Pärnu rannahotell
| Pärnu rannahotell | |
|---|---|
 | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Pärnu |
| Stiil | funktsionalism |
| Ehituse algus | 1935 |
| Ehituse lõpp | 1937 |
| Avamine | 17. juunil 1937 |
| Aadress | Ranna puiestee 5 |
| Koordinaadid | 58° 22′ 24,6″ N, 24° 30′ 9,7″ E |
| Tehniline ülevaade | |
| Korruseid | 5 |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt | Olev Siinmaa ja Anton Soans |
Pärnu rannahotell on hotellihoone Pärnus Ranna puiesteel 5[1].
Funktsionalismi esindava hoone projekteerisid Anton Soans ja Olev Siinmaa. Hoone ehitati 1935–1937[2]. Rannahotell avati 17. juunil 1937.[3]
Hoone oli 1990. aastateni sanatooriumi Estonia peahoone. 1992–1994 ehitati see ümber hotelliks[2].
Hotellis on 55 tuba, millest 11 on sviidid. Suurim neist on presidendi sviit.[4]
Hotellihoone on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks[1].
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Vajadus uue hotelli järele tekkis 1930. aastatel, kui Pärnut külastas üha suurem välisturistide vool. Kuna välisturistid olid peamiselt jõukamad inimesed, siis otsustati, et linnas peaks olema üks korralik esindushotell.[5]
1934. aastal kuulutati välja arhitektuurikonkurss, kuid ükski neist realiseerimiseks ei sobinud. Seetõttu panid konkursitööde põhjal hotelli projekti kokku arhitektid Olev Siinmaa ja Anton Soans. Hotellitubade sisustusega tegeles kunstnik Peet Aren ja ornamentika autor oli skulptor Paul Horma.[6]
Hotelli ehitust alustati 1935. aasta augustis. Ehituseks vajaliku raha saadi pikaajalise pangalaenuna Konstantin Pätsi toetusel. Hotell avati pidulikult 17. juunil 1937. Hotellis oli 70 numbrituba, millest üks oli määratud riigivanem Pätsile.[5][6]
Hotell sai majas töötada napilt kolm aastat. 1940. aasta juulis avati Rannahotellis Eestimaa ametiühingute keskliidu puhkekodu. 1942. aastal avati hoones Saksa sõjaväe puhkekodu. Saksa ja Nõukogude sõjaväelased paiknesid hoones 1946. aastani, kui hakati maja kohandama sanatooriumiks.[6]
Estonia nime kandnud sanatoorium paiknes hoones 1990. aastate alguseni. Nõukogude perioodil toimus majas ka mitu remonti ja ümberehitust.[6]
1992. aastal sõlmis Pärnu linn rendilepingu Toomas Sildmäele kuuluva Finest Hotel Groupiga, et hoone tagasi hotelliks muuta. Samal aastal alustati maja kapitaalremonti, mis valmis 1994. aastaks. 1994. aasta mais külastas hotelli ka president Lennart Meri ning Rannahotell avati pidulikult 20. juunil.[7]
2005. aastal ostis Finest Hotel Group linnalt hotelli kinnistu 50-aastase hoonestusõiguse.[7]
Viimati renoveeriti hotelli ulatuslikumalt 2016. aastal. 8. juunil 2016 toimunud avamisel oli kohal ka president Toomas Hendrik Ilves.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Pärnu rannahotell kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 08.09.2015)
- ↑ 2,0 2,1 Eesti arhitektuur. 2, Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa. Villem Raam (üldtoimetaja). Tallinn: Valgus. Lk 122–123
- ↑ Pärnu rannahotelli avamine, Postimees, 18. juuni 1937
- ↑ "Rannahotelli koduleht". Vaadatud 22.08.2020.
- ↑ 5,0 5,1 Madis Aesma (17. juuni 2017). "Arhitektuuripärli juubel: täna täpselt 80 aastat tagasi avati Pärnu rannahotell, millele polnud võrdset "pooles Euroopas"". forte.delfi.ee. Vaadatud 22.08.2020.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Olaf Esna (28. aprill 2004). "Pärnu: Ütled Estonia, mõtled Rannahotell". Pärnu Postimees. Vaadatud 22.08.2020.
- ↑ 7,0 7,1 Ester Vilgats (8. september 2006). "Rannahotell muutub kaunimaks, jäädes siiski endiseks". Pärnu Postimees. Vaadatud 22.08.2020.
- ↑ "Funktsionalismi pärliks peetav Pärnu Rannahotell avati kolmandat korda". ERR. 8. juuni 2016. Vaadatud 22.08.2020.