Irkutsk

Allikas: Vikipeedia
Irkutsk

vene Иркутск

Pindala 277 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke 623 736 (2017)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 52° 17′ N, 104° 18′ E
Irkutsk (Siberi föderaalringkond)
Irkutsk
Õigeusu kirik Irkutskis

Irkutsk (vene Иркутск) on linn Venemaal, Irkutski oblasti keskus.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Geograafiline asend[muuda | muuda lähteteksti]

Irkutsk asub Angara kaldal Irkuti jõe suudmes, 66 km Baikali järvest läänes. Linna geograafilised koordinaadid on 52°17'N, 104°18'E. Irkuti jõest tuleb ka linna nimi.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Linna aasta keskmine temperatuur on 1,0 °C. Kõige kuumem kuu on juuli (keskmiselt 18,3 °C), kõige külmem jaanuar (keskmiselt –17,8 °C). Aprillist kuni septembrini on esinenud sooja vähemalt 29 °C, absoluutne maksimum 37,2 °C on mõõdetud juulis. Plusskraade on mõõdetud igas kuus. Novembrist kuni veebruarini on esinenud külma alla –40 °C, absoluutne miinimum –49,7 °C on mõõdetud jaanuaris. Juulis pole kunagi öökülma mõõdetud. Aastas sajab 480 mm sademeid, kusjuures suvi on märksa märjem: juulis sajab 114 mm, veebruaris ainult 8 mm sademeid.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Irkutski asutasid 1661 sõjaväepostina Jakov Pohhabovi juhatusel kasakad. Linnaõigused sai Irkutsk 1686. Alates 1764 oli Irkutsk Irkutski kubermangu (esialgu Siberi kubermangu) keskus. Alates 1822 asus Irkutskis Ida-Siberi kindralkuberner.

Irkutsk oli tähtis keskus kaubavahetuses Hiinaga. Irkutski läbisid peaaegu kõik Hiinasse minevad kaubakaravanid, seevastu suured tööstusettevõtted ilmusid linna alles 20. sajandil.

Linna esimene üldplaneering töötati välja 1791. aastal. Selle täpne autor on teadmata, ehkki sellega tegelenud inimeste ring on üsna selge. Katariina II kinnitas üldplaneeringu 4. augustil 1792. Selle plaaniga pandi paika linna peamiste tänavate asukoht. Ärihooned nähti ette tähtsate tänavate ja väljakute äärde. Projektis arvestati juba väljakujunenud tänavasüsteemiga ega tehtud seda radikaalselt ümber. Selle üldplaani järgi rajati uusi tänavaid ja hooneid kuni 1830. aastateni.

19. sajandi alguses saabus Irkutskisse palju Siberisse asumisele saadetud dekabristide ülestõusust osavõtnuid.

1879. aastal hävitas tulekahju suure osa linna keskusest.

1898. aastal jõudis Irkutskisse Siberi raudtee.

1920. aastal hukati Irkutskis admiral Aleksandr Koltšak.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Linn jaguneb neljaks elanike arvult umbes võrdseks linnarajooniks. Need on Lenini, Oktoobri, Paremkalda (Pravoberežnõi) ja Sverdlovski rajoon.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Irkutski raudteejaam

Irkutsk on tähtis raudteesõlm Siberi raudteel, Ida-Siberi kultuuri- ja teaduskeskus.

Linnas on olemas trammi-, trollibussi-, autobussi-, liinitakso- ja taksoliiklus. Plaanitakse kiirtrammiehitust, mis ulatuks lähedalasuvatesse Angarskisse ja Šelehhovi.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Linnas asub Irkutski lennukitehas, mis kuulub kontsernile Irkut.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Elanike arv oli 582 500 (2005), on 588 tuhat (2014). Sellega on ta suuruselt neljas linn Siberis.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Irkutskis asub 1918. aastal asutatud Irkutski Ülikool.

Saatkonnad ja konsulaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Irkutskis on Hiina, Leedu, Lõuna-Korea, Mongoolia ja Poola peakonsulaat.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Irkutski sõpruslinnad on Dijon (Prantsusmaa), Eugene (USA), Evian (Prantsusmaa), Grenoble (Prantsusmaa), Kanazawa (Jaapan), Novi-Sad (Serbia), Pforzheim (Saksamaa), Pordenone (Itaalia), Shenyang (Hiina), Strömsund (Rootsi) ja Ulaanbaatar (Mongoolia).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]