Golani kõrgendikud

Allikas: Vikipeedia
Rami järv, taustal Hermoni mägi, Golangi kõrgendikude kirdeosas
Golani kõrgendikud

Golani kõrgendikud on piirkond Lähis-Idas, mis aastatel 1946–1967 kuulus Süüriale. 1967. aastal okupeeriti Iisraeli poolt ja annekteeriti 1981. aastal.

Golani kõrgendikud paiknevad ligikaudu 1800 km2 suurusel maa-alal, Iisraeli kontrolli all on sellest 1300 km2.[1]

1974. aastal sõlmitud kokkuleppe alusel on kahe riigi vahel puhvertsoon, kus patrullivad ÜRO vaatlejad. Rahvusvaheline üldsus ei ole Iisraeli poolset annekteerimist tunnustanud.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Golani kõrgendikud on mägised, vaatega Jordani jõe orule, kus asuvad Kinnereti järv ja Jordani jõgi. Piirkonnas domineerib 2743 meetri kõrgune Hermoni mägi.[2] Platoo keskmine kõrgus on 1000 meetrit ja ala on kokku 1800 ruutkilomeetri suurune. Kinnereti järv ja Yarmuki jõgi asuvad allpool merepinda.[1] Platoo ulatub põhjast lõunasse umbes 65 kilomeetrit ja selle laius idast läände varieerub 12 kilomeetrist kuni 25 kilomeetrini.[3]

Iisraeli kontrolli all olev platoo on osa põhja ja ida suunas ulatuvast basalti väljast, mis tekkis vulkaanilise tegevuse tõttu geoloogilises mõttes hiljuti (peaaegu 4 miljonit aastat tagasi) ja see tekkeprotsess jätkub siiani.

Lisaks oma strateegilisele sõjalisele tähtsusele on Golani kõrgendikud oluline veeressurss, seda eriti suurematel kõrgustel, mis on talvel lumega kaetud ja mis aitavad säilitada põhjavee toidet piirkonna jõgedele ja allikatele kuiva hooaja jooksul. Kõrgendiku suurematel kõrgustel esineb oluliselt rohkem sademeid kui ümbritsevatel madalamatel aladel. Golani kõrgendiku Iisraeli poolt okupeeritud sektor tagab või kontrollib olulist osa Jordani jõe veehulgast, mis omakorda annab osa Iisraeli veevarustusest. Golani kõrgendikud annavad 15% Iisraeli magevee hulgast.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuuepäevane sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kuuepäevane sõda.

Pärast kuuepäevase sõja puhkemist 1967. aasta juunis alustas Süüria lahingutegevust Iisraeli vastu suurtükitulega. Iisraeli armee vallutas 9.-10. juunil Golani kõrgendikud. Lahingutes kõrgendike pärast kaotas Iisrael 115 meest hukkunutena ja veel 306 haavatutena. Süüria poole kaotused olid umbes 2500 hukkunut ja lisaks 5000 haavatut.[5]

Sõja eest pagesid piirkonnast 80 000[6] kuni 131 000[7] süürlast ja umbes 7000 inimest jäid Iisraeli okupeeritud territooriumile.[7] Iisrael ei ole turvalisuse tagamisele viidates lubanud endistele elanikele Golani kõrgendikele tagasi tulla.[8]

Yom Kippuri sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Yom Kippuri sõda.

1973. aastal toimunud Yom Kippuri sõja ajal vallutasid Süüria väed suurema osa Lõuna-Golanist, enne kui Iisraeli vasturünnakud nad uuesti piirkonnast välja surusid. Iisrael ja Süüria kirjutasid 1974. aastal alla relvarahukokkuleppele, mis jätsid peaaegu kogu Golani kõrgendike piirkonna Iisraeli kätte. 1974. aasta relvarahu joonest ida pool paikneb Süüriale kuuluv Golani ala, mis moodustab 30% Golani kõrgendikest.[9] Täna asub seal rohkem kui 40 Süüria linna ja küla.

Iisraeli asundused[muuda | muuda lähteteksti]

Israeli asundustegevus algas 1970ndatel. Piirkonda juhtis sõjaväeline administratsioon kuni 1981. aastani, mil Iisrael võttis vastu Golani kõrgendike seaduse, mis laiendas Iisraeli õigust ja haldust kogu territooriumil.[10] ÜRO Julgeolekunõukogu mõistis selle sammu hukka ÜRO resolutsioonis nr 497.[11] Iisraeli jätkuvat kontrolli Golani kõrgendike üle peetakse suurema osa maade seas endiselt okupatsiooniks. Rahvusvaheline üldsus ei tunnusta Golani kõrgendike seaduse kehtivust kui annekteerimist jõumeetodil, mis on ebaseaduslik ÜRO põhikirja ja Genfi konventsioonide kohaselt.[12] Iisraeli asundused ja inimõiguste poliitika okupeeritud territooriumil on ka ÜRO poolse kriitika alla langenud.[13]

Iisraeli okupeeritud ala haldab Golani piirkondlik nõukogu, mis asub Katzrinis, kus elab 6400 inimest. 1989. aastal oli Golani uusasunike arv 10 000.[14] Aastaks 2010 oli juudi asunike populatsioon rohkem kui 30 asulas kasvanud kuni 20 000-ni.[15]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 The World Factbook www.cia.gov
  2. Henry T. Conserva. Earth Tales: New Perspectives on Geography and History. Golan Heights, lk 197.
  3. Edgar S. Marshall (2002). Israel: Current Issues and Historical Background. Nova Science Publishers. p. 32. ISBN 1-59033-325-X.
  4. Haim Gvirtzman, Israel Water Resources, Chapters in Hydrology and Environmental Sciences, Yad Ben-Zvi Press, Jerusalem (in Hebrew) Water.gov.il – Golani kõrgendikud annavad kuni 315 miljonit kuupmeetrit vett aasta jooksul.
  5. Robert Slater. Warrior Statesman: The Life of Moshe Dayan, Robson Books, London (1992), lk 277.
  6. Morris, Benny (2001). Righteous Victims. New York, Vintage Books. ISBN 978-0-679-74475-7, lk 327.
  7. 7,0 7,1 The Arab Centre for Human Rights in the Golan Heights: NGO Report, lk 3.
  8. A View From Damascus: Internal Refugees From Golan's 244 Destroyed Syrian Villages". Washington-report.org
  9. The Middle East and North Africa 2003, Occupied Territories, The Golan Heights, lk 604.
  10. Golan Heights Law, MFA.
  11. Security Council Resolution 497
  12. "The Avalon Project : United Nations Security Council Resolution 497". yale.edu. Archived from the original.
  13. Yearbook of the United Nations 2005, Volume 59" lk 524.
  14. Report of the Director-General, Volume 2, International Labour Conference, 1991.pg. 34. ISBN 92-2-107533-8
  15. Golan Heights profile

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]