Soome-ugri rahvad

Allikas: Vikipeedia
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste asuala kaardil.

Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Tänapäeval maailmas elavad järgmised soome-ugri rahvad: ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased), marilased, udmurdid ja komid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Soome-ugri rahvaste põlised asualad on Põhja- ja Ida-Euroopas ning Lääne-Siberis. 1. aastatuhande lõpu poole pKr valdasid soomeugrilased maa-ala Läänemerest Uuralini ning Põhja-Jäämerest Ida-Euroopa lauskmaa lõunaosa steppideni (esimene hüpotees). Teise hüpoteesi järgi olid soomeugrilased levinud Kesk-Vene kõrgustiku põhjaotsani, kuna Kesk-Vene kõrgustikus ning selle ümbruses olid juba muinasajast teiste hõimude asulad. Tõenäoliselt oli lõunaosa proto-slaavi (nt veneedid, slaviinid, antid) ning proto-iraani (nt sarmaadid ning sküüdid) hõimude territoorium ja põhjaosa - proto-balti (nt galindid) hõimude territoorium. Selle hüpoteesi kaudseks tõendiks on see, et Kesk-Vene kõrgustiku ning selle ümbruses esinevate jõgede nimetused on kas slaavi (Desna, Seim, Psjol), iraani (Dnepr, Don) või balti (Žizdra, Oka) päritolu.[1][2][3] Esimese aastatuhande lõpupoole algas võõraste rahvaste sissetung uurali rahvaste põlistele asundusaladele. Edelast ja läänest tungisid slaavlased ja germaanlased ning kagust – Volga piirkonnast türgi-tatari rahvad.[4]. Mongoli invasioon ja rüüsteretked Venemaale 13. sajandil soodustas slaavlaste siirdumist põhja ja kirde poole, kus alistati ja assimileeriti rahvad ida pool Peipsi järve.

Ungarlased asusid 9. sajandi lõpus Ungarisse ja Transilvaaniasse. Oma riik on tänapäeval kolmel soome-ugri rahval: eestlastel, soomlastel ja ungarlastel.

Samojeedi rahvaid ja soome-ugri rahvaid kokku nimetatakse uurali rahvasteks. Soome-ugri rahvaid ja keeli uurib interdistsiplinaarne teadusharu nimega fennougristika, uurali rahvaid ja keeli uralistika.

Poola fennougrist Szymon Pawlas on kavandanud soome-ugri rahvaste ühise lipu, mida pole küll ametlikult kasutusele võetud.

20. sajandi algusest on soome-ugri rahvaste seas levinud hõimuliikumine, mis rõhutab soome-ugri rahvaste kultuurilist ja keelelist ühisosa. Nõukogude ajal oli hõimuliikumine suuresti takistatud ning keskendus peamiselt teadusuuringutele, sh fennougristikale ja etnograafiale. Tänapäeval tehakse hõimuliikumise raames koostööd ennekõike omariikluseta soome-ugri väikerahvaste kultuuri ja keele toetuseks ja arenguks, kuid ka kodanikuühiskonna arendamiseks. Hõimuliikumise edendamiseks on loodud rahvusvahelisi organisatsioone, nagu soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee ja noorteorganisatsioonide ühendus MAFUN, kahepoolsete sidemete hoidmisele keskendunud seltse, nagu Eesti-Saami Selts ning lokaalseid organisatsioone, nagu Eestis tegutsev Fenno-Ugria Asutus.

Soome-ugri rahvaste maailmakongressid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Soome-ugri rahvaste maailmakongressid.

Alates 1992. aastast on iga nelja aasta tagant korraldatud soome-ugri rahvaste maailmakongresse, millel iga soome-ugri ja samojeedi rahvast esindab nende ühiskondlike organisatsioonide või rahvuslike esinduskogude moodustatud delegatsioon.

Kongresside vahepealsel ajal töötab kongressil valitud soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee, kus on esindatud kõik kongressil osalevad rahvad.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]