Villem Raam
Villem Raam (30. mai 1910 Pärnu – 21. mai 1996 Tallinn) oli eesti kunstiteadlane, kelle uurimisvaldkonnaks oli Eesti keskaja arhitektuur.
Eesti NSV teeneline kunstitegelane ja Nõukogude Eesti preemia laureaat. Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees ja Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Villem Raam sündis 30. mail 1910 Pärnus koolmeistri perekonnas. Lõpetas 1930. aastal Rakvere Õpetajate Seminari ning töötas 1930–32 kooliõpetajana Virumaal Aluveres. 1932. aastal astus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda, kus peaaineks valis kunstiajaloo. Samast ajast töötas õpetajana ka Tartus. 1934. aasta kevadsemestril liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1936. aastal täiendas end Soomes ja 1938. aastal Rootsis.
1938. aastal pälvis ta võistlustöö "Keskaegne ehituskunst Eestis ja tsistertslaste mungaordu" eest ülikooli kõrgeima auhinna. Tartu Ülikooli lõpetas Villem Raam 1939. aastal professor Sten Karlingi õpilasena, järgmisel aastal käis riigi stipendiaadina end täiendamas Itaalias. Esimese suurema erialase tööna juhatas ta aastatel 1936–1939 Padise kloostri konserveerimistöid [1]
Enne Teist maailmasõda tegi ta esimesed sammud kunstikriitikuna ning hakkas tõsisemalt huvituma arhitektuuriajaloost ja restaureerimisproblemaatikast. 1940. aasta oktoobris määrati Villem Raam Eesti NSV Riikliku Kunstimuuseumi direktoriks. Järgmise aasta juunis Villem Raam arreteeriti ning saadeti 15 aastaks Siberisse[2]. Algul oli ta Permi oblastis Ussollagis (1941–1951), pärast seda asumisel Krasnojarski krais (1951–1956).
Pärast naasmist 1956. aastal töötas ta Teadusliku Restaureerimise Töökojas ja sellest välja kasvanud uurimis-restaureerimisettevõtetes. Seda aastatel 1956–1965 teaduri, 1965–1982 peaspetsialisti ja 1982–1990 konsultandina.
Villem Raami tähtsaimaks uurimisteemaks oli keskaja arhitektuur, aukartustäratavast objektide hulgast nimetagem Padise ja Pirita kloostreid, Saare-Lääne ja Järvamaa keskaegseid kirikuid, Tallinna linnamüüri, Põltsamaa ja Haapsalu linnuseid. Uurimisega kaasnes sageli restaureerimistööde juhendamine, muinsuskaitseline tegevus ja meie ehituskunsti pärandi tutvustamine[1].
Lisaks keskaegsetele meistritele jätkus tal tähelepanu ka kaasaegsetele kunstnikele: Ott Kangilaski, Lepo Mikko, Leili Muuga, Evald Okas, Richard Sagrits, Olev Soans, Vive Tolli jt. Olulisemaks tööks ses vallas jäi monograafia Evald Okasest. 1960.–1980. aastatel osales Villem Raam kõigi peamiste eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloo käsitluste ning teatmeteoste koostamisel, viimaseks suuremaks tööks jäi leksikoni "Eesti arhitektuur" üldtoimetamine. Lisaks raamatutele on ta avaldanud üle 60 teadusliku artikli ja kirjutanud umbes 130 käsikirjalist aruannet[1].
Maetud Tallinna Metsakalmistule.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
- Õppis 1932–1941 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.
- 1930–1940 töötas algkooliõpetajana Aluveres ja Tartus.
- 1936 täiendas end Soomes, 1938 Rootsis, 1940 Itaalias.
- 1940–1941 oli Riikliku Kunstimuuseumi direktor.
- 1941 arreteeriti NKVD poolt ja küüditati Siberisse Krasnojarski kraisse, 1941–1951 vangilaagris, 1951–1956 asumisel.
- 1956–1965 Riikliku Projekteerimise ja Teadusliku Uurimise Instituudi "Eesti Ehitusmälestised" teadur, 1965–1982 peaspetsialist, 1982–1990 konsultant.
- 1990 dr phil h. c. (Turu Ülikoolis). Coetus 1932/II.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1967 Nõukogude Eesti preemia ("Eesti arhitektuuri ajaloo" kaasautor)
- 1978 Kristjan Raua nimeline kunstipreemia ("Eesti kunsti ajaloo" kaasautor)
- 1970 Suomen Muinasmuistoyhdistys'e liige
- 1976 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
- 1980 Nõukogude Eesti preemia ("Eesti kunsti ajaloo" kaasautor)
- 1983 Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (monograafia "Evald Okas")
- 1985 Martin Carl Adolf Böckler Stiftungi hõbemedal "Mare Balticum"
- 1987 Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees
- 1990 Turu Ülikooli audoktor
- 1993 Eesti Rahvuskultuurifondi elutöö tänuauhind[3]
- 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk
- Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane[4]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa oli kooliõpetaja Voldemar Raam.
Tema tütred on keemik Helle Lippmaa ja kunstiajaloolane Kaia Haamer.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Raami pildid. Villem Raam fotograafina. Niguliste muuseumi veebisait.
- ↑ I. Kukk Kremli täht valgustas muuseumi
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 874
- ↑ Auvilistlased Eesti Üliõpilaste Selts
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
Villem Raami isikuarhiiv Eesti Rahvusraamatukogus.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Ene Hion, "Kolm meest stuudios. Hendrik Allik, Gustav Naan, Villem Raam. Valitud minuteid mõttevahetusest". Eesti Raamat, Tallinn 1987, 176 lk
- "Ars Estoniae medii aevi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo" [artiklite kogumik]. Koostanud Kaur Alttoa. Kogumiku toimkonda kuulunud Eve Alttoa, Kaur Alttoa ja Juhan Kilumets. Eessõna kirjutanud Jaan Tamm. Eesti Muinsuskaitse Selts, Tallinn, 1995, 210 lk, ISBN 998-5601459
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Jürgen, Madis. Villem Raam 100., Eesti Ekspress, 30. mai 2010.
- Eesti kunstiteadlased
- Eesti arhitektuuriajaloolased
- Eesti kunstiajaloolased
- Eesti muinsuskaitsjad
- Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased
- Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid
- Tartu ülikooli audoktorid
- Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased
- Eesti NSV teenelised kunstitegelased
- Eesti represseeritud isikud
- Metsakalmistule maetud
- Sündinud 1910
- Surnud 1996
