Mart Elango

Allikas: Vikipeedia
Mart Elango haud Tartu Pauluse kalmistul.

Mart Elango (8. jaanuar 193612. veebruar 1996) oli eesti füüsik.

Ta töötas esmalt Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudis, uurides võredefektide tekitamist kristallides.[1]

Esimese eesti füüsikuna töötas ta sünkrotronkiirgusega 1969. aastal Wisconsinis USA-s, hiljem ka Novosibirski ja Lundi kiirenditel. Nendest uuringutest kasvas välja uus töösuund Eesti füüsikas, röntgenspektroskoopia, ja Mart Elangost sai röntgenspektroskoopia labori juhataja Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis, praeguses Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis.[1]

Ta oli tahkisefüüsika (hiljem laseroptika) kateedri asejuhataja ja juhataja (1976–1992) ning tahkisefüüsika õppetooli professor (1992–1996).[1]

Temalt ilmus üle 120 artikli ning monograafia "Elementaarsed mitteelastsed kiirgustekkelised protsessid", mis on tõlgitud ka inglise keelde. Raamat sai Eesti Vabariigi teaduspreemia.[1]

Mart Elango on kirjutanud ka aimeartikleid ning artikleid Eesti entsüklopeediasse.[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli pedagoogikateadlane Aleksander Elango, õde on bioloog Anne-Liis Sõmermaa. Keeleteadlane Renate Pajusalu on tema tütar.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Mart Elango mälestuseks" Universitas Tartuensis, 02. veebruar 2006.