Lõuna-Osseetia

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Lõuna-Osseetia Vabariik

osseedi Республикæ Хуссар Ирыстон
(Respublikä Hussar Irõston)
vene Республика Южная Осетия
(Respublika Južnaja Ossetija)

Lõuna-Osseetia vapp
Lõuna-Osseetia vapp
Lõuna-Osseetia lipp
Lõuna-Osseetia lipp

Pindala: 3900 km²
Elanikke: 82 000 (2006)
Pealinn: Tshinvali
Ametlikud keeled: osseedi ja vene
Lõuna-Osseetia asend Gruusias

Lõuna-Osseetia on end iseseisvaks kuulutanud ning Venemaa, Nicaragua, Venezuela ja Nauru poolt tunnustatud vabariik Gruusia territooriumil. Ametlikult Gruusia haldusüksusena ei eksisteeri. Tema alad jäävad Sise-Kharthli, Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi, Imerethi ja Mtshetha-Mthianethi piirkonna territooriumile. Osa Lõuna-Osseetiast oli kuni 2008. aastani Gruusia keskvalitsuse kontrolli all.

Kuulub koos Abhaasia ja Transnistriaga organisatsiooni Tunnustamata Riikide Ühendus.

Nimetust Lõuna-Osseetia (vene keeles Южная Осетия), üheaegselt nimetustega "Mägi-Osseetia" (горная Осетия), "Lõuna-Osseetia mägialad" (нагорная полоса Южной Осетии), "lõuna- ehk Kharthli osseedid" (южные, или карталинские, осетины), hakkas Venemaa militaar- ja seejärel tsiviiladministratsioon kasutama 19. sajandi alguses. "Lõuna-Osseetia" tähistas alasid Ratšas, Imerethis, kuid peamiselt Šida Kharthlis, kuhu olid elama asunud Põhja-Kaukaasiast sisse rännanud osseedid, st märkis etnilist territooriumi. Osseete elas ka aladel Kura jõest lõunas (Thrialethi Osseetias).

Lõuna-Osseetia nime kandev haldusüksus moodustati esmakordselt 1922. aastal – Lõuna-Osseedi AO Gruusia NSV koosseisus. Selle autonoomse oblasti koosseisu arvati ka valdavalt grusiinidest elanikkonnaga Šida Kharthli lõunapoolsed tasandikualad (mh Tshinvali linn). Lõuna-Osseetial puudub merepiir.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lõuna-Osseetia hõlmab Suur-Kaukasuse keskosa lõunanõlvad ja Šida Kharthli tasandiku põhjaosa. Mägialadest jäävad Lõuna-Osseetia alale Ratša ahelik, Surami ahelik, Kudaro ahelik, Gudisi ahelik, Haruli ahelik, Lomisi ahelik; kirdeosas asub Keli platoo.

Ligi 90% territooriumist asub kõrgusel üle 1000 m, üle 3500 küündivaid mäetippe on mitu, neist kõrgeim – Halatsa (3938 m). Ühendus üle Kaukasuse Peaaheliku on võimalik (Roka) (2995 m kõrgusel), Zekari (3300 m) ja Dzedo kuru (2994 m) kaudu.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lõuna-Osseetia kliimas väljendub selgelt kõrgusvööndilisus. Maa kõige madalamal asuvate kohtade hulka kuuluvad Tshinvalis on kõige soojema kuu, augusti keskmine õhutemperatuur 20,7 °С, kõige külmemal kuul, jaanuaris -2,6 °С, sademeid 500 mm aastas. 2000 m kõrgusel ulatuvad samad näitajad vastavalt 13,8 °С, -6,5 °С ja vähemalt 1000 mm-ni.

Mägede kõrgemad tipud on kaetud igilumega.

Vetevõrk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suuremad jõed on Didi Liahvi, Patara Liahvi, Khsani, Lehhura ja Medžuda. Kõik jõed kuuluvad Kura jõgikonda.

Suurimad järved on Keli ja Ertso.

Taimestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metsad ja põõsastikud katavad 48% maast. Madalamatel aladel valdavad lehtmets ja põõsastikud. Kõrgemal kasvab lehtmets (tamm, pöök, jalakas, vaher), mis kõrguse kasvades asendub okasmetsaga (kuusk, kohati nulgu ja mändi). Metsaaladest 79% on pöögimetsade all, 10% on tammikuid, okasmetsi 8%. Metsadest kõrgemale jäävad subalpiinsed ja alpiniidud.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

1970. aasta rahvaloenduse andmetel oli Lõuna-Osseetias osseete (66,5%), grusiine (28,3%) ning venelasi (1,6%). 2009. aasta andmetel on Lõuna-Osseetias 40 000 elanikku[1].

Rahvusvahelise Kriisigrupi hinnangul 2010. aastast ei ole Lõuna-Osseetiasse jäänud rohkem kui 30 000 elanikku.[2]

Lõuna-Osseetia rahvastik on koondunud maa lõunaossa – suurim on rahvastiku tihedus tasandikualal lõunas, minimaalne põhjaosa kõrgmägedes.

Nii osseedid, grusiinid kui ka venelased on õigeusulised.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lõuna-Osseetia Vabariigi asulad ja rajoonid.

Lõuna-Osseetia jaguneb neljaks rajooniks:

Gruusia keskvalitsuse-poolse haldusjaotuse järgi on Lõuna-Osseetia alal olemas Džava ja Leningori rajoon (viimane Ahhalgori rajooni nime all). Tshinvali rajoon on aga liidetud Gori rajooni ning Znauri rajoon Khareli rajooniga.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanimad inimasusutuse jäljed Lõuna-Osseetia alal pärinevad paleoliidist (Tsone ja Kudaro koopad). 3. aastatuhande alguseks eKr olid tasandikualad lõunas hõlvatud Kura-Araksi kultuuri esindajate poolt.

Pronksi- ja varasel rauaajal (2. ja 1. aastatuhat eKr) oli piirkonna elanikel sidemeid nii Gruusia lääneosa kui ka Põhja-Kaukaasia aladega. Samasse aega jääb klassiühiskonna kujunemine.

Alates 1. aastatuhande 2. poolest eKr kuulus maa Ibeeria riigi koosseisu.

Alania 10 12.png

9.13. sajandil kujunes osseetide esivanematel, alaanidel oma riik, millel oli sidemeid nii Gruusia, Kiievi-Vene kui Bütsantsiga. Mongoli-tatari ning hiljem Timuri retked sundisid osseete taanduma lõunasse – Suur-Kaukasuse mägialadele ning Taga-Kaukaasiasse. Alates 17. – 18. sajandist laienes osseetide asuala Suur-Kaukasuse kõrgmäestikualadelt edasi lõunasse – eelmäestikesse ja tasandikele.

Aastal 1801 liideti Lõuna-Osseetia ala Venemaaga.

Aastatel 1917-1920 oli Lõuna-Osseetia iseseisva Gruusia koosseisus. Sel perioodil leidis aset mitu iseseisvust taotlevate osseetide mässukatset. Võimud süüdistasid osseete koostöös bolševikega. 1920. aastal hukkus osseetide väitel vastuhaku mahasurumisel 5000 osseeti, üle kümne tuhande surnud aga nälja ja tõbede tagajärjel.

20. aprillil 1922 moodustati Gruusia NSV-sse kuuluv Lõuna-Osseedi Autonoomne Oblast, mille elanikest moodustasid osseedid 1989. aastal 2/3.

10. novembril 1989 otsustas Lõuna-Osseetia parlament grusiinide ja osseetide teravnevate suhete taustal kuulutada Lõuna-Osseetia autonoomseks nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks Gruusia NSV koosseisus. Gruusia NSV Ülemnõukogu tühistas Lõuna-Osseetia parlamendi otsuse kui (Gruusia) konstitutsioonile mittevastava.

20. septembril 1990 kuulutas Lõuna-Osseetia Ülemnõukogu Lõuna-Osseetia iseseisvaks nõukogude vabariigiks Nõukogude Liidu koosseisus. Samuti sooviti ühinemist Põhja-Osseetiaga. 10. detsembril 1990 tühistas Gruusia Ülemnõukogu Lõuna-Osseetia autonoomia.

1991. aastal algas 1991.–1992. aasta Lõuna-Osseetia sõda, milles lisaks grusiinidele ja osseetidele osalesid viimaste poolel vabatahtlikud Venemaalt - Põhja-Osseetiast ning kasakad.

14. juulil 1992 sõlmiti Dagomõssi kokkulepe Gruusia ja Venemaa vahel. Selle kohaselt paigutati Lõuna-Osseetiasse rahuvalvejõud (kolm pataljoni - vene, osseedi ja gruusia). Lepiti kokku relvarahus ning loodi konflikti lahendamisega tegelev kontrollkomisjon, kuhu kuuluvad Gruusia, Lõuna-Osseetia, Venemaa ja Põhja-Osseetia esindajad.

Detsembrist 1990 kuni juulini 1992 kestnud konflikti ohvrite arvu hinnatakse 2-4 tuhandele.

Augustis 2008 algas järgmine konflikt, 2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda. 26. augustil tunnustas Venemaa Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust. 2. septembril 2008 järgis Venemaa eeskuju ka Nicaragua.

5. augustil 2009 sulges Lõuna-Osseetia piiri Gruusiaga, põhjuseks Gruusiast leviv seagripp ja grusiinide väidetavad provokatsioonid. Pinged Venemaa ja Gruusia vahel kasvasid juuli lõpus.

10. septembril 2009 tunnustas Lõuna-Osseetiat iseseisva riigina Venezuela.

Tuvalu tunnustas Lõuna-Osseetiat 2011. aastal, kuid võttis otsuse 2014. aastal tagasi.[3]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

42.2333333343.96666667