Krasnojarsk

Allikas: Vikipeedia
Krasnojarsk

vene Красноярск

Pindala 353,9 km²
Elanikke 1 083 865 (2017)[1][2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 56° 1′ N, 92° 52′ E
Krasnojarsk (Siberi föderaalringkond)
Krasnojarsk
Vana tänav Krasnojarskis
Vaade Krasnojarskile
Krasnojarski raudteejaam

Krasnojarsk (vene Красноярск (fraasist Кызыл-җар (Кызыл яр = красный яр) 'punane järsak') on linn Venemaal, Krasnojarski krai keskus. Linn asub Ida-Siberis Jenissei ülemjooksul Novosibirskist idas.

Elanike arv aastal 2005 oli 917 200, 2009. aastal 951 000, 2010. aastal 973 900 ja 2014. aastal 1 035 528. Krasnojarsk on Siberi suuruselt kolmas linn.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Krasnojarsk on suur transpordisõlm Siberi raudteel. Tähtsaim tööstusharu on metallurgiatööstus: alumiiniumi ning haruldaste metallide sulatamine, märkimist väärib kombainide ja külmkappide tootmine. Linna lähedal on üks maailma suurimaid hüdroelektrijaamu Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaam.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ürginimeste elukoht Krasnojarski piirkonnas avastati juba 19. sajandil. See on vanem kui 30 tuhat aastat ja kuulub paleoliitikumi.

Krasnojarski asutasid 1628 vojevood Andrei Dubenskile alluvad kasakad kindlusena. Kindlustusi oli tarvis kaitseks jenissei kirgiiside ja teiste põliselanike vastu, kelle venelased sellest piirkonnast ära ajasid.

Tol ajal nimetati uued asulad tavaliselt jõe järgi, mille ääres nad olid. Seetõttu plaaniti esmalt kindlus nimetada Verhnejenisseiskiks (Jenisseisk oli juba olemas) või Katšinskiks. Esialgu nimetati teda dokumentides Novõi Katšinskiks. Sellest on järeldatud, et Katša jõel oli juba varem mingi andami kogumise punkt või talvitumiskoht. Väidetavalt asutasid selle loodes asuvast Keti kindlusest lahkunud.

17. sajandi keskel kindlustus asulale nimi Krasnõi Jar. See on tõlge kohaliku katšinite keelsest väljendist Kõzõl jar, kus "jar" tähendab kõrget jõekallast või küngast ja "kõzõl" punast värvi. Vene keeles tähendas sõna "krasnõi" tol ajal lisaks punasele ka ilusat.

Linna kiire kasv sai alguse 1735, kui sinna saabus Atšinskist maantee. Edaspidi pikendati maanteed ida suunas kuni Irkutskini. Edasi soodustasid linna kasvu kubermangus avastatud kuld ja 1895 linna jõudnud raudtee.

Tsaaririigi ajal oli Krasnojarsk asumisele saatmise koht. Sinna saadeti näiteks 8 dekabristi.

Linnaõigused sai Krasnojarsk 1822.

Raudtee valmimine ja kulla leidmine linna lähedal aitasid kaasa linna kasvule.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Krasnojarskis 979,3 tuhat inimest, 2002. aastal elas 909 tuhat ja 1989. aastal 912 tuhat inimest. 2002. aastal oli rahvuslik koosseis järgmine: venelased 86,3%, ukrainlased 3,3%, sakslased 1,5%, tatarlased 1,5%, valgevenelased 0,9%, tšuvašid 0,8%, mordvalased 0,4%, põhjarahvad 0,4%, ülejäänud 4,9%.[3] Krasnojarskis on esindatud ka eesti kogukond.[4]

2012. aasta 10. aprillil sündis Krasnojarskis miljones elanik.[5]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Krasnojarskis on parasvöötme mandriline kliima külma talve ja sooja suvega. Aasta keskmine õhutemperatuur on +1,6 °C, jaanuari keskmine temperatuur on −15,5 °C, juuli keskmine temperatuur on +18,7 °C. Õhutemperatuuri absoluutne miinimum on −52,8 °C ja maksimum +36,4 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 491 mm.[6]

Kuu Jaan Veeb Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sep Okt Nov Dets Aasta
Absoluutne maksimum, °C 6,5 8,5 17,9 31,4 34,0 34,8 36,4 35,1 31,3 24,5 13,6 8,6 36,4
Keskmine päevamaksimum, °C −11,4 −8,0 –0,2 7,8 17,1 22,4 24,8 21,8 14,4 6,4 –3,4 −9,4 6,9
Keskmine T, °C −15,5 −12,8 −5,7 2,0 10,4 15,9 18,7 15,7 8,9 2,0 −7,2 −13,4 1,6
Keskmine päevamiinimum, °C −19,2 −16,9 −10,1 –2,6 4,7 10,3 13,4 10,8 4,8 –1,6 −10,6 −17,1 –2,8
Absoluutne miinimum, °C −52,8 −41,6 −38,7 −25,7 −11,2 –3,6 3,3 –0,5 –9,6 −25,1 −42,3 −47,0 −52,8
Sademed, mm 18 13 16 32 45 63 76 67 50 43 38 30 491

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Linn on oluline transpordisõlm, tähtis raudteesõlm Siberi raudteel. Krasnojarskis asub rahvusvaheline lennujaam Jemeljanovo, kohalike lendude lennujaam Tšeremšanka, jõesadam.

Ühissõidukiliinidest toimivad Krasnojarskis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Lisaks toimivad linnalähirongid. 1995. aastast ehitatakse metrood, mis peaks valmima 2014. aastal.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Paraskeva Pjatnitsa kabel ja Kommunaalsild Venemaa 10-rublasel kupüüril
  • Looduskaitseala Stolbõ – Krasnojarski visiitkaart, asub Ida-Sajaani loode mäestikuharus
  • Paraskeva Pjatnitsa kabel – Krasnojarski sümbol, arhitektuuri- ja ajaloomälestis (kujutatud Venemaa 10-rublasel kupüüril)
  • Floora ja fauna park Rojev rutšei
  • Lõbustuspark Bobrovõi log
  • Keskpark
  • Troitski kalmistu – vanim säilinud kalmistu Krasnojarskis
  • Laste raudtee – esimene laste raudtee Venemaal (avatud 1936. aastal Keskpargis)
  • Tornikell – Krasnojarski mitteametlik sümbol
  • Kommunaalsild – avatud 1961. aastal, siis oli see Aasia pikim sild (kujutatud Venemaa 10-rublasel kupüüril)
  • Krasnojarski raudteejaam
  • Üle 200 purskkaevu
  • Suur arv ausambaid

Üks vaatamisväärsusi on ka Jenissei jõgi, mis on veerikkaim jõgi Venemaal.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]