Mart Min

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Mart Min (sündinud 9. mail 1943) on Eesti tehnikateadlane, TTÜ emeriitprofessor Elektroonikainstituudis.

Tema peamiseks tegevusalaks elektroonikateadlasena on olnud elektroonne mõõtetehnika, eelkõige sünkroondetekteerimisel põhinevad (lock-in) ja vektormõõtmise vahendid, sh. elektrilise komplekstakistuse mõõtmise elektroonsed vahendid elektrokeemiliste ja biomeditsiiniliste mõõtmiste jaoks.

Ta on osalenud ka atmosfäärifüüsikaliste ja astrofüüsikaliste mõõtmiste vahendite väljatöötamises, sh. telespektromeetri "Faza" loomisel NSVL kosmilise orbitaaljaama "Mir" jaoks.

Tema juhtimisel töötati välja mitmete vektorvoltmeetrite näidised, sh. TTÜ mõõteelektroonika laboris välja töötatud vektorvoltmeetrite prototüübid Tallinna Tootmiskoondise RET jaoks, milles kasutatud originaalsed sünkroondetektorite lahendused olid patenteeritud paljudes riikides. Mitmed leiutistest olid tehtud koostöös ENSV teenelise leiutaja Toom Pungasega. Vektorvoltmeetrites leidsid kasutamist tema kandidaaditöö tulemused kõrge täpsusega faasisünkronisatsioonisüsteemide ehk faasilukksüsteemide (phase-locked loop, PLL) alal.

Ta oli külalisprofessoriks Bundeswehri Ülikoolis Münchenis 1993. aasta kevadtrimestril sel alal. Järgmisel aastal töötas ta samal alal külalisteadurina Müncheni Tehnikaülikoolis.

Ta oli esimene mõõteelektroonika (electronic measurements, Messelektronik) professor ja mõõteelektroonika õppetooli juhataja TTÜs.

Töötades 1990-ndatel aastatel TTÜ Elektroonikainstituudi direktorina korraldas ta TTÜ elektroonika õppekavade kohaldamist vastavalt muutunud olukorrale kõrghariduse vallas.

Sajandivahetuse paiku oli ta tegev teaduspõhises ettevõtluses (AS Cybernetica, ELIKO, jt.).

Alates 1990-ndatest aastatest on ta teadus- ja arendustöös keskendunud meditsiinielektrooniliste mõõtmiste vahendite loomisega seotud küsimustele. Mart Mini juhtimisel on TTÜ Elektroonikainstituudi elektrilise bioimpedantsi alal tegutsev töörühm välja töötanud mitmeid originaalseid elektrilise bioimpedantsi mõõtmisel põhinevaid diagnostilisi lahendusi, sealhulgas implanteeritavate südamerütmurite jaoks sobivaid.

Tema juhendamisel on koostanud väitekirja ja kaitsnud doktorikraadi Olev Märtens, Toomas Parve, Alar Kuusik, Ants Ronk, Raul Land, Toivo Paavle, Rauno Gordon, Andrei Krivoshei, Paul Annus, Jaan Ojarand, Georgios Giannoukos ja Marek Rist.

2011. aasta märtsi alguses esitati Mart Min 2011. aasta Euroopa leiutaja auhinnale teadustöö kategoorias elektrilise komplekstakistuse mõõtetehnoloogia väljatöötamise eest[1][2].

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]