Arutelu:Venemaa

Allikas: Vikipeedia

Ma ei tea, kas teie naete, kuid mina ei nae eestikeelset Venemaa nimetust, ja Venemaa lippu? Kuid nad on olemas seal selles tabelis.--Egon 22:26, 20 Dec 2003 (UTC)

Eestikeelne nimetus on näha, lippu ei ole näha. Andres 22:37, 20 Dec 2003 (UTC)

Sissejuhatavad lõigud on kirjutatud inglisekeelse Vikipeedia eeskujul. See sõnastus on kohmakas ja liiga palju öelda tahtev. Töötasime ingliskeelses vikipeedias koos Jerzyga välja kompaktsema sõnastusevariandi, mida täiendab geograafia alajaotuses ümbritsevate riikide ja merede kirjeldus. Seda võib lugeda siin. Andres 01:51, 21 Dec 2003 (UTC)


Selle artikliga peab midagi ette võtma. Enamik viitasid siia ei pea yldsegi mitte silmas praegust riiki. Äärmiselt eksitav ja häiriv. --Lulu 11:42, 18 august 2005 (UTC)

Meil on ju ka teiste riikide puhul nii. Näiteks "Eesti" all me esitame kogu Eesti ajaloo, mitte ainult Eesti vabariigi ajaloo. Aga eelmiste riikide kohta spetsiaalselt saab kirjutada artiklid, mille pealkirjaks on nende riikide nimed. Andres 03:53, 19 august 2005 (UTC)
Kas ei peaks sel juhul nimetama selle artikli Vene Föderatsiooniks ja Venemaa jätma maa, mitte riigi tarbeks? (Ühendkuningriigi juures on kyll umbes sada geograafi rivis, et kaitsta seda jubeda Suurbritannia ja veel jõledama Inglismaa eest, aga kus on nad siis, kui neid vaja läheb?) Kuidagi teisiti ei saa ju neil vahet teha - ja eesti Vikis on seda vahet hädasti vaja. --Oop 13:59, 18 august 2005 (UTC)
Palun selgita, mida Sa pead silmas Venemaa kui maa all.
Ühendkuningriigi nimetamine Suurbritanniaks on Vikipeedias aktsepteeritud, Inglismaa puhul ei ole lõplikku lahendust. Andres 03:53, 19 august 2005 (UTC)
"Vene" Föderatsioonist on aruteludes pikalt juttu olnud. Kus lõppeb Venemaa (Россия) kui maa?
Venemaad ja Suurbritanniat ei saa sama vitsaga mõõta. Inglastele on selge ja teada, kus on Inglismaa ja kust algab Šotimaa. Kaks kuningriiki on "ühendatud". USA puhul on samuti tegu "ühendatud" riikidega. Riigi nimi ei lange kokku ühegi tema osariigi või ajaloolise osa nimega. Venemaal on tegu Venemaa sisse liidetud territooriumitega, mida peetakse Venemaa "ajaloolisteks osadeks" sageli isegi pärast nende iseseisvumist (Eesti ja SRÜ sh). Lisaks puudub Venemaal teiste vabariikide ja muude rahvusautonoomiate seas üks - venelaste oma. Kuni neil oma kitsamalt piiritletud territoorium puudub, on kogu riik nende Venemaa, ehkki mõningate rahvusautonoomsete aladega. St Venemaa on 'jagatud' halduspiirkondadeks (osades elab etnilisi vähemusi, osades mitte), mitte ei koosne halduslikult kunagi üheks riigiks 'liitunud' aladest (khaani-, vürstiriigid jm). - Urmas 10:14, 19 august 2005 (UTC)

Hea kyll, see kõik on väga hea ja hariv, aga millised on lahenduse võimalused? Meil on lugematult artikleid, kus on viide artiklile Venemaa, kuid enamasti pole lugejatel selle viitega midagi peale hakata, kuna selles artiklis on jutt ainult praegusest riigist. --Lulu 10:40, 19 august 2005 (UTC)

Lahendus on see, et võtta ette ENE/EE ja lugeda, mida seal on kirjutatud artiklites "Venemaa" ja "Eesti". Kuidas lahutada sisult artikleid "Eesti NSV" ja "Eesti" on meil vikipeedias ju kenasti kirjas. Nt artiklis "Nõukogude Liit" ei kirjuta me Siberi alade loodusest, see jääb artiklisse "Venemaa". Venemaa on maa, mis hõlmab praegu teatud territooriumi, millest tuleks kirjutada. Lisaks on praeguse Venemaa alal olnud terve hulk ajaloolisi riike, mida tuleb mainida ja/või vajadusel nende ajaloost kokkuvõtlik lühiülevaade esitada. Pikemalt (nt üksikasjaline jutt sellista riikide piirimuutustest ja valitsedünastijatest) saab kirjutada vastavatele ajaloolistele riikidele pühendatud artiklites.
Viidad sellele artiklile peaks suuremalt jaolt paigas olema. Ettejuhtuvaid valesid (nt link "Venemaale" "Kiievi-Vene" asemel) tuleb tasapisi parandada. - Urmas 11:32, 19 august 2005 (UTC)

Tasapisi parandada... Hea kyll... Kuidas parandada näiteks järgmist lõiku:

Fjodor Mihailovitš Dostojevski (vene keeles Фёдор Миха́йлович Достое́вский; 11. november (vana kalendri järgi 30. oktoober) 1821 Moskva - 9. veebruar (vana kalendri järgi 28. jaanuar) 1881 Peterburi) oli Vene kirjanik,

? --Lulu 13:26, 19 august 2005 (UTC)

Kas "Vene kirjanik" või "vene kirjanik"? Siin võiks olla, vähemalt viimase variandi puhul, link "vene kirjandusele". - Urmas 16:31, 19 august 2005 (UTC)
Jah, see oleks vist kõige parem. Aga minu meelest oleks täiesti õige öelda ka, et ta oli Venemaa kirjanik. Artiklisse Venemaa sobiks minu meelest ka väike alajaotus Venemaa kirjandusest. Andres 14. juuni 2007, kell 11:39 (UTC)

Palju aega mööda läinud (arutelust) ja midagi pole muutunud... minuarvates praegune artikkel tuleks liigutada teemasse Venemaa Föderatsioon (mis praegu siia suunab) ja siia panna täpsustuslehekülg umbes sellise jutuga:

Venemaa on kõnekeelne nimetus Eestist idas paikneva maa-ala ja riigi kohta. Ajajooksul on olnud kasutusel erinevad riigikorrad ning venemaa kosseisu on loetud erinevaid territooriume. Ja siis tabel kus ajalooliste riikide nimed (mis loomulikult viitavad konkreetsele artiklile) ja daatumid millal see riigikord kehtis.

"Venemaa" on ju ka korrektne kirjakeelne lühendnimi Venemaa Föderatsiooni kohta. Riikide nimed jne võivad ju vabalt olla ka selles artiklis alajaotuses "Maa ja riik". Andres 14. juuni 2007, kell 11:39 (UTC)
Minuarvates see põhjendus entsüklopeedias ei päde - siin peaks artikli pealkirjana kasutama ikka riigi ametlikku nime. Ka tuleks siis see alajaotus "Maa ja riik" panna kõikidesse ajalooliste vene riikide artiklitesse (NSVL, impeerium jne) ja selle hooldamisega tekiks raskusi...
Kui artikkel oleks pühendatud ainult riigile, siis küll. Aga ta on pühendatud maale ja riigile. Ja just niisugune entsüklopeediate traditsioon on, kuigi põhimõtteliselt võiks ka teisiti. Minule ei tundu see ebakorrektsena. Artiklites Nõukogude Liidu või impeeriumi kohta ei ole minu arvates vajadust alajaotuse "Maa ja riik" järele, sest seal on jutt riigist, mitte maast. Ma ei saa aru, miks hooldamisega tekiks raskusi. Andres 14. juuni 2007, kell 12:39 (UTC)
Aga siis olekski ehk õige riigile pühendatud osa liigutada artikli "Venemaa Föderatsioon" alla ja maad puudutav osa (koos riikide loeteluga) jätta siia? Selle hooldamise raskusega pidasin silmas seda, et kui sektsioon "Maa ja riik" lisada kõikidesse erinevatesse vene riigi artiklitesse, siis nende uuendamine on tülikas. Saaks muidugi malli teha aga...
Selles on oma loogika. Praeguse lähenemise kasuks võib öelda, et prioriteet on loomulik anda olevikule. Artiklis praegusest riigist ongi maa määratletud sekundaarsena praeguse riigi suhtes. Peale selle on niisugune esitusviis omane entsüklopeediate traditsioonile, mistõttu lugejale olels teistsugune esitusviis segadust tekitav.
Kõigisse riigiartiklisse sellist alajaotust minu meelest küll vaja ei ole. See on vajalik juhul, kui maast ja praegusest riigist kirjutada ühes ja samas artiklis. Andres 15. juuni 2007, kell 00:05 (UTC)

Tegin alajaotuse "Maa ja riik". Sinna võib kirjutada Venemaa kui maa ja Venemaa riikide vahekorrast, samuti maast ilma riigita. Andres 25. august 2005, kell 07.41 (UTC)


Ikka seesama virisemine. Iga kord kui juhtun mõnest artiklist nägema viidet "Vene", kohe tean, et selle taga on artikkel "Venemaa", kus aga pole mitte mõhkugi antud artiklis käsitletava syndmuse või teema kohta. Näiteks: Põhjasõja käigus purustasid Vene suurtükid linnuse, mis on tollest ajast saadik varemetes. Millal ja kuidas peaks see asi saama korda tehtud? Ehk teha (kasvõi ajutise lahendusena) artikli algusse täpsustus. Umbes nii, et "See artikkel räägib riigist nimega "Venemaa Föderatsioon", nime "Venemaa" teiste tähenduste ja riikide kohta vaata..." Või mis? --Lulu 11. september 2005, kell 17.29 (UTC)

Minu meelest piisab sellest, kui kirjutada alajaotus "Maa ja riik" lõpuni. Artikkel algab ka ju "Venemaa", mitte "Venemaa Föderatsioon" ning seal on kirjutatud, et Venemaa on maa ja riik. Arvan, et tuleks viidata ikkagi "Venemaale", kuigi Venemaa piirid ja riigikord on muutunud. Venemaa on ju ikkagi Venemaa. Andres 11. september 2005, kell 18.03 (UTC)
Äärmiselt keeruline on kirjutada eraldi artiklit "Venemaa" ja "Venemaa Föderatsioon" kohta. Kogu 'Venemaa Föderatsioon' ongi 'Venemaa', kõik, mis on Kremli võimu all, on 'Venemaa'. Öelda, et mõni Venemaa Föderatsiooni piirkond ei ole 'Venemaa', tähendab sisuliselt tunnistamist, et Moskval ei ole õigust sellele alale ja see tuleks (teoreetiliselt) kellelegi loovutada. Viimane pole aga mitte ainult vastuvõetamatu, vaid absoluutselt, täiesti mõeldamatu. Seepärast on nad üks ja seesama ja lahutamatud ja eristamatud.
Ka on samad asjad 'Vene riik' ja 'Venemaa', st see riik, mille kogusid kokku / lõid Moskva valitsejad. - Urmas 12. september 2005, kell 07.03 (UTC)

Rahvaarv (2003)
Rahvastiku tihedus
145 537 200
8,5 in/km²
Varasemad rahvastiku andmed tuleks kuskil säilitada. Andres 10. detsember 2005, kell 22.01 (UTC)

Rahvarv 2005: 143 474 200
Andres 21. august 2006, kell 13:42 (UTC)


Miks peaks sõna "president" juurest viitama loendile? Parem oleks minu meelest viidata artiklile "Venemaa president", kus räägitakse, mida see ametikoht endast kujutab. Loendile saab ka sealt viidata. Andres 9. märts 2006, kell 08.09 (UTC)

Sellist riiki nagu Venemaa Föderatsioon ei ole olemas. On olemas Vene Föderatsioon ehk Venemaa. Samuti võiks olla ühtne käsitlus aegade hämarusest tänapäevani välja. See juures pole ju oluline mis nimesid see riik on kandnud. Laiemas tähenduses on tegemist ikkagi Venemaaga.

Riigi nime on Venemaa Föderatsioon, vaata siia.
Kas ei või olla tegemist väärülekandega vanast ÕS-ist? Eesti Vabariik on sõlminud hulgaliselt lepinguid (k.a. viimane ratifitseerimata piirileping) riigiga Vene Föderatsioon. Kas siis olematu riigiga? Ka Venemaa suursaatkond Eestis nimetab end Vene Föderatsiooni Suursaatkonnaks.
Ka viimases ÕS-is on Venemaa Föderatsioon. See on eesti kirjakeele norm. Me ei pea võtma eeskujuks diplomaatide väärpruuki. Artiklis võib muidugi mainida, et kasutatakse ka teist nimekuju. Andres 18. august 2007, kell 08:07 (UTC)
Läbib käsitlus on vajali, kuid me ei pääse mööda Vene NFSV ja Nõukogude Liidu erinevusest. Andres 17. august 2007, kell 09:36 (UTC)
Jah seda küll, aga NSVL peaks kajastuma ka Venemaa ajaloos. Loomulikult siis pikem käsitlus ajalooliste riikide hulgas NSVL-ist eraldi.
Jah, peaks kajastuma küll, aga Nõukogude Liitu ja Venemaad ei saa ilma pikemata samastada. Andres 18. august 2007, kell 08:07 (UTC)

Minu meelest pole levinud nimekujust rääkides õige "Vene Föderatsioon" linkida, sest artikkel ei räägi nimekujust, vaid liiduvabariigist. Andres 17. september 2007, kell 14:48 (UTC)


kas sellisel kujul kaardiesitlus sobib - pean silmas koordinaate ja mastaapi?--Hendrix 10. november 2007, kell 11:51 (UTC)

Ma muutsin malli "Riik". Vaata artiklis Haiti. - Urmas 10. november 2007, kell 12:16 (UTC)

Enne ühendamist ei olnud ainult vürstiriigid, vaid ka vabariigid. Andres 21. jaanuar 2009, kell 21:41 (UTC)

Kellelt see läbiarutamata ajuvälgatus lugeda Venemaa Keisririik samaväärseks Venemaaga? Kisub suur-vene šovinismiks, et kogu tsaaririigi "auks ja südametunnisuseks" oli suur ja võimas vene rahvas, muud rahvused aga mõttetu ballast?

Venemaaga võib samastada sisevenemaa kubermange aga mitte Poola Suurvürstiriiki, Soome Suurvürstiriiki, Balti riike ja ega ka Taga-Kaukaasiat ja Ukrainatki saa lugeda märkimist mitteväärivateks osakesteks-suurwene ripatsiteks NOSSER 13. märts 2009, kell 14:54 (UTC)

Vene impeerium oli impeerium nagu briti impeerium, selle vahega, et tema kolooniad (protektoraadid, sõltlasmaad jne) ei olnud emamaast merega lahutatud. Faktiline märkus: Poola oli kuningriik. Seda enam. --Improvisaator 13. märts 2009, kell 15:05 (UTC)
Kas me võime Prantsuse Vabariiki samastada Prantsusmaaga? Või Hispaania Kuningriiki Hispaaniaga? Andres 13. märts 2009, kell 14:57 (UTC)
Prantsusmaa piirid pole oluliselt muutunud Napoleoni ajast peale (Elsass-Lotring välja arvatud), samuti Hispaania. Küsin vastu: kas me võime Habsburgide valdusi samastada Austriaga? Toetan NOSSERit. --Improvisaator 13. märts 2009, kell 15:28 (UTC)

Ei mõistnud demagoogia ridade vahelt vastust välja lugedaNOSSER 13. märts 2009, kell 15:20 (UTC)

Mul ei olnud mingit kavatsust demagoogiat rakendada. Sa kirjutasid: "Kisub suur-vene šovinismiks, et kogu tsaaririigi "auks ja südametunnisuseks" oli suur ja võimas vene rahvas, muud rahvused aga mõttetu ballast?"
Minu meelest on sama argumendiga vaidlustatav ka Prantsuse Vabariigi nimetamine Prantsusmaaks ja Hispaania Kuningriigi nimetamine Hispaaniaks?
Kui mingi riigi piirid muutuvad, siis see iseenesest ei ole minu meelest põhjus tema teisiti nimetamiseks.
Ma ei taha sellega öelda, et meil riikide nimetamisega üldse mingit probleemi poleks. Andres 13. märts 2009, kell 16:36 (UTC)
Muide, peale selle, ka praegu elab Venemaa koosseisus teisi rahvaid peale venelaste. Andres 13. märts 2009, kell 16:37 (UTC)
Ka Venemaa Keisririigi piirid muutusid aja jooksul, nii et see nimetus ei ole seotud kindlate piiridega. Andres 13. märts 2009, kell 16:39 (UTC)

Nii ma seda küll ei mõelnud, et eraldi artiklit ei võiks olla. Andres 14. märts 2009, kell 06:29 (UTC)


See artikkel näeb praegu välja üsna sodi. Andres 21. jaanuar 2010, kell 16:08 (UTC)

Tõstatan sama teema, mida siin juba varemgi vaieldud. Ehk peaks tegema eraldi artiklid - Venemaa ja Venemaa Föderatsioon. Esimeses rääkida maast ning teises riigist. Võtame näiteks lause "Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal." - No ega ei võtnud.--WooteleF 21. jaanuar 2010, kell 18:06 (UTC)
Kui me sellist põhimõtet hakkame järgima, siis peaks iga riigi puhul kogu aeg kasutama ametlikku nime.
Ristiusu võttis vastu Kiievi-Vene. Arvan, et spetsiaalseid nimesid tuleb vajaduse korral kasutada ajalooliste riikide kohta. Andres 21. jaanuar 2010, kell 19:19 (UTC)

Kuhu riigikorra alt välja võetud osa läks? Andres 14. detsember 2010, kell 00:56 (EET)

Venemaa riigihaldus. Taivo 14. detsember 2010, kell 01:11 (EET)

Minu teada keskmine oodatav eluiga on demograafias sama mis keskmine eluiga. Kui pole teisiti öeldud, siis mõeldakse keskmist eluiga sünnil. Andres 4. jaanuar 2011, kell 00:25 (EET)

Lugesin kusagilt, et siin tehakse vahet. Keskmine oodatav eluiga käib mingi vanusega koos, keskmine eluiga arvatakse sünnist. Sai vist segaselt öeldud, aga mõte on selles, et 100-aastase inimese keskmine oodatav eluiga on 4 aastat, aga keskmine eluiga on 104 aastat. Taivo 4. jaanuar 2011, kell 02:16 (EET)
See on minu meelest arusaamatus. Andres 4. jaanuar 2011, kell 09:27 (EET)

"Venemaa rahvaarv on alates 1993. aastast alkoholismiga seotud põhjustel vähenenud 6,6 miljoni inimese võrra" Venemaa rahvastiku vähenemist ei ole põhjustanud ainult alkoholism.

Mõeldud on vist seda, et alkoholismiga seotud põhjuste arvele tuleb 6,6 miljonit surmajuhtumit aastatel 1993 kuni 2009. Allikas ei ole see ka päris selgelt kirjas, ja pole tegu päris korrektse sõnastusega. Praegune esitus ei ole muidugi hea, sest üks juhuslik teade on esile tõstetud. Andres 5. märts 2011, kell 10:44 (EET)

Siit on nüüd kogu ajaloo jaotis välja võetud. --Epp 3. oktoober 2012, kell 22:52 (EEST)

Panin tagasi. Andres (arutelu) 3. oktoober 2012, kell 23:21 (EEST)

Need koordinaadid päises on imelikud. Andres (arutelu) 3. oktoober 2012, kell 23:16 (EEST)

Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. See lause on ikka suhteliselt väärakas. Venemaa on riik Euraasias oleks vast kõige kohasem. Suuresti puht Venemaa tõttu selline mõiste üldse loodud ju on, miks seda mitte kasutada siis. Juhul, kui see Euraasia ei sobi, siis ikkagi jääb küsimus: Miks Venemaa on maa ja riik? Mis paganama maa? Mõttetu ripats on see "maa" selles lauses ju. Larts (arutelu) 18. aprill 2013, kell 21:43 (EEST)

Riigi nimi on ikkagi Venemaa Föderatsioon. Kui hakata teoretiseerima mis on Venemaa ja mis on tänapäevane VF siis on ju vajalik eristada venelaste asualad ja Vene riigiga liidetud alad, kuhu on asunud venelased mis tänapäeval tähistatakse ühisnimega Venemaa Föderatsioon--NOSSER (arutelu) 18. aprill 2013, kell 22:51 (EEST)
Euraasia ei sobi sellepärast, et Euraasia on manner, aga Venemaa territoorium hõlmab ka saari.
Võib-olla küll, et "maa" on ülearune. Andres (arutelu) 19. aprill 2013, kell 06:18 (EEST)



Jutt ajavöönditest on kahemõtteline. Kehtestatud ajavööndeid on 9, aga kui rääkida ulatumisest, siis neid on võib-olla tõesti 11. Tuleks kuidagi teisiti sõnastada. Andres (arutelu) 19. detsember 2013, kell 01:09 (EET)


Infokasti on pandud kaart, millel Krimmi on kujutatud Venemaa vaidlusaluse territooriumina. Aga legendi ei ole, ja seda ei saagi vist infokasti panna. Andres (arutelu) 21. märts 2014, kell 20:08 (EET)


Ole hea, Andres, ja selgita, mis selles redaktsioonis Sinu meelest valesti oli? 88.196.28.229 24. märts 2014, kell 17:03 (EET)

Nime alajaotuses ma aktsepteerisin esimest parandust, tegin selle pisut ümber. Edasi olid alused pandud rajavasse käändesse, mida ei peeta keeleliselt heaks, ja Venemaa ametliku nime vene-eesti transkriptsioon asendati muu latinisatsiooniga. Me oleme nendes kohtades kasutanud vene-eesti transkriptsiooni. Andres (arutelu) 24. märts 2014, kell 17:20 (EET)
Venemaa (vene keeles Россия Rossija), ametliku nimetusega Venemaa Föderatsioon (vene keeles Российская Федерация Rossijskaja Federacija), on riik Euroopas ja Aasias. - Artikli määratluses peaks ikkagi ära toodud olema ka maa nimekujud originaalis; transkriptsioon on võetud KNAB-ist. Keelelise märkusega aluse käände suhtes nõus. 88.196.28.229 24. märts 2014, kell 18:18 (EET)
Nimevariandid teevad esimese lause kohmakaks. Arvan, et neid ei tarvitse sinna panna, kui nad on samas kõrval esile tõstetud või kui nimest on juttu tagapool. See, mille KNABist leidsid on transliteratsioon. 193.40.10.180 24. märts 2014, kell 19:02 (EET)
Siis tuleks sama järjekindel olla kõigi maade artiklitega. Võrdle näiteks Saksamaa, Rootsi, Taani, Holland, Sloveenia jne. Arvan sellegipoolest, et ametlik riiginimi peaks kohe alguses olema rasvaselt ära toodud. Isegi kui see on kõrval infotabelis olemas, ei pruugi seda ju märgata. Ja allpool otsida? 88.196.28.229 24. märts 2014, kell 20:53 (EET)
Olen põhimõtteliselt nõus, et infokastis tohiks olla ainult dubleeriv materjal. See on ka tõsi, et esilause ei tohiks liiga koormatud olla, samas aga on isukuartiklites samasugused keerulised esilaused. Andres (arutelu) 25. märts 2014, kell 08:53 (EET)

Siberlased[muuda lähteteksti]

2010. aasta rahvaloendus näitas 4116 siberlast. Ei tea, kui õige on väide, et need inimesed vastandavad end moskvalastele. Erinev meedia võib kirjutada mida iganes. Võib-olla on need Siberis sündinud ja segaperedes üleskasvanud inimesed, kes ei osanud enda rahvust määrata, nimetades end lihtsalt siberlasteks.Fiu-Vro (arutelu) 8. august 2014, kell 00:49 (EEST)