Kasutaja arutelu:Kuriuss

Tere tulemast Vikipeediasse, Kuriuss! Andres 13. juuni 2011, kell 19:28 (EEST)

Arhiiv

• 2011–2015
• 2016–2019
• 2020–2021
• 2022–2023

Thank you for being a medical contributors!

Thanks again :-) -- Doc James along with the rest of the team at Wiki Project Med Foundation 4. veebruar 2024, kell 00:25 (EET)

Pisimuudatused

Kui teed sisulisi muudatusi (näiteks kuupäevade väljavõtmine), siis palun ära märgi neid pisimuudatusteks. Andres (arutelu) 10. aprill 2024, kell 12:33 (EEST)

Arhitektuuri oskussõnad

Enne oskussõna parandust võiks konsulteerida või muudatuse tähenduse üle sisuliselt mõelda. Põikhoone, siin-seal kirjanduses on kasutatud ka vormi 'põikihoone' ehk võõrsõnaga transept on miski, mida ei saa kuidagi parandada pikihooneks. Kahe transeptiga kirikud on täitsa olemas, kahe pikihoonega kirikut ei suuda küll ette kujutada, lisaks peaks sellele, mida on mõeldud kaks olema, viitama ka artiklis olev illustratsioon.

Suurem osa Sinu tehtud muudatusi on asjakohased, mu praegune märkus on suunava iseloomuga. Evlper (arutelu) 12. mai 2024, kell 13:48 (EEST)

Suur tänu! Kuna üldiselt olid transeptid igal pool muudes artiklites transeptid, siis ma tõesti arvasin, et kahte põikihoonesse on sattunud liigne täht. Püüan nendega edaspidi olla tähelepanelikum. Kuriuss (arutelu) 12. mai 2024, kell 20:44 (EEST)

Ikooniline

Tere. Miks Te eemaldasite artiklist Evelyn McHale sõna ikooniline? Näiteks inglise, saksa ja hispaania Vikipeediates kasutatakse tema foto kohta sellist sõna. Velirand (arutelu) 8. juuni 2024, kell 10:29 (EEST)

Sest see on eesti keeles toortõlkeline kantseliitsõna. Ehk sobiks paremini "sümboliks olev", "sümbolväärtusega" vms? Kuriuss (arutelu) 8. juuni 2024, kell 10:40 (EEST)

Mina seda siiski toortõlkeliseks kantseliitsõnaks ei pea: https://keeleabi.eki.ee/pdf/009.pdf Velirand (arutelu) 8. juuni 2024, kell 10:54 (EEST)

Ametniku soovitussõnastik siiski peab: https://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?F=M&Q=ikooniline. Kuriuss (arutelu) 8. juuni 2024, kell 10:57 (EEST)

Ma ei saa aru, miks seda sõna peetakse kantseliiti kuuluvaks? Ma ei kujuta ette, et ametnikud oma dokumentideks seda kasutaksid. Miks tavalist tõlkelaenu nimetatakse toortõlkeliseks?

Mina paneksin selle sõna asemele siin hoopis "kuulus" või "tuntud". See "sümboli väärtusega" tundub mulle hoopis arusaamatu. --Andres (arutelu) 8. juuni 2024, kell 22:23 (EEST)

Konföderatsioon

Ma arvan, et Konföderatsioon peaks olema suure tähega, kui viidatakse Ameerika Riikide Konföderatsioonile. On ju "Ameerika Ühendriigid", mitte "Ameerika ühendriigid".--Raamaturott (arutelu) 26. juuli 2024, kell 14:02 (EEST)

Suurte algustähtedega kirjutatakse ainult terviklik ametlik asutuse/organisatsiooni nimetus (Ameerika Riikide Konföderatsioon), kui on vaja rõhutada ametlikkust. Pärisnimi, mis tuleb alati suure algustähega kirjutada, on selles nimetuses vaid Ameerika. Sõna "konföderatsioon" on nimetus ehk liiginimi. Kui selle eest jätta ära nimetuse nimeosa, siis tuleb üksiksõna "konföderatsioon" kirjutada väikese algustähega. Sama lugu on näiteks Ameerika Ühendriikide Senatiga, mis ametliku terviknimetusena kirjutakse suurte algustähtedega, aga kui sama asutust mainitakse tekstis üksiksõnaga "senat", siis tuleb see kirjutada väikese algustähega (nt keegi valiti senatisse). Muide, ühel aastal langesid paljud e-etteütluse kirjutajad sellesse lõksu, et kirjutasid lauses üksiksõnana esitatud rahvusringhäälingu suure algustähega, sest nad arvasid ka, et viidatakse ju Eesti Rahvusringhäälingule, aga grammatikaga nad eksisid ...

Maire Raadikut tsiteerides: NB! Nimetuse algustäht ei olene üksikust nimetusest ehk teisisõnu − ei ole olemas üksikuid nimetusi, mille puhul oleks suurtäht kohustuslik. Kuriuss (arutelu) 26. juuli 2024, kell 18:45 (EEST)

Ameerika Riikide Konföderatsiooni puhul on tegemist riigiga, mitte asutuse või organisatsiooniga. Seega oleks see Ameerika Ühendriikidega samaväärne ning jällegi "ühendriigid" ju eraldi väikese tähega ei kasutata? Juhul, kui kasutada "Konföderatsioon" eraldi ja suure tähega, on minu jaoks selgem, et siis viidatakse just Ameerika Riikide Konföderatsioonile.--Raamaturott (arutelu) 26. juuli 2024, kell 23:06 (EEST)

Üksiksõna "Ühendriigid" on siin "Ühendkuningriigi" kõrval tõesti erand, sest on praegu eksisteeriva riigi ametliku eestikeelse lühinimena maailma maade nimede nimekirjas ja ÕS-is suure algustähega, aga see erand ei tähenda, et ka muid vabariike, kuningriike, sultaniriike, ühendusi, liite ja muid liigisõnu peaks üksiksõnana kirjutama suure algustähega. Kuid "konföderatsioon" pole eesti keeles minu teada kunagi ametlik eestikeelne riigi lühinimi olnud (kui seda on kunagi üksiksõnana suure algustähega kirjutatud, siis ilmselt mingi vanema grammatikareegli järgi, mis tänapäeval enam ei kehti). Kõnealustes artiklites on kontekst täiesti üheselt selge, pole mingit ohtu, et kunagist konföderatsiooni võidaks segi ajada näiteks Šveitsi Konföderatsiooniga vms. Kuriuss (arutelu) 27. juuli 2024, kell 10:48 (EEST)

Research about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub

Hi everyone,

We would like to invite you to submit your responses to the survey dedicated to the tools that are used currently across the Wikimedia projects and the tools that you want to have.

This survey was made by the working group of the CEE Hub, and your responses will be reviewed afterwards, as we want to continue supporting the communities. That support can be documentation for certain most used tools by other communities across the region per specific topics, finding solutions for new tools to be created in the future, creating most needed tools in the region (so called "regional wishlist list"), and many other options.

Deadline to fill in the survey is 20th of August, 2024.

Submit your answers here

Thank you in advance for your time that you will dedicate in filling in this survey --MediaWiki message delivery (arutelu) 26. juuli 2024, kell 16:07 (EEST)

Tühjaksjäänud

Tere. Miks Te parandate "tühjaksjäänud" -> "tühjaks jäänud"? Täiendina võib see ju niimoodi olla. Öeldistäitena peaks olema "tühjaks jäänud". Velirand (arutelu) 3. august 2024, kell 07:31 (EEST)

Kui seal oleks ainult sõnapaar "tühjaksjäänud maja", siis võiks tõesti kokku kirjutada. Aga "pärast sõda tühjaks jäänud" – koos ajamäärusega esinevalt on tegu pöördelise vormiga, sest "tühjaks jäänud" vastab seal küsimusele "milliseks jäänud?", mitte "missugune?". Ja parandan ka "kellegi poolt allakirjutatud [missugune?]" > "kellegi poolt alla kirjutatud [mida tehtud?]", sest nii on grammatiliselt õige. Kuriuss (arutelu) 3. august 2024, kell 07:48 (EEST)

Saksa DV Rahvakoda

Tere. Kas olete kindel, et Saksa DV Rahvakojal (Volkskammer) olid liikmed, mitte saadikud? Eesti NSV Ülemnõukogul ja NSV Liidu Ülemnõukogul olid ja saadikud. Rahvakoda oli kommunistlik pseudoparlament ja alates 1970. aastatest käis see aastas koos kaks kuni neli korda. Velirand (arutelu) 31. august 2024, kell 14:40 (EEST)

Tere-tere! Jah.

EKI keelenõu: "Kelle kohta sobib öelda parlamendi saadikud?

Meenutagem seika (põhjalikumalt vt ajakiri Õiguskeel, 1995, nr 3), et eesti keeles teeme vahet sõnadel liige ja saadik. Parlamendil, linna- ja vallavolikogul ning muudelgi valitavatel kogudel on liikmed. Nad on ühtlasi rahvasaadikud, st nad on isikud, kelle rahvas on valinud ja saatnud end esindama. (Võib tarvitada ka lane-tuletisi riigikogulane, volikogulane, linnavolikogulane, vallavolikogulane. Uno Liivaku on „Väikeses soovitussõnastikus“ andnud parlamendi liikme kohta tuletise parlamentlane.)

Parlamendi saadikud võib öelda nende inimeste kohta, kelle on end esindama saatnud parlament. Sama kehtib volikogu saadikute kohta: need on volikogu liikmed, kes on saanud ülesande esindada volikogu näiteks välismaal." Kuriuss (arutelu) 31. august 2024, kell 17:54 (EEST)

Lihtminevik vs täisminevik

Tere! Mitte et mul selle vastu midagi isiklikult oleks, aga mulle on õpetatud, et eesti keeles kasutatakse liiga palju täisminevikku seal, kus võib olla lihtminevik. Ehk oskad põhjendada, miks parandus "lõpetas" -> "on lõpetanud" on vajalik? (Hakkas silma artiklis Mari Laaniste.) Morel (arutelu) 10. september 2024, kell 22:36 (EEST)

Tere-tere! Paljudel toimetajakoolitustel on siiski suure murega juhitud tähelepanu sellele, et teatud võõrkeelte mõjul kiputakse eesti keeles minevikaegade mitmekesisust unustama, taandades muud minevikuajad peamiselt lihtminevikuks. Üks lihtne selleteemaline kokkuvõte sisaldub näiteks Tiina Leemetsa artiklis "Mitmeplaaniline minevik". Kuriuss (arutelu) 10. september 2024, kell 22:53 (EEST)

Leemets kirjutab oma artiklis, et "Lihtminevik väljendab tegevuse toimumist mingil kindlal minevikuajal, mille kohta saab esitada küsimuse millal?". Siis peaks artiklis Mari Laaniste lauses Mari Laaniste on lõpetanud 1995. aastal Jakob Westholmi Keskkooli ning 1999. aastal Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse erialal kasutama lihtminevikku. Kas pole? – Hirvelaid (arutelu) 10. september 2024, kell 23:09 (EEST)

EKI keelenõuandjad on selgitanud, et elava inimese kohta tuleb kokkuvõtlikes andmetes kirjutada, et ta "on sündinud" (millal?), ja kui (praegu) elav inimene on minevikus mõne kooli lõpetanud, siis ta samuti "on lõpetanud" (samuti millal?). Täisminevik "on lõpetanud" näitab pikema protsessi lõpetatust (kogu stuudium on läbitud ja diplom kätte saadud) oleviku seisukohalt ehk elava inimese kohta. Kui inimene on surnud, siis on kombeks tema elulugu jutustada n-ö lineaarselt: sündis siis (millal?), lõpetas kooli siis (millal?), suri siis (millal?). Kuriuss (arutelu) 10. september 2024, kell 23:24 (EEST)

Mulle tundub, et see pädeb ehk sündimise kohta (sündis ja sellest tulenev protsess ehk elu kestab), aga kooli lõpetamisel küll mitte: see on selgelt läbitud etapp, lõpetatud asi. Pealegi oleks jube tüütu hakata inimeste artikleid pärast nende surma (hoidku Zeus selle eest!) lihtminevikku pöörama.--Morel (arutelu) 10. september 2024, kell 23:55 (EEST)

No vaadakem siis palun seda lõiku mainitud keeleartiklis, kus on toodud näiteid vigase minevikuaja kasutuse kohta. Näitega "Euroopa standardi tõlkis NN" on selles artiklis ju illustreeritud grammatikaviga, õige oleks "Euroopa standardi on tõlkinud NN", sest see tõlge, mida me saame täna või ükskõik millal lugeda, on valmis tehtud (lõpetatud) kunagi varasemas minevikus, mitte äsja. Kui keegi teeb praegu toimuval seminaril ettekande sünkroontõlget, siis on õige ettekande lõpus öelda, et "tõlkis see ja see", sest sünkroontõlk on kohal ja just äsja tõlkis. Kuriuss (arutelu) 11. september 2024, kell 00:09 (EEST)

Aga me oleme ju pärast inimese surma ikka temaga seotud artiklis natuke ajavorme kohendanud: noppinud tema sünniaja eest ära sõna "sündinud", "töötab" asemele kirjutanud "töötas", tema lese artiklisse kirjutanud "on abielus" asemele "oli abielus" jne. See on ju elementaarne. Minu meelest. Kuriuss (arutelu) 11. september 2024, kell 00:22 (EEST)

Inimese surma puhul oleviku muutmine minevikuks on loogiline. Ka tõlkimise puhul tundub täisminevik õigem, sest (kirjalik) tõlge on miski, mis jääb pärast tõlkimise lõpetamist püsima. Kool lõpetatakse ära ja sellega seos katkeb. Niisugune on minu keeletaju. --Morel (arutelu) 11. september 2024, kell 00:28 (EEST)

Lõpetatud ülikooliharidus on ka kogu eluks jääv väärtus. Inimene on saanud teatud tasemel teadmised ja selle tõestuseks ka diplomi; see on arvestatav väärtus ka paljudes teistes riikides mõne erialase töökoha saamisel vms. Muidugi võib siit arendada edasi teemat, et osa teadmistest ju aja jooksul vananeb, aga samamoodi võib aja jooksul vananeda mainitud standard ja isegi eraldi võttes selle tõlge. Kuidas see tõlge siis lõplikum on kui lõpetatud ülikooliharidus? (See oli nüüd retooriline küsimus, minul pole filosofeerimisannet ja ma parem ei üritagi seda teha.) Kuriuss (arutelu) 11. september 2024, kell 01:02 (EEST)

Nojah, ega mina ka asja nii filosoofiliseks ajada ei taha. Lihtsalt parandusi vaadates torkas see silma kui mulle võõras pruuk. Ja siis tõesti ka see asi, et neid vorme, mida tuleb pärast inimese surma ümber teha, on selle parandusega rohkem. Näiteks "on tõlkinud ..." ei pea minu meelest pärast surma muutma, äkki siit aimdub mingi nüansierinevus?--Morel (arutelu) 11. september 2024, kell 01:10 (EEST)

Aga see, et elus inimene "on sündinud" ja surnud inimene "sündis", ei olegi võõras pruuk? :) :) :) Kuriuss (arutelu) 11. september 2024, kell 01:20 (EEST)

Ei, see mind ei häiri. Kuigi, jah, mind ei häiri ka elusa puhul lihtminevik tegelikult. --Morel (arutelu) 11. september 2024, kell 02:00 (EEST)

Mumeelest on ka nii, et lihtminevik igatseb enda juurde ajamääratlust või mingitki konteksti, millal tegevus toimus (enne/pärast midagi, äsja vms), täismineviku jaoks pole täpne aeg eriti oluline, tahetakse esmajoones väljendada fakti, et miski on toimunud (lõpetanud kooli, elanud või töötanud kusagil vs ei ole lõpetanud/elanud/töötanud) ja sinna ajamääratluse lisamine tundub minu keeletaju jaoks veidi ebaloomulik. Täisminevikku saab kasutada elava inimese kohta, surnu kohta mitte, aga teatmeteoses võiks minu arvates elavagi inimese puhul kasutada lihtminevikku (või vähemalt mitte lugeda seda veaks), et vähendada muutmisvajadust pärast surma. Lisaks on ajamääruste kasutamine teatmeteoses isegi pigem soovitatav vs nt koolilõpetamise fakti esitamine ilma aastaarvuta. Adeliine (arutelu) 11. september 2024, kell 13:29 (EEST)

Minu meelest on Vikipeedia-sarnases teatmeteoses koolilõpetamise fakti esitamine ilma aastaarvuta poolik fakt ja sarnaneb pigem heietusega "naised saunas rääkisid". Aastaarvu puudumist õigustab mu meelest ehk ainult see, et see info pole avalikult kättesaadav või teksti koostajal pole veel õnnestunud leida seda kinnitavat tõendusallikat. Kuriuss (arutelu) 11. september 2024, kell 13:38 (EEST)

Toodi / Viidi

Tere. Vabandage, et segan. Miks Te teete massiliselt muudatusi toodi -> viidi? Velirand (arutelu) 30. september 2024, kell 21:33 (EEST)

Sellepärast, et Vikipeediat ei peaks kirjutama subjektiivses reportaaži stiilis. Reportaaži all mõtlen seda, et kirjutaja kujutleb näiteks Tambovist artiklit kirjutades, et ta on seal kohapeal ja teeb reportaaži: "Siia toodi nii-ja-naa-palju aastaid tagasi ristiusk". Ei, Vikipeediat tuleb kirjutada neutraalselt, n-ö kõrvaltvaatajana: "Sinna viidi nii-ja-naa-palju aastaid tagasi ristiusk" (või "Seal võeti nii-ja-naa-palju aastaid tagasi ristiusk vastu").

Kiusatus stiililiselt Vikipeedia reporteriks hakata on mõnes mõttes mõistetav, sest

1. osa Vikipeedia asulaartikleid on suuresti maha viksitud näiteks mingi asula või piirkonna kodulehtedelt, mis ongi n-ö lugejaga lähedust või lausa samastumist taotledes meil-siin-Tambovis-stiilis kirjutatud, ja see stiil hakkab külge;
2. osa vikipediste käsitleb ilmselt vanast harjumusest omaaegset Nõukogude Liitu, Leningradi, Moskvat jne "meiena", "meie kodupaigana", lähedase naabruskonnana, näiteks kirjutades, et "sõjaväeüksused toodi Moskvast Leningradi" (sest võib-olla on nad ise Venemaal sõjaväes või toonases Leningradis kaubareisil käinud, oli see ju Eestist vaid mõnetunnise autosõidu kaugusel). Aga eestikeelses Vikipeedias tuleks siiski kirjutada kõrvaltvaatajana: "sõjaväeüksused viidi Moskvast Leningradi";
3. lähedasena, "omana", tajutakse ka teisi naaberriike näiteks kroonikaartiklites: "merehädalised toodi väikesaarelt Helsingisse" (p.o: "merehädalised viidi väikesaarelt Helsingisse");
4. mis siis rääkida veel neist Eesti raamatukogudest ja väikekoolidest, mille kodulehelt võib ehk tõesti lugeda, et "naaberkülast toodi raamatukogu üle Morna koolimajja", aga Vikipeedias tuleks kirjutada, et "naaberkülast viidi raamatukogu üle Morna koolimajja". Jne.

Teisisõnu: sõnavalik "toodi" ja "viidi" vahel sõltub mainitud juhtudel jutustuse/jutustaja vaatepunktist. Kuriuss (arutelu) 30. september 2024, kell 22:32 (EEST)

See selgitab, miks vältida sõna "siin", aga siit ei tule minu meelest hästi välja, kuidas viitab "viidi" rohkem kõrvaltvaatajana positsioonile kui "toodi". Kaks viimast sõna mõlemad väljendavad, et on mingi lähem koht ja mingi kaugem koht. Kui keegi toodi Helsingisse, siis justkui on tegu reportaažiga Helsingist? Miks siis mitte mõelda ka, et kui keegi viidi väikesaarelt, siis on tegu reportaažiga väikesaarelt? Sellise parandusega sa minu meelest lihtsalt pöörad lähema ja kaugema ümber ("sealt siia" asemel "siit sinna"). Mulle tundub loomulik valida emb-kumb sõna selle järgi, millise koha keskne on parasjagu kontekst (kas sellest kohast viidi midagi ära või sinna toodi midagi). Pikne 1. oktoober 2024, kell 21:57 (EEST)

Results from the survey about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub

Hi everyone,

During August 2024, we sent you a survey about the tools, so now we would like to bring to your attention the conclusions and results from the survey, which you can explore on this Meta page.

I hope you will enjoy exploring the mentioned tools on the page, along with other conclusions from the survey. Thanks for your time, and we will continue working on this important topic. --MediaWiki message delivery (arutelu) 7. oktoober 2024, kell 15:10 (EEST)

Maailma karikavõistlused

Miks mitte kirjutada maailmameistrivõistluste eeskujul ka "maailma karikavõistlused" kokku? :) – Hirvelaid (arutelu) 10. oktoober 2024, kell 12:34 (EEST)

Sest sellist asja nagu "maailmakarikas" pole senise eesti keele grammatika järgi olemas, vaid on "maailma karikas" ( > maailma meistrivõistlused). Ja olemas on ka "maailmameister" ( > maailmameistrivõistlused). Kuriuss (arutelu) 10. oktoober 2024, kell 12:42 (EEST)

ÕS-is muidu on küll "maailmakarikavõistlused". Teises EKI sõnastikus on ka "maailmakarikas". Kuidas tuleneb grammatikast, et tuleb kirjutada lahku "maailma karikas"? Minu meelest see sõltub sisulisest põhjendusest, aga sisuliselt vist ei ole antud juhul kuigivõrd vahet, kas kirjutada kokku või lahku. Pikne 12. oktoober 2024, kell 22:12 (EEST)

Vääring infokastis

Miks vääringu nimetuse ette riiginime lisad? Mina saan aru, et seni on see riigi infokastist enamasti ära jäetud, kuna kontekst ei nõua seda (ei räägita koos eri maade vääringutest) ja vääringu ametlik nimetus sageli ei sisalda riiginime, näiteks Taani rahaühikuks on siin "1 krone". Pikne 12. oktoober 2024, kell 22:12 (EEST)

Entsüklopeedias on siiski tähtis vahet teha, et see pole mingi üks ja sama universaalne kroon, mis on käibel olnud näiteks Rootsis, Taanis, Eestis jm. Ja et Austraalias ja USA-s ei ole käibel üks ja sama dollar. Lisaks viitab kolmetäheline kood DKK üheselt Taani kroonile, mitte mingile muule kroonile. Kui jutt oleks suvalisest kroonist, siis selle lühend oleks eesti keeles kr, mitte DKK. Konkreetses riigis on käibel siiski konkreetne valuuta. Infokast ongi täpse info andmiseks. Kuriuss (arutelu) 12. oktoober 2024, kell 22:22 (EEST)

Selguse tagab iseenesest link õige vääringu artiklisse. Nii nagu igasuguste samanimeliste asjade või ka isikute puhul. Kuna infokastides on sulgudes just ka kood, siis see ju ka niigi täpsustab üheselt, millise vääringuga on tegu. Pikne 13. oktoober 2024, kell 20:50 (EEST)

Minu arvates peaks iga Vikipeedia artikkel olema keskmist lugejat silmas pidades nii täpne, selge ja informatiivne, et lugeja saaks sellest korrektse põhiinfo kätte ka muid linke klõpsamata. Riigi ametlik valuuta kuulub riiki iseloomustava põhiinfo hulka. Ilma konkreetse nimelisandita ei ole valuutainfo konkreetsete riikide ülevaateartiklites piisavalt täpne, selge ja informatiivne.

Me ju ei nopi isikuartiklite koolide ja asutuste nimetustest nimetäiendeid välja, st ei kirjuta isikuartiklis ju pelgalt liiginimedega, et näiteks Mari Mänd õppis koolis ja siis ülikoolis – et las lugeja klõpsab aga järjest neid liiginimede linke, kui tahab teada, konkreetselt millise nimega koolis ja ülikoolis see isik õppis. Kuriuss (arutelu) 14. oktoober 2024, kell 18:41 (EEST)

Need näited minu meelest ei ole võrreldavad. Konkreetse kooli nimi muidugi ei ole lihtsalt "kool" või "ülikool", aga lihtsalt "kroon" või "forint" on küll konkreetsete maade vääringute nimetused. Paremini võrreldav on see, kui mitu kooli on kandnud sama nime, näiteks nime "Paide Gümnaasium", mille puhul lisaks linkimisele me ei kirjuta igal mainimisel eraldi välja, kumba neist silmas peetakse.

Ebatäpne ei saa vääring ilma nimelisandita minu meelest olla. Nagu öeldud, lisaks täpsele lingile on seal lahtris alati ka vääringu kood. Nimelisand on küll informatiivne, aga sellest võib samas jääda kergesti ka ekslik mulje, et vääringu nimetus sisaldab riiginime, kui tegelikult ei sisalda. Pikne 14. oktoober 2024, kell 21:45 (EEST)

Siin sõltub asi jälle vaatekohast ja Eestis välja kujunenud (nt kokku lepitud) süstematiseerimistavadest (nt lokaadist). Iga riik võib oma riigi põhitunnuseid nimetada ja süstematiseerida, kuidas soovib. Kui me siin Eestis hakkame asjalikus stiilis loetlema näiteks maailma riikide lippe, siis on meil kombeks kasutada ühtse vorminguga (süsteemset) loetelu, kus iga lippu nimetatakse kohanimelise täiendi ja liigisõnaga (nt Poola lipp, Leedu lipp, Soome lipp jne). Näiteks britid nimetavad oma lippu rahvasuus ka Union Jackiks, aga las nad nimetavad, kuidas tahavad, meie ühtses loetlemissüsteemis on see ikka Suurbritannia (jne) või Ühendkuningriigi lipp. Meie jälle nimetame oma lippu omakeskis sinimustvalgeks, aga selles ühtses võrreldavas loetlemissüsteemis esitatavas lippude loetelus on see Eesti lipp. Samamoodi tuleks keelelise vormi poolest ühtses süsteemis loetleda ka muid maailma riikide riiklikke tunnuseid (või asutusi või haldusüksusi või pinnavorme või mistahes muid samaliigilisi või sama kategooriaga omavahel võrreldavaid objekte). On loomulik, et vajadust riiginimelise täiendi järele ei ole eeskätt oma riigi objektide korral, aga kui tulevad mängu ka sama kategooria teise riigi objektid, siis oleks väga soovitatav selguse mõttes neile riigi nimi ette kirjutada. Näiteks kui Eestis käibis kroon, siis me ju mõtlesime krooni all esimesena alati Eesti krooni. Aga kui läksime Taani või Rootsi või Norrasse matkama, oli vaja juba vahet teha, kui palju meil on rahakotis Eesti, kui palju Taani, kui palju Rootsi ja kui palju Norra kroone. Eesti keele ja kultuuri seisukohalt on üsna ükskõik, kuidas taanlased, rootslased ja norrakad ise oma raha nimetavad või millisesse süsteemi seavad, meie loetleme neid rahvusvahelise kogumina ikkagi iseenda (oma kultuuriruumi) vaatepunktist ja oma riiklikust lokaadist lähtuvalt süstematiseerides. Lokaat on sihtrühma (nt eesti keeles ja Eesti asjaajamises kasutatavate) keele-, kultuuri-, tehnika- ja geograafiaspetsiifiliste karakteristikute, teabe või tavade kogum. Kui te ei tunne neid süstematiseerimispõhimõtteid, siis minge ja õppige neid kuskil ülikoolis või kursustel vms. Mina pole palgaline loengupidaja. Kuriuss (arutelu) 14. oktoober 2024, kell 22:57 (EEST)

Eks ta tunnetuse küsimus on, et kustmaalt on vääringu nimi ja olemus lugejale piisavalt selge. Mulle ei tundu, et vääringu nimele järgnevast kolmetähelisest lühendist järeldub lugejale, et tegu on ainult selles rigis käbiva rahaga (kui ta juba enne seda lühendit ei tunne). Ka ei pea infokastis olema vääringu ametlik nimekuju kui seda asendav nimekuju on ka (või isegi enam) üldlevinud ja eksiarusaam ametlikust nimekujust pole nii oluline viga kui eksiarusaam vääringu olemusest. Sellepärast ma ei näe probleemi riiginime lisamises. PS. Arutelu võiks jääda viisakaks. Minnekon (arutelu) 15. oktoober 2024, kell 11:08 (EEST)

Ma ei väida, et nimelisand on põhimõtteliselt vale ega et seda ei võiks kasutada seal, kus see on süsteemsuse huvides otstarbekas või kui "tulevad mängu ka sama kategooria teise riigi objektid". Näiteks võiksime ehk küll kasutada seda ühtviisi kõigi vääringute artiklipealkirjades, ka siis, kui pole mitut samanimelist vääringut. (Samas vähemasti iga vääringu artikli algusest võiks välja tulla, mis on vääringu täpne (ametlik) nimetus või selle tõlge.) Ma lihtsalt põhjendan, miks nimelisand tundub riigi infokasti kontekstis ebavajalik ja miks selle lisamise põhjendus(ed) minu meelest eriti vett ei pea.

Seda ma ei usu, et on kultuurispetsiifiline tava kirjutada vääringute nimetused eesti keeles alati nimelisandiga. Kas või ÕS-is on need ära toodud ilma nimelisandita ja ei ole seejuures näiteks üldist (eri maade vääringuid hõlmavat) krooni või frangi mõistet, mille kohta nimelisandita nimetus käia võiks. Teistes keeltes seejuures samamoodi saab vajadusel lisada täpsustava lisandi, ka taani keeles Taani krooni kohta.

Vääringute nimetustena kasutamegi iseenesest süsteemselt nimetusi, mis on originaalkeelse nimetuse mugandused või mõnel juhul selle traditsioonilised tõlked. Ma ei pane ette kasutada mingeid süsteemiväliseid paralleelnimetusi nagu lippude puhul "sinimustvalge". Lippude puhul on teisiti veel see, et nende kohta enamasti pole laiemalt käibivad ja muidu võrreldava staatusega lühinimetusi, mis võiks asendada nimelisandiga kirjeldust.

Ei pruugita küll teada, et mõned vääringud on samanimelised ja nimelisandi abil on siis mõneti raskem asja vääriti mõista. Samas see argument käib minu meelest ikkagi kõigi samanimeliste asjade kohta, ka samanimeliste isikute kohta, kelle nime juurde võiks siis samuti igal mainimisel lisada puust ja punaselt mingeid täpsustavaid selgitusi, mis aga üldiselt on kõrvalised ja raskendavad lugemist. Võidakse ka näiteks mõelda, mõne teise maa aktsiaselts on sama, mis Eesti äriseadustikus defineeritud aktsiaselts, aga sellist väärarusaama ehk siiski samuti pole otstarbekas hakata täpsustava tekstiga eraldi ümber lükkama alati, kui tekstis mõned välismaa aktsiaseltsi mainitakse.

Kolmetäheline kood muidugi ei täpsusta seda, kas tegu on ainult ühes riigis käibiva vääringuga. Seda ei täpsusta ka välja kirjutatud nimelisand. Kood ja link täpsustavad, millise konkreetse vääringuga on tegu. Nimelisand seda muuseas alati ei täpsusta, näiteks Iisraeli seekli puhul. Pikne 15. oktoober 2024, kell 21:25 (EEST)

Aastakümnete kirjutamine

Selle kohta oli kunagi arutelu: Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 26#Numbrite kirjutamine käändes. Pikne 23. november 2024, kell 22:01 (EET)

Mina lähtun EKI keelenõu ja keelekorraldajate antud keele- ja stiilisoovitustest. Asjalikus stiilis kirjatöödes soovitatakse lause esimesel tasandil lühendite kasutamist vältida. Arvukirjutuse teemasid käsitledes on näiteks Argo Mund toonitanud: "Paraku näeb viimastegi asemel suurt hulka väärvariante (nt „1-sel oktoobril”, „1-l oktoobril”, „1985ndal aastal”, „1985.-ndal aastal”, „1985dal aastal”, „1985al aastal”). Ökonoomne on kirjutada ka 1930. aastad, 1940.–1950. aastatel ~ aastail, 2000. aastate alguses (mitte „1930ndad aastad”, „1940ndatel–1950ndatel aastatel”, „2000ndate aastate alguses”)." Kuriuss (arutelu) 23. november 2024, kell 22:38 (EET)

Need näited tuleks muidugi parandada. Ma pidasin silmas õige õigeks parandamisi nagu Eri:Erin/6768019, mida vähemasti osa kasutajaid peab ebasoovitavaks. Käändelõpp pole ju lühend ja mõnikord on ikka tarvis arvule käändelõpp lisada. Mundil samas ka näide "1930-ndatel ~ 1930ndatel ~ 1930-ndail ~ 1930ndail sündinud isikud", mida ta iseenesest kuidagi ei tauni ja mida küllap saaks pidada veel ökonoomsemaks. Ma ise küll samuti nii pigem ei kirjuta. Pikne 24. november 2024, kell 21:18 (EET)

Ma mõtlen just sellist parandamist. Andres (arutelu) 11. oktoober 2025, kell 10:32 (EEST)

Miks ei sobinud "1900ndatel" ja "1910ndatel"? See on üks EKI soovitatud variantidest. Ma eelistan seda, sest see on kompaktsem ja paremini haaratav ega lähe aastaarvuga segi. Andres (arutelu) 11. oktoober 2025, kell 10:31 (EEST)

Lause põhitasandil võiks üldjuhul selliseid lühendeid vältida. "1900. ja 1910. aastatel" on väljakirjutatult grammatiliselt õige, üheselt selge ning näeb minu arvates esteetilisem, kompaktsem ja stiilsem välja. Millega ma muidugi ei väida, et "1900ndatel" ja "1910ndatel" oleks grammatiliselt vale. Kuriuss (arutelu) 11. oktoober 2025, kell 10:39 (EEST)

Thank you for being a medical contributors!

Thanks again :-) -- Doc James along with the rest of the team at Wiki Project Med Foundation 26. jaanuar 2025, kell 08:23 (EET)

Hollandikeelne/Peamiselt hollandikeelse elanikkkonnaga

Tere. Kas Te olete kindel, et Belgia valdade artiklites tuleb "hollandikeelse" asemel kirjutada "peamiselt hollandikeelse elanikkkonnaga"? Silmas on peetud ju valdade ametlikku keelt, mitte elanikkonna koosseisu. Velirand (arutelu) 26. jaanuar 2025, kell 18:02 (EET)

Ma lähtusin sellest, et keeleliselt kõlab "hollandikeelne vald" päris imelikult (justnagu oleks seal lubatud rääkida ainult hollandi keeles) ning on loomulik, et vald valis kunagi ametliku keele terve suurema piirkonna elanikkonna valdava keele järgi. (Riigi hollandikeelseid piirkondi tuleb mulle peale Belgia meelde ka Šveitsist ning üldiselt olen ma sealsete keelepiirkondade tekke ajalooga kursis.) Kui see määratlus on ekslik, siis pakun, et tuleks kirjutada sõnaselgelt välja, et need on "vallad, mille ametlik keel on hollandi keel". Sest "hollandikeelne vald", mida kõnekeeles küll kasutatakse, pole minu teada piisavalt korrektne ega esinda entsüklopeedialt eeldatavat asjalikku ja neutraalset keelt. Kuriuss (arutelu) 26. jaanuar 2025, kell 18:31 (EET)

"Vallad, mille ametlik keel on hollandi keel" See kõlaks kohmakalt. Velirand (arutelu) 26. jaanuar 2025, kell 18:33 (EET)

No selle kohmakuse kannataks mõtte täpsuse, selguse ja neutraalse sõnastuse nimel vabalt ära. Kordan veel kord: inimese kohta sobib küll öelda, et ta on hollandikeelne, aga valla kohta mitte, sest valla ametliku keele on ju valinud ja seda kasutavad inimesed, mitte vald ise pole selle keele rääkija. Kuriuss (arutelu) 26. jaanuar 2025, kell 18:39 (EET)

Ja kontrollisin veel kord üle: minu süül pole seal ühtki kirjavigast "elanikkkonda", vaid ikka õige "elanikkond". :) Kuriuss (arutelu) 26. jaanuar 2025, kell 19:01 (EET)

Piirkondi iseenesest ju eristatakse küll keelsuse järgi, on näiteks Angloameerika ja Ladina-Ameerika.

Ma saan aru, et mitte need konkreetsed vallad ei ole hollandikeelsed ega valinud endale eraldi ametlikku keelt, vaid kogu Flandria on hollandikeelne. Sellepärast tundub tarbetu konkreetse valla artiklis öelda, et see vald on hollandikeelne või peamiselt hollandikeelse elanikkonnaga. Keele võiks välja tuua rääkides neist mõnest Flandria vallast, kus on mitu asjaajamiskeelt (vt nl:Faciliteitengemeente). Pikne 26. jaanuar 2025, kell 21:07 (EET)

No iseenesest on keeleteema sellistes piirkondades ju huvitav ja kasulik lisateave ning ma olen igati selle poolt, et seda mainida artiklis tagapool. Näiteks Kanadat ma ei tunne piirkondade mõttes kuigi hästi ja mõne sealse haldusüksuse artiklist oleks väga kasulik teada saada, kas konkreetselt seal on valdavalt prantsuskeelne või ingliskeelne elanikkond. Kuriuss (arutelu) 26. jaanuar 2025, kell 21:16 (EET)

Minu meelest oleks võinud jääda nii nagu algul oli. Velirand (arutelu) 26. jaanuar 2025, kell 21:22 (EET)

Umbra

"Umbra on looduslik muldpigment, mis koosneb raudoksiidist ja mangaanoksiidist; see sisaldab mangaaniühendeid rohkem kui ookrid, ulatudes viiest protsendist 20 protsendini, ning ookritest tumedam pruun värvus, millel võib olla kollakas, punakas või rohekas varjund."

Siin praeguses su parandatud lauses tekib ühildumise probleem. Sisaldus saab küll ulatuda 20 protsendini, aga praegu tuleb välja, et umbra sisaldab ja ühtlasi ulatub viiest kahekümne protsendini. Samuti on värvuse osa nüüd arusaamatu. Kuidas parandaksid? Evlper (arutelu) 11. märts 2025, kell 11:40 (EET)

Aitäh ülikiire reageerimise eest, jõudsin seda juba märgata ja ka parandada. Kas nii sobib? :) Kuriuss (arutelu) 11. märts 2025, kell 11:46 (EET)

Üks näpukas oli veel sees, aga nüüd parem jah.Evlper (arutelu) 11. märts 2025, kell 11:51 (EET)

See ei olnud küll näpukas (jätsin selle suure vahemiku tõttu nimme nii), mõlemad variandid on keeleliselt õiged. Aga olgu pealegi nii, kuidas teile artikli autorina meeldib. Tänan ikkagi. :) Kuriuss (arutelu) 11. märts 2025, kell 11:56 (EET)

Miks mulle parandus silma jäi? Umbra puhul peab olema selgelt välja toodud, et mangaani rohkem kui ookrites -- sellepärast on see ka värvainte indeksis eraldi pigment, ehkki selle keemiline koostis on sama mis pruunil ookril ja sieenal (saksa keeles on umbra ja sieena ja pruun ooker kõik sünonüümid, sest sealsete tumedate ookrite magaanisisaldus ei ulatu üle nelja protsendi) -- ja et värvus on oluliselt tumedam (vt umbrapruun). Algses tekstis oli mu meelest see rõhk paremini, vahepealne oli päris ebamäärane, praegu on enam-vähem, aga mulle meeldis ka algne variant. Saan aru, et nimisõna oli vist probleemiks, aga see nimisõna kandis seda rõhku mu meelest.Evlper (arutelu) 11. märts 2025, kell 12:03 (EET)

Sain mõttest aru, sisu ja koostise proportsiooni ma ju ei muutnud. :) Teie soovitud mõte tuleb tekstist endiselt välja, aga sõnastus on nüüd lihtsam ja selgem. Muide, jõudsin enne Teie kommentaari leidmist kirjutada sorditeemalise kommentaari ka Teie arutelulehele, ehk vaataksite sama artiklit ka selle pilguga. Tänan ette! Kuriuss (arutelu) 11. märts 2025, kell 12:12 (EET)

Tegelikult ei tohigi öelda, et looduslik pigment koosneb raudoksiidist ja mangaanoksiidist, vaid õige on sõnastus, et need oksiidid annavad sellele pigmendile värvi. Artikliski on juttu, et on teisi lisandeid, mis värvi ei mõjuta. Loodusliku pigmendi puhul jääb suurem osa lisandeid nagu savi jm ka sinna sisse, pesemise käigus mu teada eemaldatakse ainult liiv ja võib-olla veel midagi suuremat, mis jahvatust segab. Selle pilguga vahest peaks teisi pigmendiartikleid ka uuesti üle vaatama, milleks loodan aega leida kunagi. Evlper (arutelu) 11. märts 2025, kell 12:16 (EET)

MUlle näib, et praegune variant on hea. Oli mu enda sõnastus, aga ebatäpne, selles mõttes toimetaja otseselt valeks ei parandanud. Liigutasin värvuse kui silmnähtavama markeri koostisest ettepoole. Evlper (arutelu) 11. märts 2025, kell 12:20 (EET)

"Alates 2003"

Ma olen selliseid väljendeid alati parandanud. Seda ei saa ju välja lugeda. --Andres (arutelu) 24. märts 2025, kell 13:18 (EET)

Omateada ma ju parandangi "alates 2003" > "2003. aastast". Kui olen vastupidi parandanud, siis vast kogemata. Vabandust! Kuriuss (arutelu) 24. märts 2025, kell 13:21 (EET)

Mingi probleem muudatuste ajalooga

Paljude artiklite ajaloos ei kajastu sellised keeleliselt ebakorrektsed masstoimingud, mille käigus on keegi tuhandetes artiklites hiljuti muutnud arvuga kirjutatud tuhandete nullid sõnaks "tuhat" (nt 7000 > 7 tuhat). Kes nii on teinud ja miks? Muudatuste ajalugu kahjuks ei näita, kes selliseid parandusi on teinud. Kuriuss (arutelu) 29. aprill 2025, kell 13:43 (EEST)

Igatahes minu meelest on juhul, kui tegu on ligikaudse arvuga, parem välja kirjutada. Andres (arutelu) 29. aprill 2025, kell 15:38 (EEST)

Arvukirjutuse põhimõtted erinevad stiiliti päris palju. "7 tuhat", "kolmkümmend seitse tuhat" jms ei ole faktipõhisesse entsüklopeediasse sobivad arvukirjutusviisid; arve soovitatakse sõnadega välja kirjutada peamiselt jutustavates ilukirjandusteostes. Tuhande väljakirjutamise soovitus, mida ilmselt keegi on valesti tõlgendanud, on käinud tavaliselt selle kohta, et statistikas ja muude tabelite selgitavas osas sageli kasutatava lühendi "tuh" asemel võiks sõna "tuhat" välja kirjutada, mitte selle kohta, et arvudes endis tuleks kolme nulli asemel kasutada sõna "tuhat". Kui tegu on umbkaudse või ligilähedase arvuga, siis on vajadusel võimalik lisada arvu ette sõna "umbes" vms. Kuriuss (arutelu) 29. aprill 2025, kell 16:54 (EEST)

Keegi ei ole neid ära muutnud, need on algusest peale niimoodi olnud. Velirand (arutelu) 29. aprill 2025, kell 17:10 (EEST)

See on küll siis huvitav, sest ma olen siin juba ammu teinud paar korda aastas sõna "tuhat" kasutusanalüüsi (kuna selle sõna grammatilisel kasutusel tehakse tavaliselt üllatavalt palju vigu), aga nii masendavat pilti pole ma varasematel aastatel tuhandete kirjutuse kontekstis eest leidnud. Kui see tendents oleks olnud ka varem nii valdav, siis see oleks mulle kindlasti silma hakanud. Kuriuss (arutelu) 1. mai 2025, kell 00:27 (EEST)

Tõenäoliselt sa tegid varem kasutusanalüüsi kuidagi teisiti või siis on seda sõna vahepeal lisandunud koos uue materjaliga. Kui kasutasid Vikipeedia otsingut, siis võimalik, et kasutasid teistsuguseid otsiparameetreid, mis tagastavad teistsugused tulemused (kasutasid veidike teistsugust otsisõna või jutumärke ja/või asteriski, otsisid lehekülgede lähtetekstist vmt). Aastate jooksul on ka korduvalt muudetud otsingu tarkvaralahendust. Otsisüsteem on tavakasutaja jaoks mõnes mõttes must kast, keeruline on öelda näiteks, kuidas on selles süsteemis leheküljed parasjagu indekseeritud või milliseid tulemusi sihilikult eiratakse. Konkreetse lehekülje ajalooga seevastu on asi üsna lihtne. Kui seal on näha, et leheküljel on mingi sõna olnud algusest peale, siis üsna kindlasti nii on. Et kindlamal alusel kogu Vikipeedia teksti analüüsida, peaksid küllap Vikipeedia andmebaasi alla laadima ja siis kuidagi otse andmebaasist päringu tegema (teoreetiliselt peaks nii saama analüüsida ka artiklite vanu redaktsiooni teatud kuupäeva seisuga). Pikne 1. mai 2025, kell 22:02 (EEST)

Tühikud

Vikipeedias võib tavaliselt lähtetekstis sõnade vahele jätta mitu tühikut, näha jääb ikka üks tühik. Samuti võib jätkata uuelt realt, see ei muuda midagi. --Andres (arutelu) 10. mai 2025, kell 01:55 (EEST)

Tänan, ma tegelikult isegi tean seda, aga see on juba toimetaja erialane sundliigutus, et liigsed või puuduvad tühikud tuleb ära klattida ... Kuriuss (arutelu) 10. mai 2025, kell 12:20 (EEST)

NHL Trophies and Awards

Hi, could you create a text in Estonian based on the following articles? King Clancy Memorial Trophy, Lady Byng Memorial Trophy, Jack Adams Award, and Ted Lindsay Award? Thank you! PoolFan (arutelu) 3. juuni 2025, kell 23:02 (EEST)

Please add the flags and names of both relegated countries / Palun lisada mõlema väljalangenud riigi lipud ja nimed

Hello! I would like to suggest that in the article about the 2023 Ice Hockey World Championship, under the section "Relegated teams", there should be both flags and names of the two relegated countries. Currently, when I try to include both (SLO and HUN), it doesn't seem to work correctly — only one of them is displayed. However, this is incorrect, because two teams are always relegated to Division I every year, not just one. It would be great if we could add both countries names and their flags there. You can check the Finnish Wikipedia version as an example — in the (Putoajat) (Relegated teams) section, there are two flags and two country names shown.

Thank you!

Tere! Sooviksin teha ettepaneku, et artiklis 2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused oleks jaotises "Väljalangenud" esindatud mõlema väljalangenud riigi lipud ja nimed. Praegu, kui üritan lisada mõlemad (SLO ja HUN), siis see ei toimi korralikult – kuvatakse ainult üks. See on aga vale, sest igal aastal langeb MM-turniirilt 1. divisjoni kaks meeskonda, mitte üks. Oleks väga tore, kui saaksime sinna lisada mõlema riigi nimetused ja lipud. Võid vaadata eeskujuks ka Soomekeelset Wikipediat – jaotises (Putoajat) on kirjas kaks riiki ja nende lipud.

Aitäh! PoolFan (arutelu) 23. juuni 2025, kell 23:58 (EEST)

Tere! Kahjuks mina ei tegele tehniliste küsimustega. Palun pöörduge mõne administraatori poole, kes teab ilmselt paremini, kellelt sellist abi saab. Kuriuss (arutelu) 9. august 2025, kell 12:48 (EEST)

Märtsikuu

Kas sõna "märtsikuu" ei tohi Vikipeedias kuskil kasutada? Ma küll ise ka pigem nii ei kirjuta, aga ma ei näe head põhjust parandada süstemaatiliselt selliseid kasutusi nagu Eri:Erin/6931202. Sõnaveebi järgi on kõnekeelsed sõna "märts" teised sünonüümid, aga mitte "märtsikuu".

Sõnakasutus sõltub stiilist. Stiil tuleb valida lähtuvalt teose/teksti liigist ja kontekstist. Ilukirjanduses võib vabalt heietada selles stiilis, et "presidendipaar istutas aprillikuus parki tosin tammepuud", kuid informatiivses teatmeteoses on stiililt sobivam nimetada aprillikuud aprilliks ja tammepuud tammeks. Kuriuss (arutelu) 11. august 2025, kell 00:34 (EEST)

Nojah, aga kust sa võtad, et sellised sõnad on siin kõikjal stiililt sobimatud? Jääb mulje, et asendad neid sõnu lihtsalt seetõttu, et saab kasutada lühemat sõna, aga sõna pikkus ju iseenesest ei määra, millise stiiliga see kokku käib. On küll mõned sellised sõnad nagu kohe, mida pikemale sünonüümile eelistatakse, aga nendega seotud kaalutlused (ületuletus vm) ei käi mis tahes sõna pikema sünonüümi kohta. Pikne 21. september 2025, kell 18:07 (EEST)

Veel märkasin, et oled hiljuti parandanud mitmes kohas sõna "umbes" lühendi vastu. Varem oleme vastupidi lühendamist üldjuhul vältinud, välja arvatud ühikulühendite puhul ja võib-olla veel mõnel erandjuhul. Pikne 15. juuli 2025, kell 19:42 (EEST)

Tuletan järjekordselt meelde, et Vikipeedia ei ole ilukirjandus ja ilukirjanduse stiilireeglite nõue ei ole siin asjakohane. Sulgudes ehk lause teisel tasandil esitatud täpsustustes on sellised üldkasutatavad lühendid nagu "nt", "vt", "u", "sh" (jms) täiesti omal kohal, kuna aitavad sulgudes enda kõrval oleval informatsioonil visuaalselt paremini eristuda, samas kui lause põhitasandil neid kasutada ei soovitata. Olgu lisatud, et mainitud lühendeid sobib kasutada ka väljaspool jutustavat põhiteksti, näiteks tabelites, märkustes, pildiallkirjades ja muudes sellistes kohtades. Kuriuss (arutelu) 11. august 2025, kell 00:24 (EEST)

"u" on küll sõnaraamatus olemas, aga minu meelest see on haruldane lühend, millest võidakse arvata, et see on trükiveana sisse sattunud. --Andres (arutelu) 11. august 2025, kell 04:03 (EEST)

Punkti ei kasutata lühendi "u" järel pärast seda, kui eesti keeles võeti kasutusele ilma punktita lühendamise süsteem. Kuriuss (arutelu) 20. september 2025, kell 23:33 (EEST)

Mis mõttes haruldane? Vanemates tekstides oli üsna sage, tänapäeval on minu meelest jah haruldasemaks jäänud... - Melilac (arutelu) 11. august 2025, kell 17:57 (EEST)

Nii palju kui mina tean, on kasutatud lühendit ca, mis on nüüd jällegi kadunud. Ilma punktita lühendit u kindlasti ei kasutatud. --Andres (arutelu) 11. august 2025, kell 18:33 (EEST)

Ma ei väitnudki, et lühendite kasutamine on keeleliselt või stiililiselt vale või arusaamatu. Ütlesin vaid, et Vikipeedias on lühendite kasutamist minu meelest varem pigem välditud. Võimalik on kirjutada iseenest veel palju lühemalt, ilma et arusaadavus oluliselt kannataks, näiteks saaks märksõna sellele järgnevas tekstis lühendada nii nagu on EE-s. Vikipeedia ei ole päris samasugune teatmeteos nagu iga teine. Siin on rohkem ruumi, kasutatakse täislauseid, siin on sageli selline jutustavam ja enam liigendatud tekst, mida saab sujuvamalt lugeda. Pikne 21. september 2025, kell 18:07 (EEST)

Centering Titles in an Infobox – Need Help

Could you help me center these texts: 'NHL Entry Draft 1994', 'Ülevaade', and 'NHL Entry Draft'? Also, I'd like to make sure the next year is displayed properly.

Link: https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:NHL_Entry_Draft

Example: https://sv.wikipedia.org/wiki/Mall:NHL_Entry_Draft PoolFan (arutelu) 9. august 2025, kell 06:58 (EEST)

Tere! Kahjuks mina ei tegele tehniliste küsimustega. Palun pöörduge mõne administraatori poole, kes teab ilmselt paremini, kellelt sellist abi saab. Kuriuss (arutelu) 9. august 2025, kell 12:49 (EEST)

Pole hullu, lõpuks sain selle probleemi lahendatud! See projekt oli tõesti väga keeruline töö! :D PoolFan (arutelu) 9. august 2025, kell 14:39 (EEST)

Administraatoriks

Seadsin Sinu kandidatuuri üles. Palun teata lehel Vikipeedia:Administraatorikandidaadid, kas oled nõus kandideerma.--Andres (arutelu) 26. august 2025, kell 16:40 (EEST)

Oled nüüd administraator. --Andres (arutelu) 20. september 2025, kell 17:58 (EEST)

Tänan, püüan seda meeles pidada. Kust ma võiksin leida asjakohased juhised ja senised töised kokkulepped? Kuriuss (arutelu) 20. september 2025, kell 23:31 (EEST)

On niisugune lehekülg: Vikipeedia:Administraatorid. Rohkem ei oska soovitada. Mõned nupud on juurde tulnud, nende kasutamine ei tohiks keeruline olla. --Andres (arutelu) 21. september 2025, kell 10:39 (EEST)

Tänan, uurin! Kuriuss (arutelu) 21. september 2025, kell 11:35 (EEST)

Kirjavahemärk välislingi järel

Miks biliokirjetes välislingi ja kirje järgneva elemendi vahelt kirjavahemärgi ära võtad (näiteks siin)? Kas sellepärast, et lingi lõpus on ikoon (), mis justkui asendab kirjavahemärki? Juhin tähelepanu, et see ikoon on seal vaid siis, kui vaadata artiklit Vikipeedia tavalise kujundusega. Teksti eksportimisel või teatud lugerites ei tarvitse lingi järel mingit ikooni olla. Näiteks kui Vikipeedia kaudu tekst PDF-iks eksportida, siis on ikooni asemel link sulgudes. Pikne 21. september 2025, kell 18:07 (EEST)

Jah, just sellepärast, et keeleliselt peaks lausete/fraaside/kirjete vahel olema ainult üks eraldaja (mitte kolm). Seda teemat on käsitletud keeleteemana juba ammu (lausa selleni välja, et teatud juhtudel võib lause lõpumärgiks lugeda isegi emotikoni), et lugejale nähtav visuaal peaks olema keeleliselt korrektne (antud juhul ilma topeldatud/mitmekordistatud eraldusmärkideta). Üldjuhul luuakse artikleid arvutites, mistõttu tundub mulle loogiline, et põhivisuaal peaks olema see, nagu see on kuvatud arvutiekraanil. Kui see tekitab muudes seadmetes Teie mainitud probleeme, siis tuleks selle lahendamise ülesanne anda ilmselt tarkvaraarendajatele, kes saaksid selle arvutis kuvatava lingitähisejulla asemele lasta muudes seadmetes kuvada näiteks punkti. Aga nende tarkvaraliste nippide kasutamine ei tohiks häirida ega raskendada inimtööna tehtavat tekstitöötlust/keeletoimetamist (näiteks ei ole ma nõus keeletoimetajana ukerdama nende programmeerimismärgendite rägastikus, millega muudetakse loomulikus keeles viited ebaloomulikult järjestatud elementidega viideteks, hammustatakse eesnimed initsiaalideks, pannakse kursiivi asju, mis eesti keele tavareeglite järgi ei peaks käima kursiivis, jne). Kuriuss (arutelu) 21. september 2025, kell 18:47 (EEST)

Minu meelest tuleks trükitud artikli kirjes linki vältida. Lingi saab lõppu lisada pealkirjaga näiteks "Veebis" või "Täistekst". Andres (arutelu) 21. september 2025, kell 21:28 (EEST)

Trükiartiklis ei saagi linki olla, aga URL-i muidagi saab ja tuleks näidata.

Selle ikooni eesmärk minu arusaamise järgi on eeskätt eristada välislinke visuaalselt siselinkidest. Seda kuvatakse iga välislingi lõpus sõltumata lingi asukohast. Mõnes kohas sobib lingi järele punkt, mõnes kohas koma, mõnes kohas poleks mingit kirjavahemärki vaja. Seetõttu automaatselt ikooni hästi asendada arvatavasti ei saa ega ole põhjust. Ma arvan, et mõistlik on seda ikooni kirjavahemärgistuses ikka lihtsalt eirata ning võtta artikli tegeliku või vaikimisi sisuna seda, mis on artiklisse tegelikult sisestatud.

Kui ikoonist tõesti jääb mulje, et eraldajad on topelt ja see häirib, siis võiksime ennem kaaluda selle ikooni eemaldamist kõikjalt (seda saaks teha ühe lihtsa muudatusega). Aga siis tekib küsimus, kuidas sise- ja välislinke piisavalt selgesti eristada. Pikne 22. september 2025, kell 18:14 (EEST)

Saab link olla, kui trükitud artikkel on avaldatud ka veebis.

No välislingid ongi meil ainult kirjetes ja viidetes. Ma ei leia, et seal vahetegemise probleemi üldse oleks. Aga minu meelest oleks parem trükitud publikatsiooni puhul tuua link eraldi. Andres (arutelu) 22. september 2025, kell 18:38 (EEST)

Ma ei ole kindel, kas räägime samast asjast. Kas pead silmas, et eri tüüpi allikate puhul tuleks link Vikipeedias eri moodi vormistada? Võib-olla, aga seda võiks eraldi arutada.

Mis puutub välislinkidel ja siselinkidel vahetegemisse, siis välislingid satuvad ühtelugu ka artikli teksti sisse siselinkide vahele (välislingi ikoon võib siis toimetajale markeerida parandamist vajavat linki). Siselinke leidub vastupidi ka viidetes ja välislinkide alaosas välislinkide kõrval (minu meelest on parem sinna siselinke mitte lisada, aga paraku neid lisatakse sageli). Ja mujal Vikipeedia lehekülgedel, mitte artiklites, võivad lingid olla kus tahes.

Seda sa vist ei mõelnud, et välislingid on vaid viidetes ja bibliokirjetes muusuguste elementide vahel? Eks ole, välislinkide alaosas võivad olla eraldi ridadel ka ainult välislingid, mis ei vaja eraldamist. Mõnel juhul võib olla viites loetletud kõrvuti mitu välislinki, mille vahele sobib koma ning mujal jälle sobib lingi järele sageli pigem punkt. Pikne 22. september 2025, kell 19:38 (EEST)

Mina käsitleks ka seda ikooni nö kirjavahemärgina ning sinna midagi lisaks panna ei tahaks. Ivo (arutelu) 22. september 2025, kell 19:42 (EEST)

Ma möönan, et ikooni on võimalik pidada millekski kirjavahemärgilaadseks, aga probleem on selles, et see ikoon ei ole kuidagi stabiilsel kujul osa artiklitest. Seda ei kuvata igas vahendis, kuhu Vikipeedia sisu saab tõmmata, ega eksportimisel ning kui Vikipeedia harilikku kujundust millalgi jälle muudetakse, siis võidakse see ikoon samuti vabalt ära kaotada. Seetõttu see päriselt ei saa sellisel kujul muid eraldajaid asendada. Pikne 22. september 2025, kell 20:54 (EEST)

Jah, pakun, et tuleks vormistada erinevalt. Sel juhul langeks vähemalt trükiallikate puhul see küsimus ära ja nende vormistus ei sõltuks sellest, kas on välislink.

Veebiallikate puhul on pealkiri ainult üks, mistõttu segiajamisohtu minu meelest eriti ei ole.

Ei ole ju teksti sees välislinke. Andres (arutelu) 22. september 2025, kell 21:01 (EEST)

Kas ma saan õigesti aru, et sinu meelest võiks siis välislingi ikooni kaotada, kuna ei ole tähtis sise- ja välislinke visuaalselt eristada? Pikne 22. september 2025, kell 21:49 (EEST)

Ma ei ole kindel. Igatahes mulle tundub, et segiajamise võimalus on pigem teoreetiline. Mul tuli praegu pähe, et kui segiajamist on tarvis vältida, tehtagu nendele eraldi värv. --Andres (arutelu) 23. september 2025, kell 08:53 (EEST)

Kõnealuse ikooni kaotamist ma ei poolda, sest see annab kasutajale (teksti lugejale) kasulikku ja ootuspärast lisainfot, on selge funktsiooniga, ülevaatlik. Usun, et sellest ikoonist on tõhus abi ka kehva nägemisega inimestel. Kasutajate seisukohalt aastatega hästi sisse töötatud ja harjumuspäraseks muutunud elementi ei peaks kõrvale heitma. Kui suur see Vikipeedia tekstide muudesse keskkondadesse eksportimise vajadus siis õigupoolest on? Mina seaksin esikohale siiski Vikipeedia tavakasutajate huvid ja mugavuse ning kaldun arvama, et need kaaluvad eespool mainitud erihuvid üles. Vikipedistina ma oma tasuta vabatahtlikku tööd ikka just kõikide nende tavakasutajate heaks ju teengi. Kuriuss (arutelu) 23. september 2025, kell 08:41 (EEST)

Vaadake artiklit Nobeli rahuauhind. Artiklis on kaks viidet ja kahe viitega on esindatud kogu võimaluste skaala:
välislink lause lõpus, sellele järgneb punkt (mina paneks välislingi pärast punkti);
välislink lause sees;
välislink kirje lõpus. punkti pole, ehk siis -- lause lõpeb, aga lause lõpu punkti pole. ~2025-69847-7 (arutelu) 23. september 2025, kell 09:37 (EEST)