Vassili II

Allikas: Vikipeedia

Vassili II Pime (Василий II Васильевич Тёмный 10. märts 141527. märts 1462) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst.

Vassili II kujutis 17. sajandist

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vassili II isa oli Vladimiri (1362–1389) ja Moskva (1359–1389) suurvürst Dmitri Donskoi poeg, Moskva suurvürst (1389–1425) Vassili I ja ema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti Vytautas Suure tütar, Leedu Sofia. Tänu sellele olid Vassili suhted Leedu suurvürstiriigiga algusaastetel äärmiselt head. Kuid Vytautase surma järel 1430. aastal puhkes Moskva suurvürstiriigis võimuvõitlus ning mõneks ajaks haaras trooni enda kätte Vassili onu, Dmitri Donskoi poeg Galitši vürst Juri Dmitrijevitš, kes aga 1434 suri.

Moskva suurvürstiriigi tatari osastisvürstiriigid, Ida-Vene aladel
Moskoovia alade laienemine ajavahemikul 1390 – 1525
██ Moskoovia tuumikterritoorium, ca 1300
██ Vladimiri-Suzdali vürstiriigi territoorium, mis liideti Moskva suurvürstiriigi poolt 1390. aastaks
██ Suurvürst Ivan III poolt 1505. aastaks hõivatud territooriumid
██ Suurvürst Vassili III 1505–1533 poolt hõivatud territooriumid

Võimuvõitlus[muuda | muuda lähteteksti]

1435. aastal õnnestus Vassilil, Galitši Juri Dmitrijevitši poja Dmitri Šemjaka abil oma võim Moskvas taastada, troonil olnud teine Juri Dmitrijevitši poeg Vassili Jurjevitš hukati. Teda tavaliselt ametlikult Moskva troonil olnuks ei loeta, mistõttu Ivan III poega nimetatakse enamasti Vassili III-ks, mõnikord aga siiski ka Vassili IV-ks.

1445. aastal kukutas Galitši vürst Dmitri Šemjaka, Vassili II ning saatis ta Uglitšisse maapakku, lisaks lasi ta ka pimedaks torgata. Kuid Vassili toetajaskond oli küllaltki tugev ning 1447. aastaks õnnestus tal Moskva suurvürstiriigi troon tagasi saada.

Moskva suurvürstina[muuda | muuda lähteteksti]

1453. aastal võitis Vassili II Dmitri Šemjakat lõplikult ning lasi ta mürgitada. Nii õnnestus Vassilil enda liinile troon kindlustada ning tema pojal Ivan III-l enam sisevõitlustega tegeleda ei tulnud. Vassili II valitsusajal sai lagunenud ja killustunud Kuldhordi järglasriikidest, kes tunnistasid vasallisõltuvust Moskva suurvürstist, piirialadel khaaniriikidega, tatarlastest khaanide (tsareevitšitega) osastisvürstiriigid (Qasími khaaniriik jt.), mis hõlmasid Lõuna-Venemaa alasi ja linnu Putivl, Rõlsk, Kursk ja Belgorod.

Vassili II suutis oma poliitikaga saavutada ka Pihkva, Vjatka ning Novgorodi sõltuvuse temast, kuid see ei kujunenud veel otseseks ülemvõimuks.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Vassili isa oli Moskva suurvürst Vassili I ja ema Sofia, Leedu suurvürsti Vytautas Suure tütar.

Vassili II oli abielus Maria Jaroslavnaga Borovskist (–1485), kes oli Malojaroslavetsi vürsti Jaroslav Vladimirovitši ja Maria Fjodorovna Koškina tütar. Vassili II ja Maria järglased:


Eelnev:
Vassili I
Moskva suurvürst
14251433
Järgnev:
Juri Dmitrijevitš
Eelnev:
Vassili Jurjevitš
Moskva suurvürst
14351445
Järgnev:
Dmitri Šemjaka
Eelnev:
Dmitri Šemjaka
Moskva suurvürst
14471462
Järgnev:
Ivan III