August Jakobson

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägub kirjanikust ja riigitegelasest; sõjaväelase kohta vaata artiklit August Jakobson (sõjaväelane), vaimuliku kohta vaata artiklit August Jakobson (vaimulik)

August Jakobsoni monument Pärnus
Allkiri
August Jakobsoni haud

August Jakobson (ametlikult Augustin Jakobson; 2. september 1904 Pärnu23. mai 1963 Tallinn) oli eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit töölisperekonnast, lõpetas ta 1926 Pärnu ühisgümnaasiumi, õppis Tartu Ülikoolis 19261929 majandus- ja 19311935 arstiteadust. Valiti 1939 Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks. 19401941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. Teise maailmasõja ajal korraldas ta NSV Liidu tagalas eesti kirjanduselu. 19441946 ja 19501954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 19501958 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutanud romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev". Kohati venitatud romaanidest on kunstiliselt tihedamad novellid. Pärast sõda kirjutas ta peamiselt näidendeid, mis kajastavad ühiskonna võitlust kindlalt klassipositsioonilt. Tema näidendeid mängiti oma ajal kogu NSV Liidus.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Vaeste-Patuste alev" (1927), kujutab töölis- ja agulielu
  • "Tuhkur hobune" (19281933), romaanitsükkel
  • "Kolme vaeva tee" (1930), psühholoogiline romaan
  • "Andruksonide suguvõsa" (19311934), ajalooaineline romaanitsükkel
  • "Vana kaardivägi" (1935)
  • "Metsalise rada" (1936)
  • "Uus inimene" (1938)
  • "Igavesed eestlased" (19371940), romaanitsükkel

Novellikogud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Joonatan Hingemaa eksirännakud" (1930)
  • "Kotkapoeg" (1932)
  • "Reisijad lõppjaamas" (1934)
  • "Reamees Mattias" (1935)
  • "Üksiklased" (1935)
  • "Esimesed meheteod" (1936)
  • "Mälestusi laulvast kuldnokast" (1939)

Näidendid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Viirastused" (1939)
  • "Elu tsitadellis" (1946)
  • "Võitlus rindejooneta" (1947)
  • "Rooste" (1948)
  • "Kaks leeri" (1948)
  • "Meie elu" (1949)
  • "Öö ja päeva piiril" (1950)
  • "Šaakalid" (19529
  • "Kaitseingel Nebraskast" (1953)
  • "Surmemine" (1953)
  • "Vana tamm" (1955)

Lühiproosakogud[muuda | muuda lähteteksti]

Muinasjutukogu[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ööbik ja vaskuss" (1947)

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Eduard Päll
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
1950–1958
Järgnev:
Johan Eichfeld