Pulli asula

Allikas: Vikipeedia
Pulli küla asukoht Pärnumaal
Pulli asula (2010)

Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula. Asulakoht asub Pärnu jõe paremal kaldal, Sindi linnast 2 km ülesvoolu Pulli küla lähedal.

Eesti alale saabusid vanimad asukad taganeva jääserva kannul tõenäoliselt niipea, kui tekkisid tingimused elamiseks (taimestik, loomastik), see juhtus 10 000 – 11 000 aastat tagasi. Algul asuti Eestisse ilmselt vaid hooajati, kuid äärmiselt õhukese kultuurikihiga ajutisi laagriplatse seni leitud ei ole. Seetõttu on vanimaks inimasustuse jäljeks siiani jäänud Pulli asula, kus rändavad kütid ja korilased peatusid mitmete aastate vältel. Asula kasutusaeg on radiosüsinikdateeringu alusel umbes 8900 eKr.

Erinevalt teistest, hilisematest Kunda kultuuri leiukohtadest esineb Pulli asulas mustjas tulekivi, mille kõige lähemad leiukohad asuvad Baltimaade kagu- ja lõunaosas. Seetõttu on arvatud, et Pulli asulas elanud inimesed pärinesid sealt. Samasugust tulekivi esineb ka Põhja-Valgevenes, kust voolab läbi Daugava (valgevene keeles Заходняя Дзвіна, Zachodniaja Dzvina) jõgi.

Võis olla nii, et jääaegse jääkilbi taandumisel põhja poole saabusid inimesed piki Daugava jõge ja sealt piki Liivi lahe rannikut Pärnu jõe suudmeni; tol ajal oligi merekallas ja jõesuu umbes Sindi juures, tuhat-paartuhat aastat hiljem aga juba Reiu kandis - seal ongi teine, Reiu asulakoht, mis on ca 1500 aastat noorem kui Pulli.

Esimene juhuleid - suur mustast tulekivist laastude löömisest ülejäänud nukleus leiti Pullist juba 1930. aasta paiku. Asulajäänused avastati 1967. aastal jõekalda paljandis liiva kaevandamisel, ligi 3 m paksuse liiva- ja savikihi alt. Asulat on kaevatud aastatel 19681973 ja 19751976 Lembit Jaanitsa juhatusel.

Kaevamistel on umbes 1000 ruutmeetri suuruselt alalt kogutud 1175 leidu, mille hulgas on enim mustast tulekivist väikeesemeid: otsakõõvitsad ja luust torke- ja lõikeriistade tulekivist pistikterad. Tulekivikilde, mis viitaksid kohapealsele tulekivi töötlemisele, on vähe. Võrdlemisi sagedaseks leiuks on ka peenelt retušitud tulekivist nooleotsad. Luuesemetest on enamasti säilinud katked. Samuti on leitud mitmesuguseid luutalvasid ja loomahammastest ripatseid. Pulli asulast leitud koerahammas on vanim tõend kodustatud koera esinemise kohta Eestis.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]