Neeme Järvi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Neeme Järvi Estonia maja 100. aastapäeva puhul korraldatud autogrammitunnis Estonia talveaias (2013)
Neeme Järvi XXV üldlaulupeol (juuli 2009)

Neeme Järvi (kuni aastani 1940 Neeme Jööts; sündinud 7. juunil 1937) on eesti dirigent.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Neeme Järvi õppis Tallinna Muusikakoolis löökpille Kristjan Vestre klassis ja koorijuhtimist Helvi Voore klassis.

Aastatel 19551960 õppis ta Leningradi konservatooriumis Nikolai Rabinovitši ja Jevgeni Mravinski juhendamisel orkestridirigeerimist. Sisseastumiseksamil sai määravaks dirigeerimisoskus. Tol ajal ei osanud ta vene keelt.[1]

Järvit ajendas muusikast (alustades löökpillide, eelkõige ksülofoniga) huvituma tema vanem vend Vallo Järvi.[1] Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit (Bizet' "Carmen") juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi-nimelises teatris.

Aastal 1963 asus Neeme Järvi tööle Eesti NSV Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee Sümfooniaorkestri peadirigendina. Samal ajal nimetati ta ka Estonia teatri peadirigendiks. Seda tööd tegi ta 1976. aastani. Aastatel 1976–1980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) kunstiline juht ja peadirigent.

Neeme Järvit tunti väljaspool Eestit hästi juba 1960. aastatel, mil ta esines pidevalt Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkestri ja teiste vene orkestritega kõikjal endises Nõukogude Liidus ja Ida-Euroopa maades.

Suurde rahvusvahelisse muusikaellu astus ta 1971. aastal, pärast võitu Accademia Nazionale di Santa Cecilia konkursil Roomas. Sellele sündmusele järgnesid kutsed paljude eliitorkestrite dirigeerimiseks ning tuntud ooperimajadesse.

1980. aastal lahkus Neeme Järvi koos perega Eestist Iisraeli viisaga ja asus elama Ameerika Ühendriikidesse, kuna Nõukogude Liidu süsteem piiras tema loomingulist vabadust.[2] Aastatel 1982–2004 oli ta Göteborgi Sümfooniaorkestri peadirigent. Aastatel 1990–2005 oli ta Detroiti Sümfooniaorkestri peadirigent. Maestro Järvi on ka Jaapani Filharmoonikute esimene külalisdirigent ja Kuningliku Šoti Rahvusorkestri audirigent.

Tema dirigeerimisel on välja antud ligi 500 CD-plaati.[3]

1987. aastast on ta Ameerika Ühendriikide kodanik.

1988. aastal valiti Neeme Järvi Välis-Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimeheks.

Ta kolis Eestisse tagasi 1990. aastatel.[1]

2010. aasta septembris tuli Järvi taas ERSO peadirigendiks, kuid astus novembris 2010 tagasi.

2011/2012. hooajal töötas ta jälle ERSO peadirigendina. Samal ajal jätkas ta ka kontserttegevust kogu maailmas, juhatades hooajal lisaks ERSO-le mitmeid maailmakuulsaid orkestreid kokku rohkem kui 50 kontserdil.[4]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Abikaasa Liilia Järvit kohtas Neeme Järvi Peterburis õppides. Nad abiellusid 1961. aastal.[1] Neil on kolm last: Kristjan Järvi, Paavo Järvi ja Maarika Järvi.[1] Tema vend oli dirigent Vallo Järvi ja vennapoeg on tšellist Teet Järvi.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vallo Järvi
 
 
 
Neeme Järvi
 
Liilia Järvi
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Andrus Järvi
 
Teet Järvi
 
Paavo Järvi
 
Maarika Järvi
 
Kristjan Järvi
 

Järvil on kolm elukohta: New Yorgis, Floridas ja Pärnus Aia tänaval.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Sten Teppan (30. oktoober 2022). "Käbi ei kuku... Neeme ja Kristjan Järvi(30.10)". Vikerraadio. Vaadatud 2.11.2022.
  2. Karoliina Vasli (4. november 2022). "Ärahüppajate aeg. "Eestisse jäädes oleksin peagi surma saanud..."". Eesti Päevaleht. Vaadatud 4.11.2022.
  3. "Neeme Järvi: Biography". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. juuni 2017. Vaadatud 10. mail 2017.
  4. Toomas Velmet Eppur si muove. Sirp, 8. juuni 2012.
  5. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 878
  6. Neeme Järvi tutvustus Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) veebilehel. Vaadatud 20.04.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]