Mine sisu juurde

Pärnu

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Pärnu linn (haldusüksus)
Pärnu
Pindala: 33,2 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 41 520 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 6619[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 23′ N, 24° 30′ E
Pärnu (Eesti)
Pärnu
Kaart

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Rohkem kui 40 000 elanikuga on Pärnu Eesti suuruselt neljas linn. Linn hõlmab 33,15 km² suuruse maa-ala, sellest 20% on parkide ja haljasalade all. Pärnu linna piiridesse jääb kolm kaitseala.

Pärnu on Eesti edelaosa põhiline tööstuslinn ja Lääne-Eesti tähtsaim logistiline sõlmpunkt. Majanduses on valdavad teenindus- ja puhkemajandussektor ning mitmekesine tööstus. Pärnu lennujaamal on rahvusvahelise lennutegevuse sertifikaat. Pärnu ja Sauga jõgi on linna piires laevatatavad, nende suudmeis paiknev Pärnu sadam teenindab kauba-, kala- ja turismilaevu.[4]

Alamjooksul kuni 200 m laiune Pärnu jõgi jaotab linna kahte ligikaudu võrdsesse ossa. Pärnu ala pinnamoe ja pinnakatte määravad asukoht (Pärnu madalikul), meresetted ning vanad rannavallid ja luited.[4] Linnas suubuvad Pärnu jõkke Sauga ja Reiu jõgi.

1930. aastateks arendati Pärnu tähtsaks Läänemere-äärseks kuurortlinnaks ja on tänapäevani Eesti tähtsaim kuurortlinn. Aastast 1996 kannab Pärnu Eesti suvepealinna tiitlit. 2004. aastal avati Pärnus tollal Baltimaade suurim veekeskus.[5] 2006. aastal uuendati Pärnus tsaariajal rajatud rannaala ning ehitati kogu kuurordi ilmet kujundav rannapromenaad.[5]

Pärnu linna asutamise aastaks loetakse 1251. aastat.[6] Hiljemalt sellest aastast eksisteeris Vana-Pärnu linn, mis vaenu tõttu Pärnu linnaga põletati korduvalt maha ja mille taastamine keelati lõplikult 1617. aastal. Keskajal oli Pärnu Liivimaa ordu komtuurkonna keskus ja hansalinn. 17. sajandi lõpul oli Pärnu majanduselus tõusuperiood. Väga tihedad olid sidemed Madalmaadega. 18. sajandil rekonstrueeriti sadam, sajandi lõpul ületas Pärnu sadam Tallinna sadama ekspordi. 19. sajandi lõpul rajati raudteeühendus Valga kaudu Riiaga ja Viljandi kaudu Tallinnaga. Aastatel 1899–1915 tegutses Pärnus Euroopa suurim tselluloosivabrik Waldhof.

23. veebruaril 1918 kuulutati Endla teatri rõdult[7] välja Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.

Nõukogude okupatsiooni ajal oli Pärnu 1950. aastast vabariikliku alluvusega linn, lühikest aega (1952–1953) ka Pärnu oblasti keskus ja 1957. aastast Pärnu linnapiirkonna ning 1962–1990 Pärnu rajooni keskus. 1953. aastal rajati Pärnusse Baltikumi suurim kalakonservikombinaat.[5] 1981. aastal sai linn taas raudteeühenduse Riiaga (toimis aastani 1992).

Pärnusse on ehitatud Eesti arhitektuuri silmapaistvaid ehitisi: juugendstiilis (Endla teater-seltsimaja, 1911[8]), funktsionalistlikke ehitisi (Pärnu rannahotell, 1937[9]), aga ka üleeuroopalist unikaalset arhitektuuri (750 m pikkune terrassmaja Kuldne Kodu Pärnu KEKi kompleksis, 1970. aastad[10]). 2003. aastal avati suuremate ühiskondlike hoonetena Pärnu Keskraamatukogu ja Pärnu kontserdimaja.[5]

Aastatel 1699–1710 tegutses Pärnus ülikool. Tänapäeval on Pärnus Tartu Ülikooli kolledž ja 12 üldhariduskooli. Pärnus on tegutsenud ka merekool (1945–1990). Pärnu on kuulus festivalide poolest. 1994. aastal toimusid Pärnus Finni klassi jahtide maailmameistrivõistlused.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklites Pärnu ajalugu ja Vana-Pärnu

Vanimad luu- ja sarvriistade leiud Pärnumaal on pärit Reiu jõe suudme juures asunud Sindi-Lodja asulakohast. Seda, et esimesed asukad, kalur-kütid, elasid Pärnu jõe suudmealal juba 8. aastatuhandel eKr, tõendavad 1967. aasta arheoloogilised leiud Pärnu jõe paremal kaldal asuvalt Pulli küla maa-alalt.

Keskajal oli tänapäeva Pärnu kohal kaks linna. Vana-Pärnu (Perona), mille Saare-Lääne piiskop oli asutanud Sauga jõe suudmesse, sai 1251 Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks. Kui leedulased selle 1263. aastal maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn Haapsallu. Gustav II Adolf keelas Vana-Pärnu taastamise 28. novembril 1617.

Pärnu 1554. aastal

Uus-Pärnu (Embeck) tekkis Pärnu ordulinnuse ümber, mida ürikuis on mainitud 1265. See oli müüriga kindlustatud kaubalinn (linnaõigused alates 1318), Hansa Liidu liige, Novgorodi viival jõeteel. Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud Pärnu raad.

Rootsi võimu ajal asus Pärnus 1699–1710 Tartu ülikool (Academia Gustaviana Carolina). Põhjasõda algas 1700, vene väed vallutasid Pärnu 1710. aastal, Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu ning venelased said endale Pärnus hea meresadama ja laevaehituskoha.

18. sajandil kehtis Pärnus oma arvestuslik rahaühik, Pärnu kuranttaaler (Thaler pernauisch courant), mis võrdus 64 Rootsi ööri ja 75 Vene kopikaga.[11]

1764. aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibinud Vene tsaarinnale Katariina II-le veenvalt esitada jõesuu süvenduse ja muulide ehitamise vajadust. 18. sajandil elustus kaubandus Hollandi ja Inglismaaga, majanduse arengu tulemusel ehitati linn taas üles, linnas asutati suured kaubakontorid, mis Katariina II valitsemise ajal olid kaubaekspordilt Tallinnast eespool. Sadama põhiline osa oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme (linakiud, puit) eksport. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil oli Pärnu nii tähtis sadamalinn, eriti lina ja metsa väljaveo poolest, et kippus võistlema Tallinnaga.

Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. aasta, Sindi tekstiilivabriku asutamine ja kindluslinna staatuse kaotamine, misjärel hakati Pärnu linna välimust muutma. Riia inseneri C. Weyri projekti järgi tehti linnas hulk muudatusi: vallikraavid täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. 1840. aastate alguses moodustati supelelu selts eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. 1838. aastal asutati Pärnu mudaravila (tollase linnakarjamaa servale mereranda).

Pärnu linna üldplaan 1954. aastast

1896. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse (Rüütli tänav 40a) puust varikatusega raudteejaam. Kitsarööpmelise raudtee haruliin ühendas Pärnut Mõisaküla ja Valgaga, edasi Liivimaa kubermangu kubermangulinna Riiaga ning Viljandi kaudu Eestimaa kubermangu kubermangulinna Tallinnaga.

1914. aastal alanud Esimene maailmasõjas lasi Pärnu komandant Rodzjanko 1915. aastal õhkida Waldhofi tselluloosivabriku. Purustati ka Pärnu elektrijaam ja hävitati kõik linna tuulikud.

23. veebruaril 1918 kuulutati Endla teatri rõdult[7] välja Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.

Vana-Pärnu liideti administratiivselt Pärnuga 6. septembril 1920. Aastatel 1937–1938 valmisid kaarsillad üle Sauga[12] ja Pärnu jõe.[12]

Holokaust Pärnus seisnes inimsusvastastes kuritegudes peamiselt 1941. aastal, vähem ka 1942–1944.

Teise maailmasõja käigus põletati suur osa Pärnu südalinnast ja Tallinna maantee alguse hoonetest. Pärnu südalinnas oli ligi 50% vanalinnast varemeis. Pärast Teist maailmasõda koostati linna taastamiseks ja arendamiseks Pärnu 1946. aasta generaalplaan. Kesklinna sild valmis 1956. aastal.

1972. aastal rekonstrueeriti kitsarööpmeline raudtee laiarööpmeliseks ning Papiniidu raudtee- ja maanteesilla valmimisel 1976. aastal sai Pärnu raudteeühenduse ka Riiaga.

1973. aastal arvati keskaegse ja 17. sajandi lõpu tänavavõrgu säilitanud Pärnu vanalinn arhitektuurikaitsetsooniks.

Linn ja linnajaod

[muuda | muuda lähteteksti]
Droonivideo Pärnu rannaniidust, rannast ja linnast 2022. aasta juunis

Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinn, Rannarajoon, Eeslinn, Mai, Lodja ja Raeküla.[13] Vana-Pärnu liideti administratiivselt Pärnuga 6. septembril 1920.

Rahvastik

[muuda | muuda lähteteksti]

Seisuga 1. jaanuar 2011 oli Pärnu elanikest 83% eestlased, 12% venelased, 1% ukrainlased, 0,6% soomlased, 0,4% valgevenelased, 8% teised rahvused ja teadmata rahvusega.

Seisuga 1. jaanuarl 2022 elas Pärnus 40 225 inimest, kellest 54,5% olid naised ja 45,5% mehed.

Pärnu rahvastik[14]
1881 1886 1897 1921 1922 1924 1925 1934 1935 1936 1959 1970
12 966 13 317 12 898 18 574 18 499 19 608 21 316 20 334 20 629 21 251 22 367 50 224
1979 1989 2000 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
54 051 53 885 46 476 44 024 44 083 41 150 40 664 40 336 40 005 40 131 39 828 39 620
2018 2019 2020 2021 2022
39 375 39 438 39 605 38 347 40 225
Pärnu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus 1970[15] 1979[16] 1989[17] 2000[18] 2011[19]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 46 316 100 49 623 100 52 389 100 45 500 100 39 728 100
eestlased 34 370 74,21 36 748 74,05 37 939 72,42 36 112 79,37 33 000 83,06
venelased 9146 19,75 9676 19,50 10 753 20,53 6951 15,28 5076 12,78
ukrainlased 1010 2,18 1255 2,53 1631 3,11 966 2,12 671 1,69
soomlased 517 1,12 543 1,09 534 1,02 331 0,73 254 0,64
valgevenelased 412 0,89 493 0,99 546 1,04 297 0,65 179 0,45
lätlased 135 0,29 165 0,33 150 0,29 85 0,19 65 0,16
leedulased 60 0,13 80 0,16 83 0,16 82 0,18 60 0,15
sakslased ... ... 105 0,21 132 0,25 69 0,15 50 0,13
poolakad ... ... 108 0,22 81 0,15 60 0,13 35 0,09
tatarlased ... ... 76 0,15 103 0,20 45 0,10 33 0,08
juudid 190 0,41 138 0,28 76 0,15 35 0,08 25 0,05
muud 476 1,03 236 0,48 361 0,69 467 1,03 280 0,70

Loodus

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärnu rand, rannapaviljon, roostik, jõgi ja vaade linnale 2021. aasta kevadel

Linn asub Pärnu lahe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, Vana-Pärnu ja Ülejõe vahel on eraldaja Sauga jõgi.

Pärnus ja selle ümbruses asub Pärnu rannaniidu looduskaitseala (endise nimega Pärnu rannaroostik)[20] ja Niidu maastikukaitseala.[21]

Ilmastu

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärnu ilmastikuandmed (1991–2020)
Andmestik Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Aasta
Absoluutne maksimum (°C) 9,0 8,2 18,1 26,2 31,2 31 33,3 31,8 28 20,4 12,6 10,3 33,3
Keskmine maksimumtemperatuur (°C) −0,8 −1 3 10,2 16,7 20,2 23 21,8 16,6 9,9 4,3 1,1 10,4
Keskmine temperatuur (°C) −3 −3,7 −0,5 5,4 11,4 15,4 18,3 17,2 12,5 6,8 2,2 −0,9 6,8
Keskmine miinimumtemperatuur (°C) −5,5 −6,6 −3,7 1,2 6,1 10,7 13,6 12,8 8,6 3,8 0 −3,1 3,2
Absoluutne miinimum (°C) −28,9 −30,6 −22 −11,3 −4,7 0,9 4 3,7 −3,5 −10,3 −22,2 −24,2 −30,6
Keskmine sademete hulk (mm) 61 49 43 40 39 78 74 84 61 83 73 61 761
Päikesepaiste kestus (h) 38,8 69,6 148,2 210,1 300,3 293,5 306,4 258,6 172,8 95,5 36,5 24,3 1950,2
Suhteline õhuniiskus (%) 88 87 81 73 68 73 75 78 82 86 89 89 81
Allikas: Riigi Ilmateenistus[22][23][24][23][25] 21. august 2022


Majandus

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärnu on eelkõige tuntud kuurortlinnana, mida esindab Pärnu rand

Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse 31 ettevõtete ja tootmisüksuse (20 ja enama töötajaga) müügitulu oli 2021. aastal umbes 550 miljonit eurot ja neis oli 3500 töötajat. Tähtsamad tööstusharud on:

  • elektroonikatööstus u 30% käibest (suurim ettevõtte, Scanfil 472 töötajat);
  • puidutööstus u 28% käibest (Metsä Wood Eesti 164 töötajat, Harmet tootmisüksus);
  • tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus u 14% käibest (Wendre 491 töötajat);
  • metallitoodete tootmine u 14% käibest (Ruukki Products 150 töötajat);

2011. aastast käib Pärnus aina enam Skandinaavia pensionäre tervist taastamas ja puhkamas.[26]

Oluline majandusharu on turism. Hästi arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik. 1. jaanuari 2008. aasta seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitu kodumajutust pakkuvat ettevõtet ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt muid toitlustusasutusi.[27] 2021. aastal oli linnas üheksa spaad.[28]

Taristu

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnus on arenenud transporditaristu, linnas ja lähiümbruses asuvad Pärnu lennujaam, Pärnu raudteejaam, Pärnu kaubajaam, 2011. aastani regionaalne Pärnu ATP.

Aastani 2018 sõitsid Pärnusse reisirongid. Reisirongiliiklus Tallinna ja Pärnu ning Pärnu, Riia ja Euroopa vahel taastub aastal 2026, kui valmib Rail Baltic.

Vaata ka: Pärnu sillad ja Pärnu tänavate loend

Kultuur

[muuda | muuda lähteteksti]
TuleTulemine Pärnus 27. juunil 2009

Pärnus elas mõnda aega eesti rahvusliku liikumise tegelane Johann Voldemar Jannsen, kes asutas seal esimese Eesti ajalehe Perno Postimees, ning noorpõlves tema tütar Lydia Koidula.

Pärnus asub Eesti vanuselt teine kutseline teater Endla ja 2002. aastal ehitatud Pärnu kontserdimaja.

Pärnus on kasvanud kirjanik ja poliitik August Jakobson, kelle tuntuima teose "Vaeste-Patuste alevi" ainestik on samuti Pärnu-keskne.

Vaata ka: Pärnu mälestusmärkide loend

Arhitektuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Vanimad ehitismälestised on linnakindlustused: bastionide ja vallikraavi osad, linnamüüri Punane torn (Rode vangen thorn[29]) 15. sajandist ning Tallinna värav 17. sajandist.

20. sajandi esimesest poolest pärinevad juugendstiilis Ammende villa (1905) ja mitu kauase linnaarhitekti Olev Siinmaa projekteeritud funktsionalistlikku hoonet, näiteks Pärnu rannahotell (1937, kaasautor Anton Soans) ja Pärnu rannakohvik (1940).

20. sajandi teisel poolel on ehitatud Endla teatri uus hoone ja mitu sanatooriumihoonet.

Kuurordipiirkond hõlmab lauge merepõhjaga pika supelranna ja mereäärse pargivööndi, seal paiknevad ka sanatooriumid, mudaravila, puhkekodud jms.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1699–1710 asus Pärnus Tartu ülikool (Academia Gustaviana Carolina).

Tänapäeval on Pärnus 12 üldhariduskooli: Pärnu Ülejõe Põhikool, Pärnu Raeküla Kool, Pärnu Koidula Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Pärnu Vanalinna Põhikool, Pärnu Rääma Põhikool, Pärnu Tammsaare Kool, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu Päikese Kool ja Pärnu Vabakool.

Linnas tegutsevad Tartu Ülikooli Pärnu kolledž ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus.

Militaaria

[muuda | muuda lähteteksti]
Vaade Pärnu kesklinnale
Pärnu kindluslinna makett

Linna esimene militaarehitis oli Liivi ordu Pärnu ordulinnus, mis pole säilinud. Keskaegsest Pärnu linnamüürist on säilinud 15. sajandil rajatud vangitorn (Punane torn) Pärnu linnamüüri kagunurgas.

Vene-Liivi sõja käigus 1560. aasta sügisel rüüstas ja põletas linna venelaste sõjasalk, linn rüüstati ja põletati uuesti 1575. aastal.

17. sajandi keskel kavandasid Rootsi võimud linna kindlustuste moderniseerimist bastionaalsüsteemis, millega linn laienes lõunas kolm korda suuremaks. Tollast ringtänavate vööd märgivad tänapäeval Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänav. Uueks linnakeskuseks sai ruudukujuline Uus Turg (tänapäeval Lastepark), uuteks ida-läänesuunalisteks peatänavateks Rüütli ja Kuninga tänav. Kuninga tänav ühendas nn Kuningaväravad uues bastionaalsüsteemis, millest lähtusid magistraalid Riiga ja Tallinna. Linna põhja-lõuna suunas pikendati osa keskaegseid tänavaid – Vee, Nikolai, Pühavaimu ja Hospidali tänav – Lõuna tänavani.

1670. aastal hakkasid Rootsi võimud Pärnu ümber kindlustusvööndit rajama: piki Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavat. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid: Venus, Saturnus, Mars, Luna, Jupiter, Mercurius ja Sol. Linnaväravaid oli kolm: Riia värav, Tallinna värav[30] ja Vee värav. Muldkindlustusi ümbritses lai ja sügav vallikraav, mida tänapäeval kasutatakse meelelahutuskohana.[31] Tallinna värava ees oli Õhtutähe raveliin (Abendstern), Riia värava ees Hommikutähe raveliin (Morgenstern).

Pärast seda, kui Venemaa keisririigi väed Pärnu Põhjasõjas vallutasid, lisati kaitserajatisele idaküljel Mittagstern-raveliin ning rajati massiivsed püssirohukeldrid ja kivikonstruktsioonis vahimajad.

Venemaa keisririigi ajal, pärast 1905. aasta revolutsioonisündmusi Eestis ja streiki Waldhofi tselluloosivabrikus, määrati Pärnusse alalisele dislotseerumisele ja Pärnu garnisoni koosseisu Krasnojarski polgu rood, mis asus linna ja Waldhofi vabriku rahaga ehitatud Lembitu kasarmutes.

Pärast Vabadussõda, alates 1921. aastast asus Pärnu Lembitu kasarmutes Eesti kaitseväe 6. Üksik Jalaväepataljon.

1992. aastal moodustati Pärnu üksik-jalaväekompanii, mis asus endistesse Eesti kaitseväe 6. pataljoni kasarmutesse.

Aukodanikud

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Pärnu aukodanik

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 19.10.2018.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 1.09.2024.
  3. ↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
  4. ↑ 4,0 4,1 Pärnu entsyklopeedia.ee.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Pärnu arvudes. parnu.ee
  6. ↑ "Pärnumaa ja pärnumaalased". Koostanud Ernst Helemäe. Perioodika: Tallinn, 1989. Lk 8–9
  7. ↑ 7,0 7,1 Akt Eesti Demokratlise Wabariigi Wäljakuulutamise kohta Pärnu linnas 23(10) weebruaril 1918. a kell 8 õhtu, RT, 27.11.1918, 1
  8. ↑ Eesti arhitektuur. 2. Üldtoimetaja Villem Raam. Lk 129
  9. ↑ Pärnu lühiajalugu. Koostanud Kalju Idvand jt. Lk 126
  10. ↑ Arhitektid nimetasid Kuldset Kodu unikaalseks ehitiseks. parnu.postimees.ee
  11. ↑ Ivar Leimus, Mauri Kiudsoo, Gunnar Haljak. Sestertsist sendini. Ajaloomuuseum, 2018, lk. 144. ISBN 9789949624225
  12. ↑ 12,0 12,1 Eesti arhitektuur. 2. Üldtoimetaja Villem Raam. Lk 139
  13. ↑ Sirje Niitra, Raeküla ehk Pätsiküla ehk Rotiküla, www.tarbija24.ee, 1. september 2013
  14. ↑ "Päring Statistikaameti andmebaasist. Vorm RV0240, seisuga 01.jaanuar". PX-Web. Vaadatud 12. jaanuaril 2023.
  15. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  16. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  17. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  18. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  19. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  20. ↑ Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri @eRT
  21. ↑ Niidu maastikukaitseala kaitse-eeskiri @eRT
  22. ↑ "Temperatuur | Kliimanormid". Riigi Ilmateenistus. Vaadatud 21. august 2022.
  23. ↑ 23,0 23,1 "Sademed | Kliimanormid". Riigi Ilmateenistus. Vaadatud 21. august 2022.
  24. ↑ "Õhuniiskus | Kliimanormid". Riigi Ilmateenistus. Vaadatud 21. august 2022.
  25. ↑ "Päikesepaiste kestus | Kliimanormid". Riigi Ilmateenistus. Vaadatud 21. august 2022.
  26. ↑ http://www.parnupostimees.ee./index.php?id=379161&print=1 Pärnu on 20 aasta pärast Skandinaavia vanadekodu]
  27. ↑ "Pärnu linna turismiarengukava 2008–2017" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2015. Vaadatud 9. märtsil 2013.
  28. ↑ "Majutus Pärnus". Visit Pärnu. Vaadatud 25.10.2021.
  29. ↑ Klaasi kodu Punases Tornis, 10. mai 2007. a. @paber.ekspress.ee
  30. ↑ Tallinna väravad, Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR
  31. ↑ Pärnu Vallikäär tehakse 60 miljoni eest ilusamaks, Delfi, 7. august 2009
  32. ↑ https://web.archive.org/web/20131109133132/http://www.parnu.ee/index.php?id=1720 Pärnu linna koduleht
  33. ↑ Pärnu vallikraav
  34. ↑ "Pärnu vallikraav inglise keeles". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2015. Vaadatud 22. jaanuaril 2015.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru

Linn
Alevid
Alevikud
Külad
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pärnu&oldid=6735567"