vanemteadur, 1986–2001 Tartu Ülikoolis juhtivinsener, vanemteadur, sektorijuhataja ja teadur, 2002–2009 füüsika instituudi erakorraline teadur ja vanemteadur, 2008–2019 kiletehnoloogialaboratooriumi juhataja ning 2009–2019 tahkisetehnoloogia professor[2]. Alates 2019 jätkab emeriitprofessorina. 1994–1995 töötas ta Tampere Tehnikaülikoolis teadurina.[1]
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti J. Aarik 2013. aastal täppisteaduste alal ning ta kuulub astronoomia- ja füüsika osakonda. Aastatel 2016-2019 oli ta üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi hindamiskomisjoni liige, 2016-2022 Eesti Vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige ning 2019-2021 L’Oreali Balti stipendiumiprogrammi „Naised teaduses“ Eesti hindamiskomisjoni esimees.
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Jaan Aariku peamised uurimisalad on olnud optoelektroonika (pooljuhtlaserid ja fototajurid), tahkisetehnoloogia ja pinnanähtused, sh optilises sides kasutatavate valgust genereerivate ja valgustundlike pooljuhtseadmete – dioodlaserite ja fotodioodide – arendamine, selleks vajalike seadiste, mõõtmismeetodite ja valmistamistehnoloogiate arendamine; aatomkihtsadestamise metoodika aparatuuri ja tehnoloogia arendamine ning selle rakendamine õhukeste kilede ja erinevate nanostruktuuride valmistamiseks. Ta on teinud teadus-arendusalast koostööd nii Eesti ettevõtetega (Evikon MCI OÜ, Clifton AS jt) kui ka suurte rahvusvaheliste tööstusettevõtetega (Coherent Inc, Samsung SDI, Qimonda GmbH, Linde GmbH jt). Tal on 2 autoritunnistust.[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on avaldanud üle 200 teaduspublikatsiooni[2].
- "Atomic-layer growth of TiCb-II thin films" (kaasautor). // Philosophical Magazine Letters 73 (1996)
- "In situ characte-rization of ALE growth by reagent puise delay times in a flow-type reactor" (kaasautor). // Applied Surface Science 75 (1994)
- "Characterization of adsorption in tlow type atomic layer epitaxy reactor" (kaasautor) // Applied Surface Science 81 (1994)
- "High-power GalnP-AlGalnP quantum-well lasers grown by solid source molecular beam epitaxy" (kaasautor) // IEEE Photonics Technology Letters 8 (1996)
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1982 Eesti NSV riiklik preemia (kollektiivi liikmena)[1]
- 2005 Eesti Füüsika Seltsi aastapreemia
- 2007 Eesti Vabariigi teaduspreemia (kollektiivi liikmena)
- 2011 Tartu Ülikooli medal[3]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Jaan Aarik on põllutöölise poeg.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 ETBL
- ↑ 2,0 2,1 "Eesti Teadusinfosüsteem".
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995", II kd. Lk 1
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide: A–Ki. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Jaan Aarik Eesti Teadusinfosüsteemis
- Jaan Aarik Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.