Enn Tõugu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Enn Tõugu 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil

Enn Tõugu (20. mai 1935 Tallinn30. märts 2020) oli eesti arvutiteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige.[1]

Teadustöö põhisuunad olid sünteesprogrammeerimine, deklaratiivsed keeled ja tehisintellekt. Ta osales algupärase miniarvuti STEM valmistamisel 1962–1963 ning juhtis Eesti Teaduste Akadeemias rahvusvahelise tuntuse pälvinud tarkvarasüsteemide (PRIZ, NUT) loomist. Eesti esimese ekskavaatori üks loojaid ja arendajaid aastatel 1956–1059.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Enn Tõugu sündis 1935. aastal Tallinnas. Ta küüditati 14. juunil 1941 ebaseaduslikult Nõukogude okupatsioonivägede poolt (koos ema ja vennaga; ema suri aastal 1945) Uržumi lähedale Kirovi oblastisse. 1946. aastal lubati tal asuda Eesti NSV-sse. Ta asus elama tädi juurde Haabersti külla.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

1942. aastast õppis ta Terebilovka külas asuvas (venekeelses) 4-klassilises koolis; lõpetas Haabersti 7-klassilise kooli 1949. 1953. aastal lõpetas Tallinna 20. Keskkooli (hõbemedaliga) ja 1958. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi masinaehituse erialal (cum laude).

Huvi teadusuuringute vastu ajendas edasi õppima arvutiteadust. Tänu akadeemik Aleksander Voldekile, kelle algatusel loodi Tallinna Elektrotehnika Instituut ning kes saatis noori insenere Leningradi ja Moskvasse õppima, pääses ka Enn Tõugu end täiendama Leningradi Polütehnilisse Instituuti. Ta lõpetas Leningradi PI arvutustehnika erialal 1961 (cum laude).

1965 kaitses Enn Tõugu Valgevene NSV Teaduste Akadeemia juures tehnikateaduste kandidaadi väitekirja "Tehnoloogiaelementide arvutamise meetodid elektronarvutiga" ja 1973 Leningradi Elektrotehnika Instituudi juures doktoriväitekirja "Arvutusmudelite rakendamine masinprojekteerimise tarkvaras" (kinnitati 1974). 1980 täiendas ennast Pariisi Ülikoolis.

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Ekskavaatoritehase konstruktor 1956–59. Elektrotehnika/Projekteerimis-tehnoloogilise ja Teadusliku Uurimise Instituudi / M. I. Kalinini nimelise Elektrotehnikatehase TUI vaneminsener-konstruktor, vanemteadur, grupijuht; arvutitehnoloogia/masinprojekteerimise laboratooriumi juhataja; masinprojekteerimise osakonna juhataja 1959–76.

TTÜs 1963–1992, 1997–2016: matemaatika kateedri tunnitasuline õppejõud 1963–1966, arvutustehnika kateedri tunnitasuline õppejõud 1966/67, 1972/73; vanem teaduslik töötaja (tehniline küberneetika) 1970; automaatika kateedri vanemõpetaja (0,5 koormusega) 1973, professor (0,5 koormusega) 1973–1983; küberneetika baaskateedri professor 1983–1992; TTÜ küberneetikainstituudi tarkvara osakonna professor-konsultant 1997–2001, vanemteadur 2001–2006, erakorraline juhtivteadur 2006–2016; 2017. aastast oli ta TTÜ emeriitprofessor.

ENSV / Eesti TA Küberneetika Instituudi tarkvaraosakonna juhataja 1976–1992, professor-konsultant 1992–1997; Intexi juhatuse esimees 1989–1991, Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooli teleinformaatika instituudi professor 1992–2000; EBSi infotehnoloogia õppetooli professor 2000-2007 ning 2008–2010 Kollektiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse teadur-nõunik.

Ta on olnud teaduslik juhendaja Küberneetika Instituudis. Tema õpilasi võib kohata terves maailmas. Ta on olnud paljude magistri- ja enam kui kahekümne doktoritöö juhendaja.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Teadustöö mujal[muuda | muuda lähteteksti]

Külalisteadur Turingi Instituudis (Šotimaa) 1984, 1986, Stanfordi Ülikoolis (USA) 1989, Kestreli Instituudis (USA) 1998, Norra Tehnikaülikoolis (NTNU) 1999; külalislektor Tampere Tehnikaülikoolis 1991, Kopenhaageni Tehnikaülikoolis 1991.

Muu teadusega seotud tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Olnud mitmete ajakirjade toimetuskolleegiumide liige: Programmirovanije (1978–89), Science of computer programming (1982–2002), Knowledge-based systems (1991–…), Computing and informatics (1989–…). Eesti TA juhatuse liige 2004–…; Eesti TA Informaatika ja Tehnikateaduste osakonna akadeemik-sekretär 1985–91; uue õppesuuna – infotehnoloogia juhtide koolituse käivitaja EBSis (Estonian Business School); Eesti Infotehnoloogia Seltsi liige, president 1998–2000. NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadik 1989–91; kandideeris Eesti presidendi valimisel 1996.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli NLKP liige 1981–1989.[2]. Ta oli Eesti Infotehnoloogia Seltsi liige ning 1998–2000 selle president.

Tõugu oli presidendikandidaat 1996. aasta Eesti presidendivalimiste valmiskogu esimeses voorus.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Enn Tõugu avaldas kuus monograafiat ja üle kahesaja teadusartikli.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Harrastused ja huvialad[muuda | muuda lähteteksti]

Purjetamine, suusatamine. Eesti noortemeister purjetamises 1950, tegutsenud ka purjespordikohtunikuna.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Harald Tõugu (1891–1942) oli jurist.

Enn Tõugu oli kolm korda abielus. Tema esimene abikaasa Nelli oli rahvuse poolest armeenlane, abielust sündisid poeg ja tütar, poeg Armen Tõugu on füüsiku haridusega Kristlaste Osaduse pastor Saksamaal; tema tütar Mari on muusikaterapeut Norras.

Tema teine abikaasa oli Milvi ja abielust sündis tütar Killu. Kolmas abikaasa oli Juta.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 01.04.2020 Lahkus akadeemik Enn Tõugu, akadeemia.ee
  2. Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000, Tallinn 2003
  3. Enn Tõugu Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
  4. "Riikliku preemia pikaajalise teadus- ja arendustöö eest pälvisid Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu" ERR, 10. veebruar 2017

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EE 2000, 14, portr. TTÜ arhiiv. Isikutoimik, portr. EmajBL 2003, portr. Veskimäe, R. Põline partituur: Eesti teadlased horisondil. Tln., 2007. Lk. 131–141.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]