Sõltumatute Riikide Ühendus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt SRÜ)
Jump to navigation Jump to search

Sõltumatute Riikide Ühendus (lühend SRÜ; vene keeles Содружество Независимых Государств, lühend СНГ) on riikide ühendus, mis loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel. Selle moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. [1] SRÜ Ühendusse kuulub enamik endisi Nõukogude Liidu liikmesriike, välja arvatud Balti riigid.[2] SRÜ peakorter asub Valgevene pealinnas Minskis.[3]

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

SRÜ liikmes- ja partnerriigid

Liikmesriigid[muuda | muuda lähteteksti]

Riik[4] Liitumisleppe ratifitseerimine Põhikirja ratifitseerimine Muu
Armeenia Armeenia 18. veebruar 1992 16. märts 1994 Asutajariik
Aserbaidžaan Aserbaidžaan 24. september 1993 24. september 1993
Kasahstan Kasahstan 23. detsember 1991 20. aprill 1994 Asutajariik
Kõrgõzstan Kõrgõzstan 6. märts 1992 12. aprill 1994 Asutajariik
Moldova Moldova 8. aprill 1994 15. aprill 1994
Tadžikistan Tadžikistan 26. juuni 1993 4. august 1993
Usbekistan Usbekistan 4. jaanuar 1992 9. veebruar 1994 Asutajariik
Valgevene Valgevene 10. detsember 1991 18. jaanuar 1994 Asutajariik
Venemaa Venemaa 12. detsember 1991 20. juuli 1993 Asutajariik

Partnerriigid[muuda | muuda lähteteksti]

Riik Liitumisleppe ratifitseerimine Põhikirja ratifitseerimine Muu
Türkmenistan Türkmenistan 26. detsember 1991 Pole alla kirjutanud Asutajariik. Partner alates 2005. aastast.
Ukraina Ukraina 10. detsember 1991 Pole alla kirjutanud Asutajariik. Teinud loomise järel koostööd. Partner alates 1993. aastast.

Endised liikmesriigid[muuda | muuda lähteteksti]

Riik Liitumisleppe ratifitseerimine Põhikirja ratifitseerimine Lahkus Lahkumine jõustus Muu
Gruusia Gruusia 3. detsember 1993 19. aprill 1994 18. august 2008 18. august 2009 Lahkus Vene-Gruusia sõja tulemusena

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1990. aastal algas endise Nõukogude Liidu territooriumil intensiivne iseseisvumisprotsess. Keskvõimu kokkuvarisemine 1991. aasta augustiputši järel muutis liiduvalitsuse taaselustamise senisel kujul võimatuks ning põhjustas liiduvabariikide iseseisvumise ahelreaktsiooni. Ukraina iseseisvusdeklaratsioon vormistas lõplikult Nõukogude Liidu lagunemise. Valgevene, Kasahstani, Moldova ja teiste liiduvabariikide elanikud, kes aasta varem olid hääletanud referendumil Liidulepingu poolt, avaldasid nüüd ühemõttelist toetust sellest eraldumiseks. Samas tõdeti, et oleks hädavajalik taastada ja formuleerida sidemed endiste liiduvabariikide vahel; säilitada majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö uuel kujul. Nõukogude Liidu valitsuse poolt algatatud läbirääkimised uue liidulepingu ettevalmistamise üle jooksid tupikusse.

8. detsembril 1991 toimus Minski lähedal Valgevene valitsuse residentsis Valgevene Vabariigi, Vene Föderatsiooni ja Ukraina riigipeade kohtumine eesmärgiga määratleda Moskva keskvõimu edasine saatus. Kohtumise tulemusena allkirjastati kokkulepe Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta. Seejärel toimus Almatõs kõigi endiste liiduvabariikide (v.a Balti riigid ja Gruusia) ühine nõupidamine, kus vormistati lõplikult nende riikide vahel SRÜ sünd. [5] Neli Kesk-Aasia vabariiki (Kõrgõzstan, Tadzhikistan, Usbekistan ja Turkmenistan) toetasid teatud Moskva-poolse tsentraalse koordineerimise säilimist, et tagada majandussubsiidiumite jätkumine. Kasahstan, Valgevene, Armeenia ja Ukraina soovisid jätkata teatud tasemel endiste liiduvabariikide vahelist majanduslikku ja poliitilist koostööd.[6]

Gruusia liitus SRÜ-ga 1993. aasta detsembris pärast seda, kui Eduard Ševardnadze oli Gruusia presidendiks saanud. 1993. aastal kinnitati Minskis SRÜ Riigipeade Nõukogu poolt SRÜ põhikiri. Viimases on määratletud SRÜ liikmeksolemise tingimused, formuleeritud kollektiivse julgeoleku ning sõjalis-poliitilise koostöö (sh. konfliktide rahumeelse lahendamise) printsiibid, rõhutatud koostöö jätkamist ja süvendamist majandus-, sotsiaal- ja õigussfäärides ning sidemete loomist liikmesriikide parlamentide vahel.

1993. aasta 24. septembril allkirjastasid üheksa SRÜ liikmesriigi presidenti kokkuleppe Majandusliidu (Ekonomitsheskij sojuz) loomise kohta. Gruusia ja Türkmenistan liitusid lepinguga 1993. aasta detsembris, Ukraina ühines assotsieerunud liikme staatuses. 15. aprillil 1994 kinnitati ühtse – kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vabal liikumisel põhineva – majandusruumi loomise vajalikkust. Oluliseks peeti ka koordineeritud krediidi-, maksu-, tolli- ja välismajanduspoliitika väljatöötamist, majandustegevuse reguleerimise meetodite ühtlustamist ning otseste tööstusalaste kontaktide soodustamise vajalikkust.[5]

1999. aastal anti Tadžikistanile liidus täielikud õigused (varem olid täielikud õigused vaid Valgevenel, Kasahstanil, Kõrgõstanil ning Venemaal). 2000. aasta oktoobris kirjutati alla leping Euraasia Majandusühenduse loomiseks, kuhu kuulusid Valgevene, Kasahstan, Kõrgõstan, Venemaa ning Tadžikistan. Hetkel on Armeenia, Moldova ja Ukraina seal vaatleja staatusega. 2003. aasta oktoobris kirjutasid Valgevene, Kasahstan, Venemaa ja Ukraina alla ühendatud majandusruumi lepingule.[2]

2003. ning 2005. aasta vahel toimus ühenduse riikide seas mitmeid muudatusi valitsuses, Viktor Juštšenko valiti Ukraina presidendiks ning Eduard Ševardnadze ja Askar Akajev kukutati vastavalt Gruusias ja Kõrgõzstanis. 2006 võttis Gruusia suuna NATO-ga liikumisele[7][8], kuid lahkumine SRÜ-st sai võimalikuks alles aastal 2009, s.o aasta pärast Gruusia sõja lõppu. 26. augustist 2005 on Türkmenistan SRÜ-ga assotsieerunud riik, mitte enam liikmesriik.[viide?]

2009. aasta mais liitusid Valgevene, Ukraina, Moldova, Aserbaidžaan, Armeenia ja Gruusia idapartnerluse leppega, projektiga, mis oli algatatud Euroopa Liidu poolt.[9] 2014 teatas Ukraina seoses Vene-Ukraina konfliktiga, et lahkub SRÜ-st.[10]

SRÜ põhiprintsiibid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kõik SRÜ-sse kuuluvad riigid on iseseisvad ning rahvusvahelise õiguse võrdväärsed subjektid. 
  • SRÜ ei ole riik ning tal puuduvad riigilikud volitused. 
  • SRÜ eesmärgiks on heanaaberlike suhete arendamine, vastastikku kasuliku koostöö tihendamine ning usalduse ja üksteisemõistmise suurendamine organisatsiooni liikmete vahel. [5]

SRÜ eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Oma loomisest saadik on SRÜ-l olnud kaks peamist eesmärki. Esimene neist on olnud edendada n-ö “tsiviliseeritud lahkuminekut” endiste Nõukogude Liidu riikide vahel. Paljud kartsid, et Nõukogude Liidu lagunemine tähendab poliitilist ning majanduslikku kaost, kui mitte otsest konflikti piiride vahel. Varajased kokkulepped SRÜ riikide vahel aitasid seda olukorda veidi rahustada, kuid kõiki sõjalisi konflikte see ära hoida ei suutnud (nt Aserbaidžaani-Armeenia sõda ja sisekonfliktid Tadžikistanis, Moldovas ja Gruusias).

Teine eesmärk on olnud edendada integratsiooni vastiseseisvunud riikide vahel. See pole SRÜ-l õnnestunud. Peamine põhjus on see, et kuigi osapooltel olid ühised huvid vana korra lammutamiseks, polnud neil kompromissi selle kohta, mis peaks Nõukogude Liitu asendama. Peale selle tekitas kohalike poliitiliste ja majandussüsteemide arendamine vastuolu reintegratsioonile. SRÜ liikmed on ka vabad mitte allkirjastamaks lepinguid mida nad ei soovi, tekitades segase võrgustiku lepingute ja kohustuste vahel SRÜ riikides.

Peamiselt on SRÜ eesmärgid seotud koordinatsiooniga riikide välis- ja kaitsepoliitika vahel. Proovitakse arendada ühist majandusruumi, toetada inimõigusi, ühendada piirkondi etniliselt, hallata endise Nõukogude Liidu sõjalisi struktuure, luua jagatud transpordi- ja sidevõrk, tugevdada keskkonnajulgeolekut, reguleerida migratsioonipoliitikat ning ühiselt võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu.[11]

Venemaale oli ja on liit tähtis eelkõige järgmistel põhjustel:[6]

  • liiduvabariikides paiknevad Venemaale olulised energia- ja tooraineressursid; 
  • endisi liiduvabariike läbivad transpordiliinid; 
  • territoorium kui väljapääs meredele ja ookeanidele;
  • sõjalis-strateegiline puhver; 
  • olemasoleva tööstuse paiknemine üle kogu endise NSV Liidu territooriumi;
  • väljaspool Venemaa Föderatsiooni territooriumi elava ligikaudu 25 miljoni etnilise venelase saatus.

SRÜ-d koordineerivad institutsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Koostööd SRÜ raames teostatakse SRÜ koordineerivate institutsioonide kaudu. Suuremad neist on:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Commonwealth of Independent States". The Free Dictionary. Kasutatud 07.11.2017.
  2. 2,0 2,1 "About Commonwealth of Independent States". Cisstat. Kasutatud 7.11.2017.
  3. "Minsk". Eesti Entsüklopeedia kodulehekülg. Kasutatud 26.10.2017.
  4. "Сведения о ратификации документов, принятых в рамках СНГ в 1991 - 2017 годах". SRÜ Kodulehekülg. Kasutatud 7.11.2017.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Liina Areng. "Sõltumatute riikide ühendus". Tartu Ülikool: Akadeemiline Balti ja Vene Uuringute Keskus. Kasutatud 7.11.2017.
  6. 6,0 6,1 Liina Areng. "SRÜ kui rahvusvaheline organisatsioon". Tartu Ülikool: Akadeemiline Balti ja Vene Uuringute Keskus, 1999. Kasutatud 07.11.2017.
  7. "Georgia's quitting CIS council will not affect security - Russian minister". Sputnik News, 03.02.2006. Kasutatud 27.11.2017.
  8. "Georgia opts out of ex-Soviet military cooperation body". Pravda Report, 03.02.2006. Kasutatud 27.11.2017.
  9. "Sõltumatute Riikide Ühendus". Entsüklopeedia.ee. Kasutatud 26.10.2017.
  10. Aleksei Eremenko. "Ukraine Leaving CIS Shoots Down Kremlin's Imperial Ambitions". The Moscow Times, 27.05.2014. Kasutatud 27.11.2017.
  11. "Commonwealth Of Independent States". Encyclopedia.com. Kasutatud 07.11.2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]