Enn Tõugu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Enn Tõugu 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil

Enn Tõugu (20. mai 1935 Tallinn30. märts 2020) oli eesti arvutiteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige.[1] Tehnikateaduste kandidaat (Valgevene NSV TA) 1965; vanem teaduslik töötaja (tehniline küberneetika) 1970; tehnikateaduste doktor 1973 (Leningradi Elektrotehnika Instituut, kinnitus 1974); professor 1978.

Teadustöö põhisuunad olid sünteesprogrammeerimine, deklaratiivsed keeled ja tehisintellekt. Osalenud algupärase miniarvuti STEM valmistamisel 1962–63. Juhtinud Eesti Teaduste Akadeemias rahvusvahelise tuntuse pälvinud tarkvarasüsteemide (PRIZ, NUT) loomist. Eesti esimese ekskavaatori üks loojaid ja arendajaid 1956–59.

Olles Eesti arvutiteaduse üheks alusepanijaks, on Enn Tõugu aastakümnete vältel olnud õppejõud Tehnikaülikoolis, teaduslik juhendaja Küberneetika Instituudis. Tema õpilasi võib kohata terves maailmas. Ta on olnud paljude magistri- ja enam kui kahekümne doktoritöö juhendaja. Enn Tõugu publitseeris kuus monograafiat ja üle kahesaja teadusartikli.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enn Tõugu sündis aastal 1935 Tallinnas. Ta küüditati 14. juunil 1941. aastal ebaseaduslikult nõukogude okupatsioonivägede poolt (koos ema ja vennaga; ema suri aastal 1945) Uržumi lähedale Kirovi oblastisse. Aastal 1946 lubati tal asuda Eesti NSV-sse. Ta asus elama tädi juurde Haabersti külla. Põhihariduse sai ta Haabersti 7-klassilisest koolist.

Aastal 1942 asus ta õppima Terebilovka külas asuvasse (venekeelsesse) 4-klassilisse kooli; lõpetas Habersti 7-kl kooli 1949; lõpetas aastal 1953 Tallinna 20. Keskkooli (hõbemedal) ja aastal 1958 Tallinna Polütehnilise Instituudi masinaehituse erialal (cum laude).

Huvi teadusuuringute vastu ajendas edasi õppima arvutiteadust. Tänu akadeemik Aleksander Voldekile, kelle algatusel loodi Tallinna Elektrotehnika Instituut ning kes saatis Leningradi ja Moskvasse õppima mitmeid noori insenere, pääses ka Enn Tõugu end täiendama Leningradi Polütehnilisse Instituuti. Ta lõpetas Leningradi PI arvutustehnika erialal 1961 (cum laude).

Tallinna Ekskavaatoritehase konstruktor 1956–59. Elektrotehnika/Projekteerimis-tehnoloogilise ja Teadusliku Uurimise Instituudi/M. I. Kalinini nimelise Elektrotehnikatehase TUI vaneminsener-konstruktor, vanemteadur, grupijuht; arvutitehnoloogia/masinprojekteerimise laboratooriumi juhataja; masinprojekteerimise osakonna juhataja 1959–76.

1965 kaitses Enn Tõugu Valgevene NSV Teaduste Akadeemia juures kandidaadiväitekirja "Tehnoloogiaelementide arvutamise meetodid elektronarvutiga" ja 1973 Leningradi Elektrotehnika Instituudi juures doktoriväitekirja "Arvutusmudelite rakendamine masinprojekteerimise tarkvaras". 1980 täiendas ennast Pariisi Ülikoolis.

TTÜs 1963–1992, 1997–2016: matemaatika kateedri tunnitasuline õppejõud 1963–1966, arvutustehnika kateedri tunnitasuline õppejõud 1966/67, 1972/73; automaatika kateedri vanemõpetaja (0,5 koormusega) 1973, professor (0,5 koormusega) 1973–1983; küberneetika baaskateedri professor 1983–1992; TTÜ küberneetikainstituudi tarkvara osakonna professor-konsultant 1997–2001, vanemteadur 2001–2006, erakorraline juhtivteadur 2006–2016; 2017. aastast oli ta TTÜ emeriitprofessor.

ENSV/Eesti TA Küberneetika Instituudi tarkvaraosakonna juhataja 1976–1992, professor-konsultant 1992–1997; Intexi juhatuse esimees 1989–1991, Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooli teleinformaatika instituudi professor 1992–2000; EBSi infotehnoloogia õppetooli professor 2000-2007 ning 2008–2010 Kollektiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse teadur-nõunik.

Teadustöö mujal[muuda | muuda lähteteksti]

Külalisteadur Turingi Instituudis (Šotimaa) 1984, 1986, Stanfordi Ülikoolis (USA) 1989, Kestreli Instituudis (USA) 1998, Norra Tehnikaülikoolis (NTNU) 1999; külalislektor Tampere Tehnikaülikoolis 1991, Kopenhaageni Tehnikaülikoolis 1991.

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Olnud mitmete ajakirjade toimetuskolleegiumide liige: Programmirovanije (1978–89), Science of computer programming (1982–2002), Knowledge-based systems (1991–…), Computing and informatics (1989–…). Eesti TA juhatuse liige 2004–…; Eesti TA Informaatika ja Tehnikateaduste osakonna akadeemik-sekretär 1985–91; uue õppesuuna – infotehnoloogia juhtide koolituse käivitaja EBSis (Estonian Business School); Eesti Infotehnoloogia Seltsi liige, president 1998–2000. NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadik 1989–91; kandideeris Eesti presidendi valimisel 1996.

Tõugu oli presidendikandidaat 1996. aasta Eesti presidendivalimiste valmiskogu esimeses voorus.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli NLKP liige 1981–1989.[2]. Ta oli Eesti Infotehnoloogia Seltsi liige ning 1998–2000 selle president.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Harald Tõugu (1891–1942) oli jurist.

Enn Tõugu oli kolm korda abielus. Tema esimene abikaasa Nelli oli rahvuse poolest armeenlane, abielust sündisid poeg ja tütar, poeg Armen Tõugu on füüsiku haridusega Kristlaste Osaduse pastor Saksamaal; tema tütar Mari on muusikaterapeut Norras. Tema teine abikaasa oli Milvi ja abielust sündis tütar Killu; kolmas abikaasa oli Juta.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Harrastused ja huvialad[muuda | muuda lähteteksti]

Purjetamine, suusatamine. Eesti noortemeister purjetamises 1950, tegutsenud ka purjetamise kohtunikuna.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Tema kohta[muuda | muuda lähteteksti]

EE 2000, 14, portr. TTÜ arhiiv. Isikutoimik, portr. EmajBL 2003, portr. Veskimäe, R. Põline partituur: Eesti teadlased horisondil. Tln., 2007. Lk. 131–141.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 01.04.2020 Lahkus akadeemik Enn Tõugu, akadeemia.ee
  2. Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000, Tallinn 2003
  3. Enn Tõugu Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
  4. "Riikliku preemia pikaajalise teadus- ja arendustöö eest pälvisid Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu" ERR, 10. veebruar 2017

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]