Kuninga tänav (Pärnu)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaart
Kuninga tänav 2010. aastal
Kuninga tänav 2020. aastal
Kuninga tänav 2020. aastal
Kuninga tänav 2020. aastal

Kuninga tänav on tänav Pärnus.

Kuninga tänav algab Õhtu ja Vana-Tallinna tänava ristumiskohast ning lõpeb Aia ja Karja tänava ristmikul. Tänav ristub veel Akadeemia, Vee, Nikolai, Pühavaimu, Lõuna, Hospidali, Hommiku ja Ringi tänavaga. Tänav külgneb ka Jakobsoni pargi ja Koidula pargiga.

Kuninga tänav on ligikaudu 650 m pikkune. Akadeemia tänavast Lõuna tänavani on Kuninga ühesuunaline. Akadeemia ja Vee tänava vahelisel lõigul saab sõita vaid Vee tänava suunas. Vee tänava ja Lõuna tänava vahel on sõidusuund vastupidine ehk sõita saab jällegi vaid Vee tänava suunas.

Tänav on olnud üks Pärnu tähtsamaid tänavaid, kuna see ühendas kahte ajaloolist linnaväravat.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Tänav nimetati Kuninga tänavaks (sakas keeles Königstraße) ilmselt seetõttu, kuna see ühendas kahte linna kindlussüsteemi väravat, mis olid nimetatud Rootsi kuningate nimedega (Karl ja Karl Gustav). 1948. aastal nimetati tänav ümber V. Kingissepa tänavaks. 1989. aastal sai tänav tagasi Kuninga tänava nime.[1][2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuninga tänav rajati 17. sajandi teisel poolel, kui Rootsi Kuningriik asus Pärnust ehitama moodsat merekindlust. Tänav ühendas kahte kindluse väravat – Riia ja Tallinna väravat. Algselt kandsid väravad Rootsi kuningate järgi Karli (Riia) ja Karl Gustavi (Tallinna) nime.[2]

Krunte hakati tänavale välja jagama 1674. aastal ja esimesed hooned valmisid sama sajandi lõpul. Paljud krundid jäid 1700. aastal alanud Põhjasõja tõttu siiski tühjaks. Ehitustegevus elavnes uuesti alles 18. sajandi keskpaiku.[2]

Lõik Lõuna tänavast Aia ja Karja tänava ristmikuni rajati 19. sajandi teisel poolel, kui Pärnu kustutati kindluslinnade nimekirjast ja linnavõim asus kindluse kaitsevalle tasandama. Uus tänavalõik ühendas kesklinna juba üsna suureks kasvanud Pärnu eeslinnaga, mida tollal kutsuti Riia aleviks.[2]

Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tõnu Kann. "Isikunimedega ristitud tänavad on haavatavad". Pärnu Postimees, 7. jaanuar 2006. Vaadatud 04.09.2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Tõnu Kann. "Kuningal tasub pea kuklasse ajada küll". Pärnu Postimees, 6. august 2011. Vaadatud 04.09.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]