Venemaa: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Märgised: Veebilink wikipediale Visuaalmuudatus
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}}
{{Riik
{{Riik
| riiginimi = Venemaa Föderatsioon
| riiginimi = Venemaa Föderatsioon
45. rida: 46. rida:


== Riigi nimi ==
== Riigi nimi ==
Venemaa praeguse riigi ametlik nimi on eesti keele normi järgi '''Venemaa Föderatsioon'''. Laialt on levinud nimekuju ''[[Vene Föderatsioon]]'', sealhulgas diplomaatias. Nimekuju ''Vene Föderatsioon'' kasutati ka NSV Liitu kuulunud [[Vene NFSV]] lühendnimena.
Venemaa praeguse riigi ametlik nimi on eesti keele normi järgi '''Venemaa Föderatsioon'''. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju ''Vene Föderatsioon'' kasutati ka NSV Liitu kuulunud [[Vene NFSV]] lühendnimena.


== Maa ja riik ==
== Maa ja riik ==
86. rida: 87. rida:
* [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus|Venemaa Välisluureteenistus (SVR)]] (Служба внешней разведки; [[välisluure]]),
* [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus|Venemaa Välisluureteenistus (SVR)]] (Служба внешней разведки; [[välisluure]]),
* [[GRU|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Teine Peavalitsus ehk Luurepeavalitsus (GRU)]] (Главное разведывательное управление; [[sõjaväeluure]]).
* [[GRU|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Teine Peavalitsus ehk Luurepeavalitsus (GRU)]] (Главное разведывательное управление; [[sõjaväeluure]]).

<br />


== Geograafia ==
== Geograafia ==
[[Fail:Russia edcp location map.svg|pisi|422x422px|Venemaa kaart]]
[[Fail:Russia edcp location map.svg|pisi|422x422px|Venemaa kaart]]


⚫
Venemaa on suurim riik maailmas; selle kogupindala on 17,075,200 ruutkilomeetrit. See on suurem kui Euroopa, Antarktika ja Okeaania manner. Venemaa asub laiuskraadide 41° ja 82° N, ning pikkuskraadide 19° E ja 169° W vahel<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Russia|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>. Venemaa territoriaalne laienemine on enamasti saavutatud [[16. sajand|16. sajandil]] Jermak Timofejevitš valitsemisel, ajal kui Venemaa konkureerivad linnriigid moodustasid ühtse riigi. Jermak lõi armee ja hakkas vallutama idapoolseid alasi, mis kuulusid tollel ajal [[Mongolid|mongolitele]]<ref name=":0" />.

⚫
Venemaa on suurim riik maailmas; selle kogupindala on 17,075,200 ruutkilomeetrit. See teeb selle suuremaks kui Euroopa, Antarktika ja Okeaania mandrid. Venemaa asub laiuskraadide 41° ja 82° N, ning pikkuskraadide 19° E ja 169° W vahel<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Russia|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>. Venemaa territoriaalne laienemine on enamasti saavutatud [[16. sajand|16.sajand]], Yermak Timofeyevich'i valitsemisel, ajal kui Venemaa konkureerivad innriigid moodustasid ühtse riigi. Yermak lõi armee ja hakkas vallutama idapoolseid alasi, mis kuulusid tollel ajal [[Mongolid|mongolitele]]<ref name=":0" />.



Venemaal on rikas naturaalsete maavarde põhi. Venemaa pinnases leidub suuri varusi sütt, puitu, petrooli, kütust, rauamaaki ja paljusi teisi minerale.
Venemaal on rikas naturaalsete maavarde põhi. Venemaa pinnases leidub suuri varusi sütt, puitu, petrooli, kütust, rauamaaki ja paljusi teisi minerale.
<br />


=== Kliima ===
=== Kliima ===
104. rida: 100. rida:
Suur osa põhja Venemaa ja Siberi alad asuvad arktilises kliimavöötmes, kus on ekstreemselt külmad talved (suurim mõõdetud külmakraad on −71.2 °C).
Suur osa põhja Venemaa ja Siberi alad asuvad arktilises kliimavöötmes, kus on ekstreemselt külmad talved (suurim mõõdetud külmakraad on −71.2 °C).


Enamustel Venemaa aladel on vaid kaks eristatavat aastaaega- suvi ja talv- kevad ja sügis on lühiksed perioodid suurte külma ja soojakraadide vahetumisel. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem on juuli. Talvel temperatuurid lähevad külmaks nii lõunast põhja, kui läänest itta. Suved on väga soojad, isegi Siberis. Mandri interjöörid on kõige kuivemad alad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://countrystudies.us/russia/24.htm|pealkiri=kliima|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
Enamustel Venemaa aladel on vaid kaks eristatavat aastaaega- suvi ja talv- kevad ja sügis on lühikesed perioodid suurte külma ja soojakraadide vahetumisel. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem on juuli. Talvel temperatuurid lähevad külmaks nii lõunast põhja, kui läänest itta. Suved on väga soojad, isegi Siberis. Mandri interjöörid on kõige kuivemad alad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://countrystudies.us/russia/24.htm|pealkiri=kliima|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>


== Rahvastik ==
== Rahvastik ==

;Demograafilised näitajad
;Demograafilised näitajad
[[Pilt:Population of Russia.PNG|pisi|Venemaa rahvaarvu dünaamika 1950–2010]]
[[Pilt:Population of Russia.PNG|pisi|Venemaa rahvaarvu dünaamika 1950–2010]]
Venemaa rahvaarv on 2010.aasta rahvaloenduse kohta 141,9 miljonit <ref>(Venemaa Statistikaamet, oktoober [[2009]])</ref>, tõustes 146,7 miljonini aastal 2020. Maailma riikide seas on Venemaa rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), [[Siber]]is ja [[Kaug-Ida]]s on suured alad peaaegu inimtühjad.
Venemaa rahvaarv on 2010.aasta rahvaloenduse kohta 141,9 miljonit <ref>(Venemaa Statistikaamet, oktoober [[2009]])</ref>, tõustes 146,7 miljonini aastal 2020. Maailma riikide seas on Venemaa rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), [[Siber]]is ja [[Kaug-Ida]]s on suured alad peaaegu inimtühjad.


Venemaal on [[demograafiline kriis]]. Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse loomuliku iibe tõttu. [[ÜRO]] keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Venemaa rahvastik on üks vanimaid maailmas (keskmine vanus on 40.3)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> . Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4‰, suremus 15,2‰ (2006). [[Loomulik iive]] on −4,8‰. 2008.aasta andmetel naise kohta on 1,57 sündi<ref name=":0" />, mis on üks maailma väiksemaid sündide arve. [[Keskmine oodatav eluiga]] on naistel 77.6 ja meestel 66,9 aastat<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste [[suremus]] on 1,53%.
Venemaal on [[demograafiline kriis]]. Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse loomuliku iibe tõttu. [[ÜRO]] keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Venemaa rahvastik on üks vanimaid maailmas (keskmine vanus on 40.3)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> . Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4‰, suremus 15,2‰ (2006). [[Loomulik iive]] on −4,8‰. 2008.aasta andmetel naise kohta on 1,57 sündi<ref name=":0" />, mis on üks maailma väiksemaid sündide arve. [[Keskmine oodatav eluiga]] on naistel 77.6 ja meestel 66,9 aastat<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste [[suremus]] on 1,53%.[[Fail:Venemaa rahvastiku püramiid (2020.aasta andmetel).pdf|pisi|377x377px|Venemaa rahvastikupüramiid]]
⚫
Sellegipoolest on Venemaal sündide arv suurem kui enamikus [[Euroopa Liit|Euroopa]] riikides (13,3 sündi tuhande inimese kohta aastal 2014<ref name=":0" /> võrreldes Euroopa Liidu keskmisega 7,9 sündi tuhande inimese kohta<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ec.europa.eu/eurostat/web/population-demography-migration-projections/population-data/database?p_p_id=NavTreeportletprod_WAR_NavTreeportletprod_INSTANCE_2pAWwssjV8xq&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_pos=1&p_p_col_count=2|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Samas on Venemaa rahvastiku suremus suurem kui Euroopa riikides (2014.aastal oli Venemaa suremus 13.1 ja Euroopa Liidus 9,7 tuhande inimese kohta)<ref name=":0" />. Alates 2010.aastast on Venemaa rahvaarv tõusnud, tänu suremuse arvu vähenemisele, sündivuse arvu suurenemisele ja suurenenud immigratsioonile<ref name=":0" />. 2009. aastal loeti Venemaal esimest korda peale 15.aastat rahvastiku arvu tõusu (10500 inimese võrra)<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.demoscope.ru/weekly/ias/ias05.php?tim=0&cou=26&terr=1&ind=26&Submit=OK|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>.

<br />
[[Fail:Venemaa rahvastiku püramiid (2020.aasta andmetel).pdf|pisi|377x377px|Venemaa rahvastikupüramiid]]
⚫
Sellegi poolest on Venemaal sündide arv suurem kui enamustes [[Euroopa Liit|Euroopa]] riikides (13,3 sündi tuhande inimese kohta aastal 2014<ref name=":0" /> võrreldes Euroopa Liidu keskmisega 7,9 sündi tuhande inimese kohta<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ec.europa.eu/eurostat/web/population-demography-migration-projections/population-data/database?p_p_id=NavTreeportletprod_WAR_NavTreeportletprod_INSTANCE_2pAWwssjV8xq&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_pos=1&p_p_col_count=2|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Samas on Venemaa rahvastiku suremus suurem kui Euroopa riikides (2014.aastal oli Venemaa suremus 13.1 ja Euroopa Liidus 9,7 tuhande inimese kohta)<ref name=":0" />. Alates 2010.aastast on Venemaa rahvaarv tõusnud, tänu suremuse arvu vähenemisele, sündivuse arvu suurenemisele ja suurenenud immigratsioonile<ref name=":0" />. 2009. aastal loeti Venemaal esimest korda peale 15.aastat rahvastiku arvu tõusu (10500 inimese võrra)<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.demoscope.ru/weekly/ias/ias05.php?tim=0&cou=26&terr=1&ind=26&Submit=OK|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>.


Venemaa rahvaarv on alates 1993. aastast [[alkoholism]]iga seotud põhjustel vähenenud 6,6 miljoni inimese võrra ning väheneb [[ÜRO Arenguprogramm]]i [[prognoos]]i kohaselt 2025. aastaks veel 11 miljoni võrra<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06179801 ÜRO: Vene rahvaarv väheneb joomise tõttu 11 miljoni võrra], err.ee, 5.10.2009</ref>.
Venemaa rahvaarv on alates 1993. aastast [[alkoholism]]iga seotud põhjustel vähenenud 6,6 miljoni inimese võrra ning väheneb [[ÜRO Arenguprogramm]]i [[prognoos]]i kohaselt 2025. aastaks veel 11 miljoni võrra<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06179801 ÜRO: Vene rahvaarv väheneb joomise tõttu 11 miljoni võrra], err.ee, 5.10.2009</ref>.


⚫
Riigi valitsus on kasutusele võtnud mitmeid programme, mille abil suurendada sündimuste arvu ja tõsta immigratsiooni. Alates 2007. aastast igakuine riigi poolt makstud lastetoetus tõsteti 55 dollarile ja igale naisele, kes otsustab saada teise lapse, makstakse ühekordselt 9200 dollarit<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.loc.gov/collections/country-studies/about-this-collection/|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>.

⚫
Riigi valitsus on kasutusele võtnud mitmeid programme, mille abil suurendada sündimuste arvu ja tõsta immigratsiooni. Alates 2007.aastast igakuine riigi poolt makstud lastetoetus tõsteti [[USA dollar|US$]]55 ja igale naisele kes otsustab saada teise lapse makstakse ühekodselt US$9,200<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.loc.gov/collections/country-studies/about-this-collection/|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>.


Venemaal on 11 miljonilinna.
Venemaal on 11 miljonilinna.


Viimane rahvaloendus toimus Venemaal [[2010]]. aastal, toimunud rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 143,2 miljonit inimest, samas kui 2002. aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit.
Viimane rahvaloendus toimus Venemaal [[2010]]. aastal, toimunud rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 143,2 miljonit inimest, samas kui 2002. aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit.

;
;
;Emigratsioon Venemaalt
;Emigratsioon Venemaalt
132. rida: 122. rida:
[[20. sajand]]i jooksul on Venemaalt toimunud mitu väljarändamislainet, mille põhjusteks olid poliitilised muutused Venemaal. [[1917]]. aastal pärast Venemaal võimu haaramist [[VSDT(b)P]] poolt lahkusid Venemaalt – rahvastiku kõrgkiht, [[aadlik]]ud, [[haritlane|haritlased]] ja [[teadlane|teadlased]]. 1918. aastal saadeti [[VK(b)P KK]] ostusega välja veel allesjäänud [[intelligent]]si esindajad, kes ei toetanud bolševike võimu (sh kirjanikud [[Ivan Bunin]] (hilisem [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat ja [[Vladimir Nabokov]]; lennukikonstruktor [[Igor Sikorski]] ja tänapäevase [[televiisor|teler]]i leiutaja [[Vladimir Zvorõkin]]; parimad [[Humanitaarteadused|humanitaarteadlased]] (nn [[Filosoofide laev]]aga); poliitikud, kaupmehed, [[kunstnik]]ud ([[Marc Chagall]]) ja [[artist]]id ([[Fjodor Šaljapin]]); 2. emigratsioonilaine oli Venemaalt pärast [[Uus majanduspoliitika|NEP-i]] lõpetamist ja sund[[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] algust; 3. emigratsioonilaine oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, kui sõjaolukorras või Saksa okupatsioonivägede poolt sundkorras ära viidud Venemaa elanikud võimaluse korral ei naasnud [[NSV Liit]]u (umbes 1 000 000); 4. emigratsioonilaine toimus [[Leonid Brežnev]]i valitsemisajal 1970.–1980. aastatel "juudi perekondade taasühinemise" ettekäändel (umbes 2 000 000 elanikku); 5. emigratsioonilaine oli 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, NSV Liidu lagunemise ja Venemaa ajutise demokraatliku arenguetapi ajal; 6. emigratsioonilaine algas pärast 2000. aastat ja [[Vladimir Putin]]i poolt "[[juhitud demokraatia]]" juurutamist Venemaal.
[[20. sajand]]i jooksul on Venemaalt toimunud mitu väljarändamislainet, mille põhjusteks olid poliitilised muutused Venemaal. [[1917]]. aastal pärast Venemaal võimu haaramist [[VSDT(b)P]] poolt lahkusid Venemaalt – rahvastiku kõrgkiht, [[aadlik]]ud, [[haritlane|haritlased]] ja [[teadlane|teadlased]]. 1918. aastal saadeti [[VK(b)P KK]] ostusega välja veel allesjäänud [[intelligent]]si esindajad, kes ei toetanud bolševike võimu (sh kirjanikud [[Ivan Bunin]] (hilisem [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat ja [[Vladimir Nabokov]]; lennukikonstruktor [[Igor Sikorski]] ja tänapäevase [[televiisor|teler]]i leiutaja [[Vladimir Zvorõkin]]; parimad [[Humanitaarteadused|humanitaarteadlased]] (nn [[Filosoofide laev]]aga); poliitikud, kaupmehed, [[kunstnik]]ud ([[Marc Chagall]]) ja [[artist]]id ([[Fjodor Šaljapin]]); 2. emigratsioonilaine oli Venemaalt pärast [[Uus majanduspoliitika|NEP-i]] lõpetamist ja sund[[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] algust; 3. emigratsioonilaine oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, kui sõjaolukorras või Saksa okupatsioonivägede poolt sundkorras ära viidud Venemaa elanikud võimaluse korral ei naasnud [[NSV Liit]]u (umbes 1 000 000); 4. emigratsioonilaine toimus [[Leonid Brežnev]]i valitsemisajal 1970.–1980. aastatel "juudi perekondade taasühinemise" ettekäändel (umbes 2 000 000 elanikku); 5. emigratsioonilaine oli 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, NSV Liidu lagunemise ja Venemaa ajutise demokraatliku arenguetapi ajal; 6. emigratsioonilaine algas pärast 2000. aastat ja [[Vladimir Putin]]i poolt "[[juhitud demokraatia]]" juurutamist Venemaal.


;
;Rahvad
;Rahvad


140. rida: 129. rida:
2010. aasta rahvaloenduse ajal tekkis ida pool [[Uural]]i mägesid ([[Tjumen]]i, [[Omsk]]i, [[Novosibirsk]]i, [[Kemerovo]], [[Krasnojarsk]]i, [[Irkutsk]]i, [[Barnaul]]i ja [[Jakutsk]]i) [[Siber]]i piirkonna elanike loendusel fenomen, kus NSV Liidu ajal Siberisse suunatud või elama asunud elanikud ei identifitseeri ennast enam kui venelasi, vaid [[siberlased|siberlasi]], vastandades end moskvalastele, kes käituvad nagu [[kolonisaator]]id Ameerikas – ahnitsedes kokku kõik, mis nad saavad, ja jättes kohalikud pika ninaga<ref>[[Askur Alas]], [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/venelased-ei-taha-enam-venelased-olla.d?id=41477117 Venelased ei taha enam venelased olla], Eesti Ekspress, 8. märts 2011</ref>.
2010. aasta rahvaloenduse ajal tekkis ida pool [[Uural]]i mägesid ([[Tjumen]]i, [[Omsk]]i, [[Novosibirsk]]i, [[Kemerovo]], [[Krasnojarsk]]i, [[Irkutsk]]i, [[Barnaul]]i ja [[Jakutsk]]i) [[Siber]]i piirkonna elanike loendusel fenomen, kus NSV Liidu ajal Siberisse suunatud või elama asunud elanikud ei identifitseeri ennast enam kui venelasi, vaid [[siberlased|siberlasi]], vastandades end moskvalastele, kes käituvad nagu [[kolonisaator]]id Ameerikas – ahnitsedes kokku kõik, mis nad saavad, ja jättes kohalikud pika ninaga<ref>[[Askur Alas]], [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/venelased-ei-taha-enam-venelased-olla.d?id=41477117 Venelased ei taha enam venelased olla], Eesti Ekspress, 8. märts 2011</ref>.


⚫
=== Keeled ===
<br />

⚫
=== '''Keeled''' ===
Venemaa 185 rahvusgruppi räägivad üle 100 erineva keele. [[Venemaa 2002. aasta rahvaloendus|2002.aasta rahvaloenduse]] kohaselt 146,2 miljonit [[Vene keel|vene keelt]], 5,3 miljonit [[Tatari keel|tatari keelt]] ja 1,8 miljonit [[Ukraina keel|ukraina keelt]]. Venekeel on ainuke ametlik riigikeel, kuid vene põhiseadus lubab väiksematel riigi [[Venemaa haldusjaotus|haldusjaotustel]] kasutada oma keelt lisaks vene keelele.
Venemaa 185 rahvusgruppi räägivad üle 100 erineva keele. [[Venemaa 2002. aasta rahvaloendus|2002.aasta rahvaloenduse]] kohaselt 146,2 miljonit [[Vene keel|vene keelt]], 5,3 miljonit [[Tatari keel|tatari keelt]] ja 1,8 miljonit [[Ukraina keel|ukraina keelt]]. Venekeel on ainuke ametlik riigikeel, kuid vene põhiseadus lubab väiksematel riigi [[Venemaa haldusjaotus|haldusjaotustel]] kasutada oma keelt lisaks vene keelele.


Hoolimata selle laiale levikule on vene keel ühtlane ülekogu riigi. Vene keel on geograafiliselt kõige laiema levikuga keel üle [[Euraasia]] ja kõige laialdasemalt levinud [[Slaavi keeled|slaavi keel]]. See kuulub [[Indoeuroopa keeled|Indo Euroopa]] keelte perekonda ja on üks kasutusel olevatest ida slaavi keeltest (teised on valgevene ja ukraina keeled). Esimesed teadaolevad kirjutised venekeeles pärinevad 10.sajandist<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://web.archive.org/web/20130727003320/http://www.foreigntranslations.com/languages/russian-translation/russian-language-history/?page-content.cfm%2Fpage%2Frussian-language|pealkiri=vene keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>.
Hoolimata selle laiale levikule on vene keel ühtlane ülekogu riigi. Vene keel on geograafiliselt kõige laiema levikuga keel üle [[Euraasia]] ja kõige laialdasemalt levinud [[Slaavi keeled|slaavi keel]]. See kuulub [[Indoeuroopa keeled|Indo Euroopa]] keelte perekonda ja on üks kasutusel olevatest ida slaavi keeltest (teised on valgevene ja ukraina keeled). Esimesed teadaolevad kirjutised venekeeles pärinevad 10.sajandist<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://web.archive.org/web/20130727003320/http://www.foreigntranslations.com/languages/russian-translation/russian-language-history/?page-content.cfm%2Fpage%2Frussian-language|pealkiri=vene keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>.



Vene keel on teisena kõige kasutatuim keel [[Internet|internetis]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://w3techs.com/blog/entry/russian_is_now_the_second_most_used_language_on_the_web|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>, peale inglise keele, üks ametlikest keeltest [[Rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsioonide loend|rahvusvahelise kosmosejaama]] pardal<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://global.jaxa.jp/article/special/expedition/wakata01_e.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ja üks kuuest ametlikudest U.N organisatsiooni keeltest<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://itre.cis.upenn.edu/~myl/languagelog/archives/000854.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>.
Vene keel on teisena kõige kasutatuim keel [[Internet|internetis]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://w3techs.com/blog/entry/russian_is_now_the_second_most_used_language_on_the_web|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>, peale inglise keele, üks ametlikest keeltest [[Rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsioonide loend|rahvusvahelise kosmosejaama]] pardal<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://global.jaxa.jp/article/special/expedition/wakata01_e.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ja üks kuuest ametlikudest U.N organisatsiooni keeltest<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://itre.cis.upenn.edu/~myl/languagelog/archives/000854.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>.
<br />


;Religioon
;Religioon
184. rida: 169. rida:
Venemaa suurimad ekspordiartiklid on õli ja õlitooted, maagaas, metall, puit ja puidutooted, kemikaalid ning palju erinevaid tsiviil- ja sõjalisi valmistooteid. Venemaa tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal [[Saksamaa]] – 8,2%, [[Holland]] – 6%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 5,6%, [[Hiina]] – 5,4% ja [[Türgi]] – 4,6%.<ref name="cia"/>
Venemaa suurimad ekspordiartiklid on õli ja õlitooted, maagaas, metall, puit ja puidutooted, kemikaalid ning palju erinevaid tsiviil- ja sõjalisi valmistooteid. Venemaa tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal [[Saksamaa]] – 8,2%, [[Holland]] – 6%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 5,6%, [[Hiina]] – 5,4% ja [[Türgi]] – 4,6%.<ref name="cia"/>


Venemaa suurimad impordiartiklid on masinad, sõidukid, ravimid, plastmass, poolvalmis metalltooted, liha, puuvili ja pähklid, optika ja meditsiini tööriistad, raud ning teras. Venemaa tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 14,7%, Hiina – 13,5%, [[Ukraina]] – 5,5%, [[Itaalia]] – 4,7% ja [[Valgevene]] – 4,5%.<ref name="cia"/>
Venemaa suurimad impordiartiklid on masinad, sõidukid, ravimid, plastmass, poolvalmis metalltooted, liha, puuvili ja pähklid, optika ja meditsiini tööriistad, raud ning teras. Venemaa tähtsamad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 14,7%, Hiina – 13,5%, [[Ukraina]] – 5,5%, [[Itaalia]] – 4,7% ja [[Valgevene]] – 4,5%.<ref name="cia"/>


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
227. rida: 212. rida:


== Ajakirjandus ==
== Ajakirjandus ==

{{vaata|Venemaa meedia}}
{{vaata|Venemaa meedia}}

Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi [[mittevaba riik]]<ref>http://www.freedomhouse.org/sites/default/files/inline_images/CombinedAverageRatings(IndependentCountries)FIW2011.pdf</ref>. Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline [[tsensuur]]. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Rahvusvahelise õiguskaitseorganisatsiooni "[[Piirideta reporterid]]" 2007. aasta aruandes on Venemaa sõnavabaduselt 169 riigi seas 149. kohal.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=17176490 Eesti on sõnavabaduselt maailmas 3. kohal]</ref> Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud ([[Paul Klebnikov]], [[Anna Politkovskaja]]).
Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi [[mittevaba riik]]<ref>http://www.freedomhouse.org/sites/default/files/inline_images/CombinedAverageRatings(IndependentCountries)FIW2011.pdf</ref>. Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline [[tsensuur]]. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Rahvusvahelise õiguskaitseorganisatsiooni "[[Piirideta reporterid]]" 2007. aasta aruandes on Venemaa sõnavabaduselt 169 riigi seas 149. kohal.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=17176490 Eesti on sõnavabaduselt maailmas 3. kohal]</ref> Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud ([[Paul Klebnikov]], [[Anna Politkovskaja]]).


260. rida: 243. rida:


== Viited ==
== Viited ==

{{viited}}
{{viited}}


Redaktsioon: 10. aprill 2020, kell 15:09

Venemaa Föderatsioon

vene Российская Федерация
(Rossiiskaja Federatsija)
Venemaa asendikaart
Riigihümn Venemaa hümn
Pealinn Moskva
Pindala 17 100 000 km²[1]
Ametlikud keeled vene keel ja vabariikides
kohalikud keeled
Rahvaarv 143 203 533 (10.11.2018)
Rahvastikutihedus 8,4 in/km²
Riigikord presidentaalne vabariik
President Vladimir Putin
Peaminister Mihhail Mišustin
Iseseisvus NSV Liidust; deklaratsioon 12. juunil 1990,
lõplik 26. detsember 1991
SKT 1577,524 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 10 749 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik Vene rubla (RUB)
Ajavöönd maailmaaeg +2 kuni +12 (dekreediaeg)
Tippdomeen .ru, .рф
ROK-i kood RUS
Telefonikood 7

Venemaa (vene Россия (Rossija)) (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon (vene Российская Федерация)) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi).

Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.

Venemaa pikk rannajoon (37 653 km) ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere ranniku. Venemaa on pikima maismaapiiriga riik (kokku 20 257 km), piirnedes 14 riigiga.

Venemaa Föderatsiooni vapp, 1992–1993

1991. aastani oli Venemaa (Vene NFSV) Nõukogude Liidu pindalalt suurim liiduvabariik. Venemaa on Nõukogude Liidu õigusjärglane. Venemaa on endisi NSV Liidu liiduvabariike ühendava SRÜ juhtiv liige.

Riigi nimi

Venemaa praeguse riigi ametlik nimi on eesti keele normi järgi Venemaa Föderatsioon. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju Vene Föderatsioon kasutati ka NSV Liitu kuulunud Vene NFSV lühendnimena.

Maa ja riik

Venemaa kui idaslaavlaste riik sai alguse 13. sajandil, kui moodustati Moskva Vürstiriik, millest arenes ekspansiooni ja territooriumi laiendamise tulemusena põhja, ida, lõuna ja läänesuunas Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik, Venemaa Nõukogude Vabariik, Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon.

Riik

Riigikord ja juhtimine

 Pikemalt artiklis Venemaa riigihaldus

Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik, riigipea on president.

Seadusandlik organ on parlament, mis koosneb kahest kojast: Riigiduumast ja Föderatsiooninõukogust.

Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks.

Venemaa on maailmas üks korrumpeerunumaid riike. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal. Sama uuringu järgi jagas Venemaa 2010. aastal 154.–163. kohta 178 riigi seas. 2014. aastal oli Venemaa 136. kohal 175 riigi seas.

Riigi haldusjaotus

 Pikemalt artiklis Venemaa haldusjaotus

Venemaa jaotub halduslikult 85 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks):

Lääneriigid ei ole tunnustanud Ukrainale kuulunud Krimmi Vabariigi ja Sevastopoli annekteerimist 2014. aasta märtsis.

Peale selle on Venemaa jaotatud kaheksaks föderaalringkonnaks, mis aga ei ole Venemaa Föderatsiooni subjektid.

Venemaa riigikaitse

Venemaa riigikaitse aluseks oli pärast 1991. aastal NSV Liidu lagunemist põhiliselt Venemaa territooriumile jäänud NSV Liidu relvajõud ja selle koosseisu kuulunud relvaliigid Venemaa Föderatsiooni relvajõud: maaväed, merevägi, lennuvägi ja väeliigid: strateegilised raketiväed, kosmoseväed ja õhudessantväed. Relvajõudude juhtorganiks on Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaap.

Venemaa riiklik ja sisejulgeolek

Venemaa sisejulgeoleku tagamise aluseks on Venemaa julgeolekuasutuste ühendus, mille juhtorganiks on Venemaa Julgeolekunõukogu. Julgeolekuasutuste ühenduse koosseisu kuuluvad:

Geograafia

Venemaa kaart

Venemaa on suurim riik maailmas; selle kogupindala on 17,075,200 ruutkilomeetrit. See on suurem kui Euroopa, Antarktika ja Okeaania manner. Venemaa asub laiuskraadide 41° ja 82° N, ning pikkuskraadide 19° E ja 169° W vahel[4]. Venemaa territoriaalne laienemine on enamasti saavutatud 16. sajandil Jermak Timofejevitš valitsemisel, ajal kui Venemaa konkureerivad linnriigid moodustasid ühtse riigi. Jermak lõi armee ja hakkas vallutama idapoolseid alasi, mis kuulusid tollel ajal mongolitele[4].

Venemaal on rikas naturaalsete maavarde põhi. Venemaa pinnases leidub suuri varusi sütt, puitu, petrooli, kütust, rauamaaki ja paljusi teisi minerale.

Kliima

Venemaa hiiglaslik suurus ja enamus alade suur kaugus merest teeb seal domineerivaks kliimaks niiske mandrikliima, mis on levinud kogu riigis peale tundra ja edela alade. Lõunas asuvad mäed takistavad India ookeani poolt tulevate soojade õhumasside tulekut. Põhja ja lääne tasandike pärast on Venemaal rohkem arktilise ja antlantilise kliima mõjusi.

Suur osa põhja Venemaa ja Siberi alad asuvad arktilises kliimavöötmes, kus on ekstreemselt külmad talved (suurim mõõdetud külmakraad on −71.2 °C).

Enamustel Venemaa aladel on vaid kaks eristatavat aastaaega- suvi ja talv- kevad ja sügis on lühikesed perioodid suurte külma ja soojakraadide vahetumisel. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem on juuli. Talvel temperatuurid lähevad külmaks nii lõunast põhja, kui läänest itta. Suved on väga soojad, isegi Siberis. Mandri interjöörid on kõige kuivemad alad.[5]

Rahvastik

Demograafilised näitajad
Venemaa rahvaarvu dünaamika 1950–2010

Venemaa rahvaarv on 2010.aasta rahvaloenduse kohta 141,9 miljonit [6], tõustes 146,7 miljonini aastal 2020. Maailma riikide seas on Venemaa rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad.

Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Venemaa rahvastik on üks vanimaid maailmas (keskmine vanus on 40.3)[7] . Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4‰, suremus 15,2‰ (2006). Loomulik iive on −4,8‰. 2008.aasta andmetel naise kohta on 1,57 sündi[4], mis on üks maailma väiksemaid sündide arve. Keskmine oodatav eluiga on naistel 77.6 ja meestel 66,9 aastat[8]. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%.

Venemaa rahvastikupüramiid

Sellegipoolest on Venemaal sündide arv suurem kui enamikus Euroopa riikides (13,3 sündi tuhande inimese kohta aastal 2014[4] võrreldes Euroopa Liidu keskmisega 7,9 sündi tuhande inimese kohta[9]. Samas on Venemaa rahvastiku suremus suurem kui Euroopa riikides (2014.aastal oli Venemaa suremus 13.1 ja Euroopa Liidus 9,7 tuhande inimese kohta)[4]. Alates 2010.aastast on Venemaa rahvaarv tõusnud, tänu suremuse arvu vähenemisele, sündivuse arvu suurenemisele ja suurenenud immigratsioonile[4]. 2009. aastal loeti Venemaal esimest korda peale 15.aastat rahvastiku arvu tõusu (10500 inimese võrra)[10].

Venemaa rahvaarv on alates 1993. aastast alkoholismiga seotud põhjustel vähenenud 6,6 miljoni inimese võrra ning väheneb ÜRO Arenguprogrammi prognoosi kohaselt 2025. aastaks veel 11 miljoni võrra[11].

Riigi valitsus on kasutusele võtnud mitmeid programme, mille abil suurendada sündimuste arvu ja tõsta immigratsiooni. Alates 2007. aastast igakuine riigi poolt makstud lastetoetus tõsteti 55 dollarile ja igale naisele, kes otsustab saada teise lapse, makstakse ühekordselt 9200 dollarit[12].

Venemaal on 11 miljonilinna.

Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2010. aastal, toimunud rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 143,2 miljonit inimest, samas kui 2002. aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit.

Emigratsioon Venemaalt

20. sajandi jooksul on Venemaalt toimunud mitu väljarändamislainet, mille põhjusteks olid poliitilised muutused Venemaal. 1917. aastal pärast Venemaal võimu haaramist VSDT(b)P poolt lahkusid Venemaalt – rahvastiku kõrgkiht, aadlikud, haritlased ja teadlased. 1918. aastal saadeti VK(b)P KK ostusega välja veel allesjäänud intelligentsi esindajad, kes ei toetanud bolševike võimu (sh kirjanikud Ivan Bunin (hilisem Nobeli kirjandusauhinna laureaat ja Vladimir Nabokov; lennukikonstruktor Igor Sikorski ja tänapäevase teleri leiutaja Vladimir Zvorõkin; parimad humanitaarteadlased (nn Filosoofide laevaga); poliitikud, kaupmehed, kunstnikud (Marc Chagall) ja artistid (Fjodor Šaljapin); 2. emigratsioonilaine oli Venemaalt pärast NEP-i lõpetamist ja sundkollektiviseerimise algust; 3. emigratsioonilaine oli Teise maailmasõja ajal, kui sõjaolukorras või Saksa okupatsioonivägede poolt sundkorras ära viidud Venemaa elanikud võimaluse korral ei naasnud NSV Liitu (umbes 1 000 000); 4. emigratsioonilaine toimus Leonid Brežnevi valitsemisajal 1970.–1980. aastatel "juudi perekondade taasühinemise" ettekäändel (umbes 2 000 000 elanikku); 5. emigratsioonilaine oli 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, NSV Liidu lagunemise ja Venemaa ajutise demokraatliku arenguetapi ajal; 6. emigratsioonilaine algas pärast 2000. aastat ja Vladimir Putini poolt "juhitud demokraatia" juurutamist Venemaal.

Rahvad
Venemaa rahvad

Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustasid 2010. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 81% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased (3,7%), ukrainlased (1,4%), baškiirid (1,1%), tšuvašid (1%), tšetšeenid ja armeenlased[13]. Rahvaloenduse kohaselt on 84,93% Venemaa rahvast Euroopa päritolu.

2010. aasta rahvaloenduse ajal tekkis ida pool Uurali mägesid (Tjumeni, Omski, Novosibirski, Kemerovo, Krasnojarski, Irkutski, Barnauli ja Jakutski) Siberi piirkonna elanike loendusel fenomen, kus NSV Liidu ajal Siberisse suunatud või elama asunud elanikud ei identifitseeri ennast enam kui venelasi, vaid siberlasi, vastandades end moskvalastele, kes käituvad nagu kolonisaatorid Ameerikas – ahnitsedes kokku kõik, mis nad saavad, ja jättes kohalikud pika ninaga[14].

Keeled

Venemaa 185 rahvusgruppi räägivad üle 100 erineva keele. 2002.aasta rahvaloenduse kohaselt 146,2 miljonit vene keelt, 5,3 miljonit tatari keelt ja 1,8 miljonit ukraina keelt. Venekeel on ainuke ametlik riigikeel, kuid vene põhiseadus lubab väiksematel riigi haldusjaotustel kasutada oma keelt lisaks vene keelele.

Hoolimata selle laiale levikule on vene keel ühtlane ülekogu riigi. Vene keel on geograafiliselt kõige laiema levikuga keel üle Euraasia ja kõige laialdasemalt levinud slaavi keel. See kuulub Indo Euroopa keelte perekonda ja on üks kasutusel olevatest ida slaavi keeltest (teised on valgevene ja ukraina keeled). Esimesed teadaolevad kirjutised venekeeles pärinevad 10.sajandist[15].

Vene keel on teisena kõige kasutatuim keel internetis[16], peale inglise keele, üks ametlikest keeltest rahvusvahelise kosmosejaama pardal[17] ja üks kuuest ametlikudest U.N organisatsiooni keeltest[18].

Religioon

Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud, kes kuuluvad Vene Õigeusu Kirikusse, mille juht on Moskva ja kogu Venemaa patriarh – Kirill. Venemaa õigeusu kiriku ajaloo kohaselt on õigeusu toonud Venemaale, Valgevenemaale ja Ukrainasse Jeesus kristuse esimene apostel Saint Andrew.

Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tšetšeenid, baškiirid) on valdavalt muslimid.

Majandus

2011. aasta

2011. aastal Venemaa SKP kasvab eelarve järgi 4,3 protsenti, 50,29 triljonile rublale. Venemaa sissetulekuteks kavandatud 8,8 triljonit rubla, millest nafta- ja gaasitooted annavad peaaegu poole ehk 4,4 triljonit rubla. Venemaa on 74 miljardi barrelini hinnatavate tõestatud naftavarude poolest maailmas seitsmendal kohal. Uudisteagentuuri Ria Novosti andmetel riigi julgeolekunõukogu koosolekuks ettevalmistatud materjalide kohaselt on Venemaa naftavarudest on juba enam kui pool ära kasutatud. Elektrienergia- ja gaasitööstuse võimsustest on kasutusel 60% ning nafta ümbertöötlemises 80%[19]. 2009. aastal tõusis Venemaa 494 miljoni tonniga maailma suurimaks naftatootjaks (vt Venemaa naftatööstus).

Venemaa 2012. aasta riigieelarve defitsiidiks on kavandatud 1,81 triljonit rubla ehk 3,6 protsenti SKP-st, 2012. aastal on arvestatud eelarvedefitsiidina 1,73 triljonit ehk 3,1 protsenti ja 2013. aastal 1,79 triljonit rubla ehk 2,9 protsenti SKP-st.

Töötus oli 2011. aastal 6,8%.[20]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse[20]
Sektor SKT osakaal Tööjõu osakaal
Põllumajandus 4,2% 9,8%
Tööstus 37% 27,5%
Teenindus 58,9% 62,7%

Väliskaubandus

Venemaa suurimad ekspordiartiklid on õli ja õlitooted, maagaas, metall, puit ja puidutooted, kemikaalid ning palju erinevaid tsiviil- ja sõjalisi valmistooteid. Venemaa tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 8,2%, Holland – 6%, Ameerika Ühendriigid – 5,6%, Hiina – 5,4% ja Türgi – 4,6%.[20]

Venemaa suurimad impordiartiklid on masinad, sõidukid, ravimid, plastmass, poolvalmis metalltooted, liha, puuvili ja pähklid, optika ja meditsiini tööriistad, raud ning teras. Venemaa tähtsamad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 14,7%, Hiina – 13,5%, Ukraina – 5,5%, Itaalia – 4,7% ja Valgevene – 4,5%.[20]

Ajalugu

Fail:Slavic peoples 6th century historical map.jpg
Slaavi hõimude asualad 6. sajandil
Ida-slaavi hõimude asualad 8.-9. sajandil
 Pikemalt artiklis Venemaa ajalugu
 Pikemalt artiklis Venemaa valitsejad
Venemaa lääneosa ja sealsete rahvaste paiknemine ligikaudu varjaagide tuleku ajal

Vanimaid arheoloogilisi leide tänapäeva Venemaa territooriumilt on leitud vanema paleoliitikumi ajajärgust Kaukaasiast, keskmisest paleoliitikumist ka Volgogradi lähedalt, Uurali keskosast, Oka äärest ja Desna ülemjooksult; Siberi vanimad leiud (Altaist ja Amuuri jõgikonnast) on Aasia-pärased.

Kaudsete dokumentaalsete tõendite alusel oli 8.-9. sajandil tänapäeva loode- ja põhja-Venemaa territooriumil Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni ääres viikingite valitsetud, kuid erinevaid hõime (balti, slaavlased, soome-ugri, türgi hõimud ja skandinaavlasi) ühendanud Vene khaaniriik (en), mille keskus asus arvatavalt kaubatee ääres Laadoga järve juures Aldeigoburgis[21].

Esimene ida-slaavlaste riiklik moodustis tänapäeva Venemaa territooriumil loodi 862. aastal, kui poolmüütilise varjaagi valitseja Truvori moodustatud Novgorodi vürstiriik, mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi ning 882 vallutas ta Smolenski ja Ljubegi linnad ja rikka kaubalinna Kiievi koos Kiievi suurvürstiriigiga, liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi.

Kiievi-Vene suurvürstiriigi tuumiku moodustasid Kiievi, Tšernigovi ja Perejaslavli vürstiriigid. Oleg pani aluse Rjurikute dünastiale, mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis slaavi aladel eksisteerinud vürstiriikides, millest tuntuimad olid Tšernigov, Perejaslav, Polotsk, Rostov ja Ljubetš. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni 12. sajandi keskpaigani, mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja hõimust koosnev suurvürstiriik. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel Tšingis-khaani juhitud mongolite vallutused Euroopas ja suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumispüüded.

13. sajandil olid idapoolsed vene vürstiriigid mongolite Kuldhordi vasallriigid ning vürstiriikide valitsejad said vürstiriikides valitsemise õiguse Mongolite riigi suurkhaanilt. Edela-Venemaa Novgorodi vürstiriik ja Pihkva vürstiriiki mongoli vallutuskäigud ei ulatunud, kuid piirkonda toimusid Rooma-katoliku kiriku poolt suunatud Põhjala ristisõjad, mis tõrjuti edukalt.

Mongoli Kuldhordi kuulunud Venemaal kujunes endise Kiievi/Vladimiri-Suzdali vürstiriigi asemel uueks keskuseks Moskva vürstiriik, Moskva vürst Juri Danilovitš sai 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid Kuldhordis ja abielluda Kuldhordi khaanitütrega ning saavutada, ka enda tunnistamist Kuldhordi poolt Venemaa vürstide vanemana. 1319. aastal tunnistati Kuldhordi poolt Moskva vürst Juri Danilovitši Vladimiri suurvürstina (endise Kiievi-Vene suurvürstiriigi uus pealinn oli Vladimiri linnas). Uue suurvürstiriigi (Moskva suurvürstiriik) pealinnaks määras Ivan I Moskva linna, samuti sai ka Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks Vladimiri linna asemel Moskva. Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate vene maade ja vürstiriikide ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõdu (1332 Novgorodiga, 1340 Smolenskimaal) kui ka maade ja linnade ostmist (Beloozjorsk, Galitš, Uglitš) vaesunud osalis- ja naabervürstidelt.

14. sajandi teisel poolel, pärast Kuldhordi nõrgenemist sisemise võimuvõitluse käigus Moskva suurvürsti juhitud Kulikovo lahingus (1380) saavutasid Vene väed esimese võidu mongoli-tatari vägede üle ja 1480. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest.

Ivan Julm tema kaasaegsel ikoonimaalil

15. sajandi II veerandil puhkenud sõda riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid Galiitsia vürstid, lõppes Vassili II võiduga. 1478. aastal liidendati Novgorodi Vabariik, 1485 Tveri Vürstiriik, 1510 Pihkva Vürstiriik, 1514 Smolenski Vürstiriik ja arvatavasti 1521 Rjazani Vürstiriik. Ivan III ja Ivan IV Groznõi ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid. Enne Venemaal asuvate feodaalriikide allutamist Moskva vürstiriigile olid Lääne-Venemaal Galiitsia-Volõõnia piirkonnas Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriiki kuulumise ajal välja kujunenud piiratud keskvõimuga ning aadlike-šlahta ja suurnike suurte vabadustega vürstiriigid; Novgorodis ja Pihkvas suure kaubandus- ja majandusvõimuga vabariik, ainult Moskva suurvürstiriigiga liidetud vürstiriikides valitses tsentraliseeritud keskvõim ja suurvürsti ainuvõim. Tsaar Ivan IV viis lõpule põhiliselt idaslaavlastega asustatud vene alade koondamise Moskva tsaaririigiks (1547).

Peeter I

15.–17. sajandil pidas Moskva keskne tsentraliseeritud Venemaa läänesuunal sagedasi sõdu teise slaavi elanikkonnaga suurriigi katoliikliku Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi ühisriigi Rzeczpospolita vastu, mille koosseisu kuulusid endised Kiievi-Vene suurvürstiriigi maa-alad koos vene õigeusku alamatega; Läänemere ääres Liivimaa-Moskva sõda ja Liivi sõda. Idasuunal pidas Moskva tsaaririik pidevaid sõdu Kuldhordi lagunemisel Musta mere piirkonnas moodustunud islamiusku khaaniriikidega (Astrahani, Krimmi, Kaasani khaaniriik) ning suurriigi Osmani impeeriumiga.

17. sajandi keskel alustas Venemaa tsaar Aleksei Mihhailovitš Venemaa moderniseerimist, mida jätkas 18. sajandi alguses Venemaa tsaar Peeter I, kes majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide mõjul sekkus Euroopas Rzeczpospolita–Rootsi kuningriigi – Taani kuningriigi vahelisse sõtta. Põhjasõja tulemusel saavutas Venemaa strateegilist tähtsust omava rannikuala Läänemere ääres ja sõnaõiguse suures Euroopa poliitikas.

19. sajandil osales Venemaa juba suurriigina kõigis Euroopa poliitilistes sündmustes (Napoleoni sõdades, Viini kongress, Poola jagamised jne). 19. sajandil jätkus ka Venemaa keisririigi laienemine ida- ja läänesuunas.

19. sajandi teisel poolel tekkisid Venemaal esimesed poliitilised liikumised, mille tegevus oli suunatud keisri isevalitsemise vastu ja rahva elukvaliteedi tõusu parandamiseks (Venemaal kaotati pärisorjus alles 1861. aastal). Poliitiline tegevus ja vabameelsus oli aga ülikonvservatiivses Venemaa keisririigis range kontrolli all, mida jälgis 1826. aastal moodustatud Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond.

Keisri ainuvalitsemise vastased poliitilised liikumised ja kodanikevabaduste nõuded päädisid 1905. aasta revolutsiooni ja selle survel välja antud 1905. aasta 17. oktoobri manifestiga, millega võimaldati elanikkonnale poliitilised õigused.

1914. aastal Euroopas alanud Esimeses maailmasõjas liitus Venemaa keisririik Antandi riikidega, kuid 1917. aastal toimunud veebruari ja sellele järgnenud oktoobrirevolutsiooniga tõugati Venemaa troonilt viimane Romanovite dünastia keiser Nikolai II, kui ka loodud Venemaa Vabariigi Ajutine Valitsus.

1917. aastal haaras võimu Venemaal äärmuslikult meelestatud sotsiaaldemokraatlik VSDT(b)P ning võimu haaranud "bolševike" ja nende vastaste vahel algas Vene kodusõda. Viis aastat kestnud kodusõja tulemusel võitsid bolševike juhitud Punaarmee väed erineva suunitlusega (monarhistid, konstitutsioonilised demokraadid jne) Vene valgekaartlaste vägesid ning kehtestasid Venemaal Venemaa Nõukogude Vabariigi (1917–1918) ning seejärel pärast VK(b)P ainuparteisüsteemi kehtestamist Vene SFNV (1918–1937), mis 1937. aastal nimetati Vene NFSV-ks (1937–1991).

1922. aastal moodustati Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe ja VK(b)P KK sekretäri Vladimir Lenini juhtimisel Vene SFNV baasil koos teiste sotsialistlike vabariikidega ühine Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis eksisteeris aastatel 1923–1991.

Boriss Jeltsin

Pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal tunnistas Venemaa Boriss Jeltsini juhtimisel oma omariiklust Venemaa Föderatsioonina 25. detsembril 1991.

Ajakirjandus

 Pikemalt artiklis Venemaa meedia

Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi mittevaba riik[22]. Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline tsensuur. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Rahvusvahelise õiguskaitseorganisatsiooni "Piirideta reporterid" 2007. aasta aruandes on Venemaa sõnavabaduselt 169 riigi seas 149. kohal.[23] Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud (Paul Klebnikov, Anna Politkovskaja).

Suurema levikuga ajalehed on Pravda, Sport-Ekspress ja Komsomolskaja Pravda. Tähtsam valitsust kritiseeriv ajaleht on kaks korda nädalas ilmuv Novaja Gazeta.

Tähtsamad infoagentuurid on ITAR-TASS ja RIA Novosti.

Suuremad üleriigilised telekanalid on ORT, RTR ja Ren TV.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Vene Föderatsiooni maafond, seisuga 1. jaanuar 2011 (lk. 223) vaadatud 28.06.2012.
  2. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 23.10.2018.
  3. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 "venemaa". Vaadatud 09.04.2020.
  5. ↑ "kliima".
  6. ↑ (Venemaa Statistikaamet, oktoober 2009)
  7. ↑ "Venemaa". Vaadatud 09.04.2020.
  8. ↑ "Venemaa". Vaadatud 09.04.2020.
  9. ↑ "venemaa".
  10. ↑ "Venemaa".
  11. ↑ ÜRO: Vene rahvaarv väheneb joomise tõttu 11 miljoni võrra, err.ee, 5.10.2009
  12. ↑ "venemaa". Vaadatud 09.04.2020.
  13. ↑ CIA – The World Factbook
  14. ↑ Askur Alas, Venelased ei taha enam venelased olla, Eesti Ekspress, 8. märts 2011
  15. ↑ "vene keel".
  16. ↑ "keel".
  17. ↑ "keel".
  18. ↑ "keel".
  19. ↑ Venemaa naftavarudest on ainult pool alles, www.e24.ee, 13.12.2010
  20. ↑ 20,0 20,1 20,2 20,3 cia factbook vaadatud 21.04.12
  21. ↑ Иван Никитич Болтин, Примѣчанія на Исторію древнія и нынѣшнія Россіи г. Леклерка, Volume 1
  22. ↑ http://www.freedomhouse.org/sites/default/files/inline_images/CombinedAverageRatings(IndependentCountries)FIW2011.pdf
  23. ↑ Eesti on sõnavabaduselt maailmas 3. kohal

Välislingid

Armeenia | Aserbaidžaan | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Usbekistan | Valgevene | Venemaa
Assotsieerunud vaatleja: Türkmenistan

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria

1 loodusgeograafiliselt asub Aasias       2 suurem osa territooriumist Aasias

Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Macau ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Myanmar | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur  | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Taiwan | Tiibet

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Venemaa&oldid=5601035"