Jüri Allik
Jüri Allik (sündinud 3. märtsil 1949 Tallinnas) on eesti psühholoog, Eesti Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Allik omandas psühholoogia doktorikraadi Tampere Ülikoolis (1991). Ta sai psühholoogiakandidaadi kraadi 1976. aastal, kaitstes väitekirja Moskva Riiklikus Ülikoolis).
Allik on suure osa oma akadeemilisest karjäärist veetnud Tartu Ülikoolis. Aastail 1973–1985 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogiaosakonna teadur ja vanemteadur (1978–1983 dotsent). Aastal 1992 sai ta psühhofüüsika ning 2002 eksperimentaalpsühholoogia professoriks.
Ta on pikalt olnud Tartu ülikooli psühholoogiaosakonna juhataja ning Sihtasutuse Eesti Teadusfond (2003–2009) nõukogu esimees.
1991–1992 oli ta Jyväskylä ülikooli kognitiivse psühholoogia vanemassistent. Aastast 1997 on ta Soome Teaduste Akadeemia välisliige.
Ta oli 1988–1994 Eesti Psühholoogide Liidu president ja 1994–2001 asepresident.
Ta kuulub Eesti olulise ingliskeelse sotsiaal- ja humanitaarteaduste ajakirja Trames toimetajaskonda.
Allik on uurinud peamiselt kahte psühholoogia valdkonda: nägemistaju ning kollektivismi ja individualismi võrdlusuuringud. Ta on avaldanud ka kriitilisi artikleid Sigmund Freudi loomingu kohta.
Tsitaate Allikust[muuda | muuda lähteteksti]
| „ | Allik ongi vahva, kuna ta ei arva, vaid teab, tuginedes hiiglaslikest küsitlusandmebaasidest kaevandatud andmetele. Selles mõttes on ta nagu Tulvingu koer, kes ka ei arva, kuhu kont on maetud, vaid teab seda.[1] | “ | |||
| „ | Jüri Allik on paljudele teadmiste poole pürgijatele inspiratsiooniallikaks olnud ja provotseerinud mõtlema, ja see on ju peamine, milleks ülikooliprofessoreid vaja.[2] | “ | |||
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1980 – "Nägemispsühholoogia" (koos Aavo Luugiga)
- 1996 – "Ülevaade psühholoogiast" (koostajana)
- 1997 – "Psühholoogia lihtsusest"
- 2009 – "Psühholoogia keerukusest"
- 2017 – "Väldi igavaid inimesi ja olukordi"
Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]
2001. aastal sai Allik Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
2005. aastal anti talle 150 000 krooni suurune teaduse aastapreemia sotsiaalteaduste alal eksperimentaal-, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogiliste uurimistööde eest. [3]
2020. aastal määrati talle Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ teadus.ee nr 107
- ↑ Sirje Pärismaa: "Jüri Allik provotseerib mõtlema" Maaleht, 23. veebruar 2005
- ↑ Kes? Mis? Kus? 2006, lk 381
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jüri Allik |
- 0beb37e9-520e-42c1-a890-168b41d2a8b9/est Jüri Allik Eesti Teadusinfosüsteemis
- Riho Laurisaar: "Jüri Allik: neurootilisus on vähemalt sama ohtlik kui kõrge kolesteroolitase" Eesti Päevaleht, 26. juuli 2008
- Jüri Allik: "Kas rahvusel on iseloom" Eesti Päevaleht, 13. detsember 2008
- Jüri Allik: "Miks ei võiks naine olla nagu mees?" Postimees, 20. oktoober 2007
- Toomas Kukk: "Loomad ja imikud on targemad, kui seni arvatud" Eesti Loodus, nr 7, 2007 [intervjuu Jüri Allikuga]
- Jüri Allik: "Mis määrab lapse iseloomu?" Eesti Päevaleht, 30. juuli 2005
- Sirje Pärismaa: "Jüri Allik provotseerib mõtlema" Maaleht, 23. veebruar 2005
