Olev Siinmaa

Allikas: Vikipeedia

Olev Siinmaa (kuni aastani 1936 Oskar Siiman; 12. november 1881 Pärnu29. märts 1948 Norrköping, Rootsi) oli eesti arhitekt ja sisekujundaja.

Õpingud[muuda | muuda lähteteksti]

Olev Siinmaa õppis aastatel 18901894 Pärnu Ülejõe algkoolis ja erakoolides. Seejärel töötas ta oma isa juures, kes oli Pärnus tisleritöökoja omanik. 1911. aastal läks ta Saksamaale Wismarisse arhitektuuri õppima, aastatel 19121914 õppis tehnikumis Konstanzis. Pärast seda töötas ta Lübeckis mööblikujundaja ja sisearhitektina.

Töö arhitektina[muuda | muuda lähteteksti]

1925. aastal sai Olev Siinmaast Pärnu linnaarhitekt. Tema esimeseks tööks sellel ametikohal oli Pärnu tenniseklubi mänguplatside ja piirdeaia projekteerimine Ringi tänaval. See aed on säilinud tänaseni. Järgnesid Pärnu mudaravila (1927), Pärnu staadioni esimene tribüün (1928; põles 1932. aastal) ja Pärnu kõlakoda (1936).

Olev Siinmaa linnaarhitektiks oleku ajal omandas Pärnu kuurort kaasaegse ilme, linna uusehitised sulasid hästi kokku ümbritseva loodusega. Ehitustegevus oli Pärnus eriti intensiivne 1930. aastate teisel poolel, majandusliku tõusu ajal.

A. Adamsoni kaubamaja (Kuninga tänav 25) kohandati 1928. aastal Siinmaa kavandite järgi hotelliks. 1929. aastal projekteeris Siinmaa suvekasiinoks ümber ehitatud Ammende villa sisekujunduse, kuid seda projekti ei kasutatud.

Siinmaa projekteeritud on funktsionalistlik villa Tallinnas aadressil Roosikrantsi tänav 4B (valmis 1932. aastal) Balti Puuvillavabriku direktorile Mark van Jungile. Siinmaa enda eramu [1] (1931-33) on üks kõige funktsionalistlikumaid kodu reformivaid eramuid Eestis.

Üheks õnnestunumaks funktsionalistlikuks hooneks Eestis on Olev Siinmaa ja Anton Soansi koostöös projekteeritud Pärnu rannahotell, mida ehitati 1935. aasta septembrist - 1937. aasta juunini. Ka rannahotelli söögisaalimööbel oli Siinmaa kavandatud ja valmistati Pärnu Puidutööstuse Artellis.

1937. aastal kavandas Siinmaa Pärnu ranna kõlakoja, mis valmis sama aasta suveks.

Siinmaa oli ka Oru lossi interjööride kujundaja, mis valmis 1936. aastal, kuid hävis II maailmasõjas, ja Konstantin Pätsi ausammast ümbritseva pargi kavandaja Tahkurannas.[2]

1944. aastal põgenes Siinmaa Rootsi, kus töötas Norrköpingi abiarhitektina.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pärnus Rüütli 1a Kultuurimälestiste riiklikus registris
  2. Konstantin Pätsi mälestussammas Kultuurimälestiste riiklikus registris

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]