Mine sisu juurde

Aivar Kriiska

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Aivar Kriiska Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010
Aivar Kriiska Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas

Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog ja õppejõud.[1]

Haridustee

[muuda | muuda lähteteksti]

Aivar Kriiska on õppinud 1972/1973. õppeaastal Kääpa 8-klassilises Koolis, aastatel 1973–1980 Avinurme Keskkoolis ja aastatel 1980–1983 Tartu 7. Keskkoolis ajaloo eriklassis. 1992. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloolase-arheoloogi erialal.[2] 1992/1993. õppeaastal täiendas ta end Turu Ülikoolis.[3] 1994. aastal[4] kaitses Tartu Ülikoolis magistritöö ("Narva jõe alamjooksu ala neoliitiline keraamika")[3] ja 2001. aastal[5] Helsingi Ülikoolis doktoritöö ("Stone Age Settlement and Economic Processes in the Estonian Coastal Area and Island").[3]

Töökäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1993. aastast on Kriiska töötanud Tartu Ülikoolis: algul assistendi, seejärel arheoloogia õppetooli hoidja ja lektorina, 2001–2006 arheoloogia dotsendina. Alates 2007. aastast on ta laboratoorse arheoloogia professor.[6] 2006–2013 oli ta Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi (kuni 2007. aastani ajaloo ja arheoloogia osakond) juhataja.

Aastatel 2017–2023 oli Kriiska Tartu Ülikooli senati liige (2023. aastast on asendusliige) ja alates 2020. aastast arheoloogia osakonna juhataja.[3] Ta on õpetanud ka Eesti arheoloogilist ja etnograafilist keraamikat Eesti Kunstiakadeemias (1998–2014) ning pidanud loenguid Soome ja Venemaa ülikoolides.

Aastatel 1993–1996 oli Kriiska ühtlasi Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi nooremteadur.

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Kriiska peamised teadussuunad on esi- ja ajaloolise aja arheoloogia, geoarheoloogia ja arheogeneetika. Ta uurib Ida- ja Põhja-Euroopa esiajaloolist ja ajaloolist elanikkonda, kolonisatsioone ja rändeid, majandust, ühiskonda ja asustusmustrit, samuti looduse ja inimese vastasmõjusid, eriti seoseid Läänemere veetaseme muutuste ja inimasustuse ning elukohavaliku ja looduskeskkonna vahel esiajal. Ta on osalenud mitmes multidistsiplinaarses uurimisprojektis Eestis, Soomes, Venemaal, Lätis ja Valgevenes.[3]

Alates 1994. aastast on tema juhtimisel tehtud välitöid peamiselt Eesti rannikupiirkondades ja Lääne-Eesti saartel. 2000. aasta oktoobris avastas ta Pärnumaal Reiu jõe suudmes Sindi-Lodjal kuni umbes 9000 aastat vanad Sindi-Lodja asulakohad. Aivar Kriiska on avaldanud uurimusi üksikmuististest, üksikute piirkondade kiviajast, kiviaja alaperioodidest, kronoloogiast, asustusest, majandusest, arhitektuurist ja keraamikast.[3]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Narva jõe alamjooksu ala neoliitiline keraamika: magistritöö" (juhendajad Evald Tõnisson ja Lembit Jaanits, 1994)
  • "Merelinn Pärnu" (1998, koos Jüri Kivimäe, Inna Põltsami ja Aldur Vungiga, ISBN 9985-60-431-8)
  • "Stone Age settlement and economic processes in the Estonian coastal area and islands" ("Kiviaegsed asustus- ja majanduspotsessid Eesti rannikul ja saartel", doktoritöö, Helsingi Ülikool, juhendaja prof. Ari Siiriäinen, 2001)
  • "Eesti muinasaeg" (koos Andres Tvauriga, 2002, ISBN 9985-2-0694-0)
  • "Pärnu lühiajalugu" (koos Kalju Idvandi, Inge Lauriku ja Aldur Vungiga, 2003, ISBN 9949-10-082-8)
  • "Aegade alguses: 15 kirjutist kaugemast minevikust" (2004, ISBN 9949-10-707-5)
  • "Eesti esiajalugu CD" (koos Anti Selartiga, 2006, ISBN 9949-400-99-6)
  • "Eesti ajaloo atlas" (koos Andres Tvauri, Anti Selarti, Birgit Kibali, Andres Andreseni, Ago Pajuriga, 2007, ISBN 998520915X)
  • "Viron esihistoria" (koos Andres Tvauriga, 2007, ISBN 9789517468794)
  • "Maailma ajalugu I. Esiaeg. Vanaaeg" (koos Mait Kõivuga, 2015, ISBN 978-9985-0-2271-9)
  • "Eesti ajalugu" (koos Ain Mäesalu, Anti Selarti, Inna Põltsam-Jürjo, Pärtel Piirimäe, Marten Seppeli, Andres Andreseni, Ago Pajuri ja Tõnu Tannbergiga, 2017, ISBN 9789985222317)
  • "Eesti ajalugu I. Eesti esiajalugu" (koos Valter Langi, Ain Mäesalu, Andres Tvauri ja Heiki Valguga, 2020, ISBN 10: 9985412419 / 13: 9789985412411)

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut: arheoloogia osakond". Originaali arhiivikoopia seisuga 2.05.2022. Vaadatud 02.05.2022.
  2. ↑ "Tartu Ülikool. Põhiõppe lõpetanud 1992. aastal". Originaali arhiivikoopia seisuga 4.03.2016. Vaadatud 02.05.2022.
  3. 1 2 3 4 5 6 7 "Eesti Teadusinfosüsteem". Vaadatud 02.05.2022.
  4. ↑ "Tartu Ülikool. Magistriõppe lõpetamine. Filosoofiateaduskond. Magistriõppe lõpetanutele antud kraadid". Originaali arhiivikoopia seisuga 2.05.2022. Vaadatud 02.05.2022.
  5. ↑ "Tartu Ülikool. Doktorikraadid. Filosoofiateaduskond. Doktoriõppe lõpetanutele antud kraadid". Originaali arhiivikoopia seisuga 19.04.2017. Vaadatud 02.05.2022.
  6. ↑ "Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut: arheoloogia osakond". Originaali arhiivikoopia seisuga 2.05.2022. Vaadatud 02.05.2022.
  7. ↑ Münsteri uurimisstipendiumid ja Ewersi auhinnad. Universitas Tartuensis, nr. 18, 6. mai 2005.
  8. ↑ "Tartu Ülikooli Sihtasutus. Selgunud on TÜ sihtasutuse 2013. aasta sügissemestri stipendiaadid". 02.12.2013. Vaadatud 02.05.2022.
  9. ↑ Tunnustusavaldused. Universitas Tartuensis, nr. 3, märts 2019.
  10. ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aivar_Kriiska&oldid=7164424"