Mine sisu juurde

Juhan Simovart

Allikas: Vikipeedia

Juhan Simovart (2. detsember 1937 Tallinn12. juuli 2015 Tartu) oli eesti loomaarstiteadlane, viievõistleja ja sporditegelane.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1952. aastal Kernu 7-klassilise kooli, 1956. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1961. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA), mille järel suunati ta tööle Saku veterinaarjaoskonda loomaarstiks, kus mõne aasta töötamise järel kutsus Vassil Ridala ta aspirantuuri, ta sai 1969. aastal kandidaadikraadi tööga "Veiste leukoosi patomorfoloogiast ja diagnoosimeetodite võrdlevast uurimisest Eesti NSV tingimustes".[1][2]

Simovart töötas EPA sise- ja nakkushaiguste kateedris aastatel 1968–1970 assistendina, 1970–1971 vanemõpetajana, 1971–1989 dotsendina ja 1989–1992 vanemteadurina, kus ta tegeles koos Evald Nõmmega leukoosialase uurimistööga: koostati leukoosi tõrje juhendeid, anti soovitusi veterinaariavalitsusele ja majanditele, juurutati leukoosi seroloogiline ja immunoloogiline diagnoosimine. Ta tunnistati 1984. aastal Eesti NSV parimaks põllumajandusteadlaseks ja sai 1991. aastal veterinaarias doktorikraadi tööga "Veiste leukooside etioloogia, epizootoloogia ja leukooside vastased tõrjemeetmed". Aastatel 1992–1994 oli ta Eesti Põllumajandusülikooli biotehnoloogia õppetooli juhataja, 1992. aastast professor ja 1995. aastast Eesti Agrobiokeskuse vanemteadur, tegeledes koerte katku hüperimmuunseerumi ja veiste kolibakterioosivastase vaktsiini väljatöötamisega. 2007. aastal valiti ta emeriitdotsendiks.[1][2][3]

Simovart oli 10 aastat EPA korterikomisjoni esimees, aastatel 1976–1991 üleliidulise inimeste ja loomade leukooside alase teadusliku uurimise koordineerimise nõukogu liige, 1978–1991 Läti NSV Teaduste Akadeemia Augusts Kirhenšteinsi nimelise mikrobioloogia ja viroloogia instituudi leukooside probleemi koordineerimise nõukogu liige, 1993. aastast Ukraina Teaduste Akadeemia leukooside probleemi koordineerimise nõukogu liige, aastast 1978 EPMÜ eriala- ja 1992 doktorinõukogu liige ning 1994. aastast biotehnoloogia erialakomisjoni esimees.[2]

Ta kuulus Rahvaliitu.[4]

Tegevus sportlasena[muuda | muuda lähteteksti]

Simovart hakkas sportima 1946. aastal Kernus õpetaja Olav Keinaste juhendamisel, tema moodsa viievõistluse treenerid olid Mihhail Fadejev ja Hillar Müür. Ta võitis 1955. aastal Eesti meistrivõistlustel moodsas viievõistluses hõbemedali, oli 1957. aastal Tartu esimene meister viievõistluses, aastatel 1962–1986 Moodsa Viievõistluse Föderatsiooni presiidiumi liige, 1964–1991 Tartu sektsiooni esimees ja 1964–1976 kohtunikekogu esimees (1966. aastast üleliiduline kategooria).[1][2]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli abielus teadlase Helle-Evi Simovartiga, nende poeg on vandeadvokaat Martin Simovart.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Simovart, Juhan - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 13. juunil 2024.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Juubelid. Juhan Simovart - 60" (PDF).
  3. "Emeriitdotsendid - Eesti Maaülikool - Eesti Maaülikool". www.emu.ee. Vaadatud 13. juunil 2024.
  4. "Mahepõllunduses on näha tulevikuhaaret". Tartu Postimees. 6. oktoober 2002. Vaadatud 13. juunil 2024.