Mine sisu juurde

Endla teater-seltsimaja

Allikas: Vikipeedia
Endla teater-seltsimaja
Üldandmed
Asukoht Pärnu
Stiil juugendstiil
Ehituse algus 1910
Ehituse lõpp 1911
Avamine 22. oktoober 1911
Koordinaadid 58° 23′ 6,7″ N, 24° 30′ 24,2″ E
Projekt ja ehitus
Arhitekt Alfred Jung ja Georg Hellat
fassaad: Erich von Wolffeldt

Endla teater-seltsimaja oli hoone Pärnus Rüütli tänaval. Hoones tegutses teiste seas Endla teater.[1]

Juugendstiilis hoone projekteerisid Alfred Jung ja Georg Hellat, fassaadilahenduse tegi Erich von Wolffeldt.[1] Hoone avati pidulikult 22. oktoobril 1911. Esimene etendus oli "Libahunt".[2]

Hoone rõdult loeti 23. veebruaril 1918 esimest korda ette Eesti iseseisvuse manifest.[3]

Hoone sai tugevalt kannatada 1944. aastal, kui Saksa sõjaväelased selle süütasid. Teatrimaja varemed õhiti 1961. aastal.[4]

Tänapäeval asub hoone asukohas Pärnu Hotell. Iseseisvuse väljakul asuv Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk kujutab Endla teatri rõdu selle algses suuruses.

Planeerimine ja ehitus

[muuda | muuda lähteteksti]

Mängu- ja lauluselts "Endla" hakkas omale hoonet planeerima juba 1903. aastal, kuid uue maja ehitus tõusis tugevamalt päevakorda 1907. aastal, kui üürikorteris, kus hoiti seltsi vara, puhkes tulekahju ning hävisid muusikariistad ja kostüümid, arhiiv ja noodikogu, kirja- ja raamatukogu. Selts hakkas maja ehituse rahastamiseks koguma annetusi ja võtma laene.[2]

1907. aastal korraldati arhitektuurivõistlus, kus parimaks kuulutati Georg Hellati projekt. Kuna Hellat tegi ainult "põhimõttelise ruumidejaotamise plaani", siis projekti tegemine jäi linnaarhitekt Alfred Jungi ülesandeks. Jung sai projektiga valmis 1909. aastaks, kuid tema fassaadilahendus oli vormides küll juugendlik, kuid ilma juugendile omase kompositsiooniliste seoste harmooniata. Seetõttu tegi Pärnu arhitekt Erich von Wolffeldt uued fassaadilahendused.[2]

Teater-seltsimaja sai nurgakivi 23. mail 1910. Ehitustöid juhatas Pärnu hinnatud ehitusmeister Gustav Darmer. Vaatamata rahalistele raskustele edenesid ehitustööd kiirest. Hoone valmis 1911. aasta sügiseks ja pidulik avamine toimus 22. oktoobril 1911. Endla saalis oli 600 kohta, neist 100 vaatajale galeriil (seisukohad).[2]

23. oktoobril 1911 toimus uues majas esimene kontsert, kus Endla koor ja orkester Mihkel Lüdigi juhatusel esitasid Mendelssohn-Bartholdy oratooriumi "Athalia". Õhtul kanti ette spetsiaalselt Endla avamiseks kirjutatud näidend, August Kitzbergi "Libahunt".[2]

1911−1944

[muuda | muuda lähteteksti]

Endla teatri tegevus katkes 1915. aastal esimese maailmasõja tõttu. Kuni 1917. aastani kasutati hoonet sõjaväehaiglana.[2][5]

23. veebruaril 1918 õhtul kell kaheksa luges Maapäeva pärnakast saadik Hugo Kuusner Endla teatri rõdult ette Eesti iseseisvuse manifesti. Rõdu ette oli kogunenud hulk linnakodanike. Kohal oli ka Eesti pataljon, umbes 100 relvastatud meest.[6]

Kutseline teater alustas hoones taas tööd 1922. aastal. 1927. aastal ehitati teatrimaja külge keeglirada – see oli pikk puidust ehitis, mis jäi maja taha, peafassaadile vaadates vasakut kätt.[2]

1930. aastatel hakati plaanima hoonele juurdeehitust. 1936. aastast pärinev eelprojekt nägi ette vana teatrisaali muutmist kontserdisaaliks ja uue 450-kohalise teatrisaali ehitust. Juurdeehituse projekt ei olnud aga küllaltki esinduslik. Kriitikute arvates polnud projektis arvestatud, et Endla teatri ette kavandati riigipea Konstantin Pätsi väljakut, millest pidi saama Pärnu tähtsaim väljak. Juurdeehituse projekt jäi seetõttu paberile.[2]

Teater tegutses majas 22. septembrini 1944, mil taganev Saksa sõjavägi süütas mitmed Pärnu tähtsamad hooned. Kõrvalhoone põlengust süttis ka teatrimaja. Hävis kogu lavainventar ja suur osa teatri arhiivist, kuid ehitise tugevad tellismüürid ja vahelaed siiski säilisid. Sama päeva õhtul pommitas Pärnut Nõukogude lennuvägi.[2][4][5]

Esimese eskiisprojekti hoone taastamiseks tegi arhitekt Jaagup Linnakivi 1946. aasta suvel. Järgmisel aastal valmis juba täielikum lahendus. See oli küll üsna stalinistlik, kuid järgis olemasolevate seinte juugendlikku kuju.[2]

12. septembril 1951. aastal võttis Pärnu TSN täitevkomitee vastu otsuse taotleda ENSV ministrite nõukogult Endla teatri hoone taastamise plaanivõtmist. Palvele reageeriti ja 1952. aasta septembris koostas Estonprojekt ENSV ministrite nõukogu esimehe Aleksei Müürissepa korraldusel Endla teatri varemete ekspertiisi. Ekspertide komisjon tuvastas, et püstijäänud seinte materjal on olnud hea, kuid säilinud seinte kasutamine tähendanuks seda, et taastades ei saaks likvideerida omaaegse teatri ruumilisi puudusi. Komisjoni arvates ei sobinud ka juugendarhitektuur "kaasaegse moodsa arhitektuurikeelega". Viimase väljendiga peeti silmas ilmselt stalinistlikku arhitektuuristiili. Isegi kui Jaagup Linnakivi pakutud projekt ümber teha, siis polnud komisjoni arvates võimalik saavutada “kaasaegsele teatrile vajalikku täit arhitektuurilist väljendusrikkust”. Arvutused, kumb tuleks odavam, kas taastamine või uus maja, näitasid, et suurt vahet ei ole. Kõike kaaludes või kelleltki otseseid juhtnööre saanuna otsustas Estonprojekti komisjon, et Endla taastamine ei ole otstarbekas. Väärib ka tähelepanu, et ekspertiisiotsusega samal ajal või isegi enne seda valmis Pärnu linna planeering, mis nägi teatrile ette täiesti uue asupaiga. Sellest jääb mulje, et planeerijad teadsid ekspertkomisjoni otsusest enne seda, kui komisjoni liikmed ise.[2]

1950. aastate keskel alustati Endlale uue hoone planeerimist Pärnu kavandatava Keskväljaku äärde. 1960. aastal võttis Pärnu TSN täitevkomitee vastu otsuse koristada ära hoone varemed, mida teater oli vahepeal laona kasutanud. Varemed lasti õhku 6. märtsil 1961. aastal kell 14:30.[2]

Mälestusmärgid

[muuda | muuda lähteteksti]

Endla seltsimaja monument

[muuda | muuda lähteteksti]

1989. aastal püstitati Rüütli ja Aia tänava nurgale tagasihoidlik halli värvi monument, mis tähistab Endla laulu- ja mänguseltsi maja asukohta. Monumendi autor on skulptor Mati Karmin.[7]

Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk

2005. aastal kuulutas Pärnu linnavalitsus välja konkurssi leidmaks sobivat lahendust mälestusmärgile, mis tähistaks iseseisvuse väljakuulutamist Pärnus 23. veebruaril 1918. Mälestusmärgi ideekonkursi võitis töö "Rõdu", mis kujutab graniidist elusuuruses ajaloolise Endla teatri rõdu. Algselt plaaniti rõdu rajada oma algsesse kohta Pärnu Hotelli ette ja projitseerida monumendi taustale jäävale fassaadile originaalsuuruses kogu kunagise Endla fassaad, kuid hiljem otsustati mälestusmärk rajada Iseseisvuse väljakule. Mälestusmärk avati veebruaris 2008 Eesti Vabariigi 90. sünnipäeval.[2][8]

  1. 1,0 1,1 Eesti arhitektuur. 2, Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa. Villem Raam (üldtoimetaja). Tallinn: Valgus. Lk 129
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 Karin Hallas-Murula (9. november 2006). "Juugendstiilis Endla teatri hoone – Pärnu kadunud rahvussümbol". Pärnu Postimees. Vaadatud 10.01.2021.
  3. Akt Eesti Demokratlise Wabariigi Wäljakuulutamise kohta Pärnu linnas 23(10) weebruaril 1918. a kell 8 õhtu, RT, 27.11.1918, 1; tegelikult pole sellist akti 27. novembril 1918 Riigi Teatajas nr 1 avaldatud; vrd. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19181127.2.2
  4. 4,0 4,1 Jaak Juske (17. september 2016). "Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: vana Endla teatrimaja hoone". forte.delfi.ee. Vaadatud 10.01.2021.
  5. 5,0 5,1 Olaf Esna (21. detsember 2006). "Kuidas Endla teater ilmasõjas maha põles". Pärnu Postimees. Vaadatud 08.01.2021.
  6. Kaire Kenk (2. aprill 2019). "NOSTALGIA | Manifest Eestimaa rahvastele — miks loeti see ette just Pärnus?". Eesti Naine. Vaadatud 10.01.2021.
  7. "Endla seltsimaja monument". puhkaeestis.ee. Vaadatud 10.01.2021.
  8. "Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärk". puhkaeestis.ee. Vaadatud 10.01.2021.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]