Krimmi khaaniriik

Allikas: Vikipeedia


Krimmi khaaniriik
krimmitatari keeles Qırım Hanlığı
14411783
  Gerae-tamga.svg
Krimmi khaaniriigi vapp
Krimmi khaaniriik 16. sajandil
Valitsusvorm Monarhia
Pealinn Bağçasaray
Kefe
Religioon sunnism
Peamised keeled krimmitatari keel
osmanitürgi keel

Krimmi khaaniriik oli aastatel 14411783 Musta mere ääres, Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisterinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.

Krimmi khaaniriik moodustus pärast Kuldhordi lagunemist. Aastast 1475 oli Krimmi khaaniriik vasallisõltuvuses Osmanite riigist. Aja jooksul (1502) allutas Krimmi khaan ka Kuldhordi viimased jäänused, Suurhordi alad keskusega Sarais.

Khaaniriigi pealinn oli algul Solhat (nüüd Starõi Krõm), khaan Mengli-Girei (1468–1515) ajast alates oli khaani residents Bahtšisarais. Türgi sultani asehaldur asus aga Kafas (Feodossia).

17. sajandi I poolel kogusid Krimmi khaanid Moskva suurvürstiriigilt andamit, pärast Venemaa keisririigi võitu Osmanite riigi üle 17681774 aasta sõjas kuulutati Krimmi khaaniriik Osmanite riigist sõltumatuks ja liideti 1783. aastal Venemaa keisririigiga.

Krimmi khaaniriik, ca 1550
Krimmi khaaniriik, Euroopa kaardil 1596. aastal. Gerardus Mercatori atlasest Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura

Krimmi khaaniriigi valitsejad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Krimmi khaaniriigi valitsejate loend

Krimmi khaaniriigi ja Euroopa suhted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Khaaniriigi elanikkond oli vaatamata riigi olemasolule põhiliselt rändrahvas ning jätkas mongoli-tatari Kuldhordis välja kujunenud eluviisi: karjakasvatust ning sagedasi sõjakäike naaberriikide (Moskva suurvürstiriigi, tsaaririigi ja Venemaa keisririigi, RzeczpospolitaUkraina, Valgevene, Poola ja Leedu) alade vastu.

Suuremad sõjakäigud:

Viimane Krimmi khaaniriigi sõjakäik Venemaa vastu toimus Viienda Vene-Türgi sõja ajal. Khaaniriigi väed koos osalesid sõjategevuses koos Osmanite riigi vägedega ning jõudsid 1769. aasta alguses Jelizavetagradini. Seal peatati nad tugeva Venemaa Keisririigi sõjaväe poolt, mida juhtis Väike-Vene kindralkuberner Pjotr Rumjantsev.

Aastatel 1771–1772 juba Krimmi territooriumil toimunud sõjategevuse tulemusena purustas vürst feldmarssal Vassili Vassiljevitš Dolgoruki khaan Selim Giray III väed, mille tulemusel Selim Giray III põgenes Türgisse ning Krimmi khaaniriiki asus 1773. aastal "Moskva kaitse all" valitsema Moskvale lojaalne Sahib Giray II. Liidu alusel sai Venemaa kontrolli Musta mere Kertši, Dnepri suudmes asuva Kılburuni ja Aasovi mere ning Musta Mere ühendusteed sulgeva Enikale sadamalinna üle.

Khaaniriigi lõpp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 1774–1783 toimus Krimmis pidev võimuvõitlus Venemaa ja Osmani impeeriumi poolt toetatavate pretendentide vahel. 1783. aastal sekkus kodusõtta keisrinna Katariina II ning moodustas Krimmi khaaniriigi asemele Venemaa koosseisu kuuluva Tauria oblasti, mis hõlmas Krimmi poolsaare ja Tamani. Oblasti juhiks määrati Katariina II favoriit vürst Grigori Potjomkin.

Venemaa Keisririigis kujunes Krimmi poolsaar eelpostiks Türgi vastu ning seal asutati keisrinna Katariina II korraldusel 1784. aastal Venemaa Musta mere laevastiku baas Sevastopol.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]