Jüri Allik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jüri Allik esinemas L. Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi talveseminaril Tartu Ülikooli aulas 5. detsembril 2008
Jüri Allik 2018. aastal Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis.
Psühholoog Jüri Allik räägib ühest hea teaduse kriteeriumist. 2018. aasta suvi

Jüri Allik (sündinud 3. märtsil 1949 Tallinnas) on eesti psühholoog, Eesti Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor. [1]

Allik on uurinud mitmeid psühholoogia valdkondi: nägemistaju, isiksuse psühholoogia ja geneetika, emotsioonid, kultuuride vaheline psühholoogia, neuroteadused ning bibliomeetria. Ta on avaldanud käsitluse Sigmund Freudi loomingu kohta. [2] Eesti keeles on temalt ilmunud raamatud "Psühholoogia lihtsusest" [3], "Psühholoogia keerukusest" [4] ja „Väldi igavaid inimesi ja olukordi“ [5].

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Allik lõpetas 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogia eriala ja 1976. aastal sai Moskva Riiklikust Ülikoolist psühholoogiakandidaadi kraadi. 1991. aastal kaitses ta Tampere Ülikoolis psühholoogia doktorikraadi teemal "Perception of visual kinematics" ("Visuaalse kinemaatika tajumine"). [1]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Allik oli aastatel 1975–1978 Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogia osakonna vanemteadur, 1985–1989 biofüüsika laboratooriumi vanemteadur ning 1989–1992 psühhomeetria ja psühhofüüsika laboratooriumi juhtivteadur.

1992–2002 töötas ta Tartu Ülikoolis psühhofüüsika professorina ja alates 2002. aastast eksperimentaalpsühholoogia professorina. Ta on psühholoogia instituudi osakonna juhatajana töötanud vaheaegadega aastatel 1993–2018. Aastatel 1996–2001 oli ta sotsiaalteaduskonna dekaan.

Jüri Allik on olnud külalisprofessor või -teadur Tampere Ülikoolis (Soome, 1990), Nijmegeni Ülikoolis (Holland, 1991), Brandeis Ülikoolis (USA, 1995), Purdue Ülikoolis (USA, 1999, 2003), Hanse-Wissenschaftskollegis (Saksamaa, 2001), The Swedish Collegium for Advanced Studieses (Rootsi, 2001–2002), Leuveni Ülikoolis (Belgia, 2005–2006), Leideni Ülikoolis (Holland, 2014–2015). [1]

Peamised teadussaavutused[muuda | muuda lähteteksti]

Google Scholari andmetel oli Jüri Alliku töödele viidatud üle 24 tuhande korra (3.10.2020). [6] Viimase kümmekonna aasta jooksul on Jüri Allik kuulunud andmebaasi Essential Science Indicators’i andmetel maailma 1% enim viidatud psühhiaatrite ja psühholoogide hulka. [7] Kõige enam on viidatud tema tööd, mis analüüsib Rosenbergi enesehinnangu skaala andmeid, mis on kogutud 53 riigis. [8] Suurt tähelepanu pälvis artikkel [9], mis tegi kindlaks, millises aju kohas toimub eesti keele õ-hääliku analüüs. [10]

Jüri Allik ja Robert McCrae märkasid esimestena isiksuse omaduste geograafilise jaotuse mustrit. [11] Selle valdkonna oluliseks avastuseks oli see, et kultuuride vahelised isiksuse erinevused on ligikaudu 8 korda väiksemad ühe kultuuri sees olevatest erinevustest. [12] Üheks kõige üllatavamaks avatuseks oli see, et ühiskonna arenguga naiste ja meeste erinevused isiksuse omaduses suurenevad. [13] Vastupidi laialt levinud arvamusele, et individualism hävitab sotsiaalset kapitali, oli võimalik tõestada, et usaldus on individualismi arengu vajalik tingimus. [14] Emotsioonide uurimises oli oluline leid, et vanusega kaasneb negatiivsete emotsioonide äratundmine [15] ja kliima ei mõjuta meie tundeid. [16] Kuna selgus, et rahvusliku iseloomu stereotüübid ei vasta tegelikele keskmistele isiksuse omadustele [17], siis on püütud välja selgitada, kuidas tekivad kujutused rahvuslikust iseloomust. [18]

Jüri Alliku nägemistaju uuringutest pakub enim huvi mudel, mis seletab seda, kuidas elementide ruumiline jaotus mõjutab näivat arvukust [19] ja kuidas tajutakse statistilisi omadusi, nagu objektide keskmine suurus. [20] Koos kolleegidega on uuritud seda, millised tegurid mõjutavad teaduse edukust ja kuidas Eesti teadus on tõusnud maailma tippu. [21] Koos Anu Realoga andnud oma panuse mitmesse käsiraamatusse. [22] Kokkuvõtte Jüri Alliku senistest olulisematest töödest leiab selles ülevaates. [23]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Allik oli 1988–1994 Eesti Psühholoogide Liidu president ja 1994–2001 asepresident. Eesti Teadusfondi nõukogu esimees (2003–2009). Ta on toimetanud selliseid ajakirju nagu Trames, Journal of Cross-Cultural Psychology ja European Journal of Personality.

Tsitaate Jüri Alliku kohta[muuda | muuda lähteteksti]

„ Allik ongi vahva, kuna ta ei arva, vaid teab, tuginedes hiiglaslikest küsitlusandmebaasidest kaevandatud andmetele. Selles mõttes on ta nagu Tulvingu koer, kes ka ei arva, kuhu kont on maetud, vaid teab seda.[26] “

Tiit Kändler

„ Jüri Allik on paljudele teadmiste poole pürgijatele inspiratsiooniallikaks olnud ja provotseerinud mõtlema, ja see on ju peamine, milleks ülikooliprofessoreid vaja.[27] “

Jaanus Harro

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1980 – "Nägemispsühholoogia" (koos Aavo Luugiga)
  • 1996 – "Ülevaade psühholoogiast" (koostajana)
  • 1997 – "Psühholoogia lihtsusest"
  • 2009 – "Psühholoogia keerukusest"
  • 2017 – "Väldi igavaid inimesi ja olukordi"
Jüri Allik 2009. aastal

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Eesti Teadusinfosüsteem. Jüri Allik.". Vaadatud 10. oktoober 2020.
  2. ↑ Freud, S. / Allik, J. Sigmund Freudi elu ja töö. Jüri Allik (Toim). (1999). Inimhinge anatoomia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 175-402. 
  3. ↑ Allik, J. (1997). Psühholoogia lihtsusest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 
  4. ↑ Allik, J. (2009). Psühholoogia keerukusest.. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 
  5. ↑ Allik, J. (2017). Väldi igavaid inimesi ja olukordi. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 
  6. ↑ "Google Scholar. Jüri Allik.".
  7. ↑ Lauk, K., & Allik, J. (2018). A puzzle of Estonian science: How to explain unexpected rise of the scientific impact. Trames-Journal of the Humanities and Social Sciences, 22(4), 329-344. doi:10.3176/tr.2018.4.01
  8. ↑ Schmitt, D. P., & Allik, J. (2005). Simultaneous administration of the Rosenberg Self-Esteem Scale in 53 nations: Exploring the universal and culture-specific features of global self-esteem. Journal of Personality and Social Psychology, 89, 623-642. doi:10.1037/0022-3514.89.4.623
  9. ↑ "Õ-häälik viis suuravastusele, Keele omandamine, Uurimata ala". Postimees, 4. märts 1997.
  10. ↑ Näätänen, R., Lehtokoski, A., Lennes, M., Cheour, M., Huotilainen, M., Iivonen, A., …, Luuk, A., …, Allik, J., …, Alho, K. (1997). Language-specific phoneme representations revealed by electric and magnetic brain responses. Nature, 385(6615), 432-434. doi:10.1038/385432a0
  11. ↑ Allik, J., & McCrae, R. R. (2004). Toward a geography of personality traits: Patterns of profiles across 36 cultures. Journal of Cross-Cultural Psychology, 35(1), 13-28. doi:10.1177/0022022103260382
  12. ↑ Allik, J. (2005). Personality dimensions across cultures. Journal of Personality Disorders, 19(3), 212-232. doi:10.1521/pedi.2005.19.3.212; Allik, J., Church, A. T., Ortiz, F. A., Rossier, J., Hřebíčková, M., de Fruyt, F., . . . McCrae, R. R. (2017). Mean Profiles of the NEO Personality Inventory. Journal of Cross Cultural Psychology, 47, 457-478. doi:10.1177/0022022116628671
  13. ↑ Schmitt, D. P., Realo, A., Voracek, M., & Allik, J. (2008). Why can't a man be more like a woman? Sex differences in big five personality traits across 55 cultures. Journal of Personality and Social Psychology, 94(1), 168-182. doi:10.1037/0022-3514.94.1.168
  14. ↑ Allik, J., & Realo, A. (2004). Individualism-collectivism and social capital. Journal of Cross-Cultural Psychology, 35(1), 29-49. doi:10.1177/0022022103260381
  15. ↑ Mill, A., Allik, J., Realo, A., & Valk, R. (2009). Age-Related Differences in Emotion Recognition Ability: A Cross-Sectional Study. Emotion, 9(5), 619-630. doi:10.1037/a0016562
  16. ↑ Kööts, L., Realo, A., & Allik, J. (2011). The Influence of the Weather on Affective Experience An Experience Sampling Study. Journal of Individual Differences, 32(2), 74-84. doi:10.1027/1614-0001/a000037
  17. ↑ Terracciano, A., Abdel-Khalek, A. M., Adam, N., Adamovova, L., Ahn, C., Ahn, H. N., …, Realo, A., …, Allik, J., …, McCrae, R. R. (2005). National character does not reflect mean personality trait levels in 49 cultures. Science, 310(5745), 96-100. doi:10.1126/science.1117199; McCrae, R. R., Terracciano, A., Realo, A., & Allik, J. (2007). Climatic warmth and national wealth: Some culture-level determinants of national character stereotypes. European Journal of Personality, 21(8), 953-976. doi:10.1002/per.647
  18. ↑ Allik, J., Realo, A., Mõttus, R., Pullmann, H., Trifonova, A., McCrae, R. R., . . . Korneeva, E. E. (2011). Personality Profiles and the "Russian Soul": Literary and Scholarly Views Evaluated. Journal of Cross-Cultural Psychology, 42(3), 372-389. doi:10.1177/0022022110362751; Realo, A., Allik, J., Verkasalo, M., Lönnqvist, J. E., Kwiatkowska, A., Kööts, L., . . . Renge, V. (2009). Mechanisms of the national character stereotype: How people in six neighboring countries of Russia describe themselves and the typical Russian. European Journal of Personality, 23, 229-249. doi:10.1002/per.719
  19. ↑ Allik, J., & Tuulmets, T. (1991). Occupancy model of perceived numerosity. Perception & Psychophysics, 49(4), 303-314. doi:10.3758/BF03205986
  20. ↑ Allik, J., Toom, M., Raidvee, A., Averin, K., & Kreegipuu, K. (2013). An almost general theory of mean size perception. Vision Research, 83, 25-39. doi:10.1016/j.visres.2013.02.018; Allik, J., Toom, M., Raidvee, A., Averin, K., & Kreegipuu, K. (2014). Obligatory averaging in mean size perception. Vision Research, 101, 34-40. doi:10.1016/j.visres.2014.05.003
  21. ↑ Lauk, K., & Allik, J. (2018). A puzzle of Estonian science: How to explain unexpected rise of the scientific impact. Trames-Journal of the Humanities and Social Sciences, 22(4), 329-344. doi:10.3176/tr.2018.4.01; Allik, J., Lauk, K., & Realo, A. (2020). Factors Predicting the Scientific Wealth of Nations. Cross-Cultural Research. doi:10.1177/1069397120910982; Allik, J., Lauk, K., & Realo, A. (2020). Indicators of the scientific impact of nations revisited. Trames-Journal of the Humanities and Social Sciences, 24(2), 231-250. doi:10.3176/tr.2020.2.07
  22. ↑ Allik, J., & Realo, A. (2019). Culture and Personality. In D. Matsumoto & H. C. Hwang (Eds.), Oxford Handbook of Culture and Psychology (2nd ed., pp. 407-436). Oxford: Oxford University Press; Allik, J., & Realo, A. (2017). Universal and Specific in the Five-Factor Model of Personality. In T. A. Widiger (Ed.), The Oxford Handbook of the Five Factor Model of Personality (pp. 175-190). Oxford: Oxford University Press; Allik, J., & Realo, A. (2017). How Valid Are Culture-Level Mean Personality Scores? In A. T. Church (Ed.), The Praeger Handbook of Personality across Cultures: Vol. 1 - Trait Psychology across Cultures (pp. 193-224). Santa Barbara, CA: Praeger Publishers.
  23. ↑ Allik, J. (2020). Teadusest ja elust psühholoogi pilguga. –  T. Soomere (Toim), Eesti Vabariigi preemiad 2020 (lk 23-32). Tallinn: Argo.
  24. ↑ Kes? Mis? Kus? 2006, lk 381
  25. ↑ "Teaduse elutööpreemia saavad Jüri Allik ja Richard Villems". Haridus- ja Teadusministeerium, 6. veebruar 2020.
  26. ↑ teadus.ee nr 107
  27. ↑ Sirje Pärismaa: "Jüri Allik provotseerib mõtlema" Maaleht, 23. veebruar 2005

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jüri_Allik&oldid=5872244"