Vaeste-Patuste alev

Allikas: Vikipeedia
Vaeste-Patuste alev
Autor August Jakobson
Kaane kujundaja Jaan Vahtra
Päritolumaa Eesti
Keel eesti
Žanr(id) romaan
Kirjastaja Loodus
Avaldamisaeg 1927
Väljaande tüüp pehme köide
Lehekülgi 1. köide 407 lk
2. köide 408 lk
Mõõtmed ja kaal 140 × 205 mm
Järgnev raamat "Tuhkur hobune" (1928–1933)

"Vaeste-Patuste alev" on 1927. aastal ilmunud August Jakobsoni naturalistlik debüütromaan.

Jakobson sai teosega 1927. aastal Looduse kirjastuse romaanivõistlusel esikoha[1]. Romaan võeti kohe hästi vastu ning 1920. ja 1930. aastate vahetusel oli see A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" (1926–1933) kõrval loetavaim eesti romaan.

Eesti eelmise sajandi TOP 200 raamatu valimisel jõudis romaan 82 häälega 47. kohale[2].

Jakobson käsitleb romaanis töölisaguli Vaeste-Patuste alevi (aluseks Pärnu Rääma linnaosa) inimeste vaesust ja viletsust 1910.–1920. aastatel. Keskseks tegelaste ringiks on Kolgata külas elav Lüünede perekond: isa Andres, ema Kati (Katariina), ema vallaslaps Alleksander Lüüne (Ridle) ning Andrese ja Kati ühised lapsed Arnu, Lilli, Maret ja Volli. Jaksobson sai kirjutades inspiratsiooni Émile Zola naturalistlikust romaanist "Söekaevurid" (1885). Romaani kommunistide ja töölisaktivistide teema sissetoomisel oli oma roll ka värskelt, 1924. aasta 1. detsembril toimunud mässule järgnenud karistusoperatsioonidel (nt töölisliikumise aktivistide mahalaskmine Pärnus).


Trükid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1927 "Vaeste-Patuste alev" (Tartu: Loodus). Kaane kujundanud Jaan Vahtra.
  • 1937 "Vaeste-Patuste alev" (Tartu: Noor-Eesti). Kaane kujundanud Jaan Vahtra. Ilmus kaheköitelisena.
  • 1979 "Vaeste-Patuste alev" August Jakobsoni "Valitud teoste" sarjas 14. ja 15. köide (Tallinn: Eesti Raamat). Järelsõna Endel Sõgel, Jaan Toomla; illustreerinud Avo Keerend, kaas ja tiitel Paul Luhtein. Ilmus kaheköitelisena.
  • 19791980 "Vaeste-Patuste alev" (Tallinn: Eesti Raamat). Järelsõna Endel Sõgel, Jaan Toomla; illustreerinud Avo Keerend, kaas ja tiitel Paul Luhtein. Ilmus kaheköitelisena.
  • 2009 "Vaeste-patuste alev" "Eesti loo" sarjas 23. köide (Tallinn: Eesti Päevaleht ja Akadeemia). Järelsõna Rein Veidemann, sarja kujundanud Jüri Jegorov, kaanefoto Jarek Jõepera.

Dramatiseeringud[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese dramatiseeringu tegi Andres Särev 1929. aastal Pärnu Töölisteatris, kus ta kehastas ka Ridlet[3].

1981. aastal lavastas teose Pärnu Endlas Ingo Normet (romaani dramatiseeris Vaino Vahing). Aleksander Ridle osas astus üles Peeter Kard[4][5].

2006. aastal esietendus Tartu raudteejaama hoones Vilde teatri suvelavastus "Vaesed ja patused" (dramatiseeris ja lavastas Raivo Adlas)[6].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Romaanivõistlus 1927". Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveeb
  2. "Eesti eelmise sajandi TOP 200 raamatut ja TOP 100 lasteraamatut ja Rootsi 100 parimat raamatut + 1 boonus raamatutabel" – Danzumehe blogi, 5. september 2009
  3. "Andres Särevist". Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
  4. "Kronoloogia. 1967–1988". Endla teater
  5. "Vaeste-Patuste alev". Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
  6. "August Jakobson. "Vaesed ja patused"". Vilde teater

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

  • Marta Sillaots. Eesti Kirjandus, 1927, nr 11, lk 668–671
  • Rein Veidemann "Järelsõna. August Jakobson ja "Vaeste-patuste alev". "Vaeste-patuste alev" (Eesti Päevaleht ja Akadeemia 2009), lk 421–432

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]