Vendid

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib lääneslaavi rahvast; Läti alal elanud rahva kohta vaata artiklit Võndlased

Stop hand orange.svg Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär.

Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

Sakside ja obodriitide asualade piirid 810, aasta, tänapäeva Schleswig-Holsteinis
Vendid Baltimere rannikul 9. sajandi Euroopas

Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid germaanlaste lääneslaavlastest naaberrahvas, kes elas Visla ääres ja sellest ida pool.

Sõna 'vendid' tuletati Põhja-Itaalias ja Loode-Gallias elanud venetite nimetusest, kes on andnud nime Veneziale. Arvatavasti olid kõik need hõimud indoeuroopa päritolu.

1. sajandil hakati vendideks nimetama Germaaniast idas asunud slaavi hõime. Neile endile oli see sõna tundmatu. Pärastpoole ei nimetatud vendideks enam kõiki slaavlasi, vaid ainult mõningaid lääneslaavi hõime (odobriidid[1], polaabid, ljuutitšid jt).

Läänepool asusid polaabid ehk polaabi slaavlased, vagrid ja obodriidid[2]. Polaabid asusid Elbe ääres, vagrid Ida-Holsteinis ja obodriidid Mecklenburgis. Idapool, Odrani ulatuvatel aladel, asusid ljuutitšid. Üks neist hõimudest asus ka Rügeni saarel, kus asus kultuspaik Arkona neemel (Jaromarsburg). Peene jõest idapool asusid pomoraanid, kelle asuala ulatus Recknitzi jõe ja Visla alamjooksu vahelisele alale[3]. Pomoraanid jagunesid hiljem mitmeks hõimuks (kašuubid ja 20. sajandi keskel lõplikult hääbunud slovintsid). Polaabidest arenesid hiljam kõrvuti mitme teise rahvaga välja ka sorbid – tänapäevani eksisteeriv rahvus.

Vendid, kes olid polüteismi järgijad, ristiusustati 12. sajandil sakslaste ja taanlaste poolt.

Next.svg Pikemalt artiklis Vendi ristisõda

Saksa aadli ja talupoegade ning hollandi käsitööliste sisserände ning kohalike aadlisuguvõsade saksastumise tagajärjel surid vendid hiljemalt 15.16. sajandil oma põhilises asualas, Läänemere ääres välja. Tänapäeval on alles vaid sorbide rahvakild Lausitzis. Vendite territooriumil asuv järgnevalt Danzigi, poola keeles Gdanski linn.

inglise Wends
saksa Wenden
vene Венды

On arvatud, et vendidest on mõned soomeugri rahvad (eestlased ja soomlased) saanud nimetuse venelaste kohta, ent vanemas eesti keeles, Latgales Võnnu piirkonnas, asunud vendide vasteks võndlased.

Ida-slaavi rahvad ja riigid 1125. aastal

Läti Henriku vendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis võndlased

13. sajandil on Läti Henriku kroonikas kirjeldatud rahvast nimega Wendi, keda eesti keeles tavaliselt tõlgitakse võndlasteks nende elukoha Võnnu järgi.[4]

„Võndlased aga olid sel ajal alandlikud ja vaesed, nad olid nimelt ära aetud Venta äärest, mis on Kuramaa jõgi, ja elades Vanal Mäel, mille kõrvale on nüüd ehitatud Riia linn, ajasid kuralased nad sealt jälle minema ja tapsid paljud, ülejäänud põgenesid latgalite juurde ja seal nendega elades, rõõmutsesid nad preestri tuleku üle.“

Kuna võndlaste nimetus sarnaneb foneetiliselt veneedide etnonüümiga, millega 1. aastatuhande allikates on märgitud slaavlasi, Venta jõe nimel on võimalik slaavi etümoloogia ja Kuramaalt on saadud üksikuid slaavipäraseid juhuleide, siis on arvatud, et tegemist oli slaavi päritolu rahvaga, kes rändas Kura- ja Liivimaale tänapäeva Kirde-Poolast.[5] Seda hüpoteesi võivad toetada ka Rita Grāvere (1985) odontoloogilised uuringud, mis näitavad, et Võnnu ehk Cēsise piirkonna elanike hambad erinevad oma kuju (keskeuroopa tüüp) poolest märgatavalt neid ümbritsevate inimeste soomepärastest hammastest (gratsiilne põhjatüüp), kusjuures see saareke ulatub ka lõunapoolsesse Sakalasse. Kas nimetatud hambatüübi toojaks olid vendid-võndlased, põhja poole suundunud latgalid või keegi muu, pole selge.[viide?]

Võndlastega seostatavate paikade (Venta ümbrus Kuramaal ja Võnnu) arheoloogiline ja dialektoloogiline uurimine on siiski tuvastanud vaid üksikuid 13. sajandisse või varasemasse aega paigutuvaid slaavipäraseid esemeid. Samas on avastatud, et sealsete asukad olid materiaalse kultuuri poolest sarnased või isegi eristamatud Kuramaa läänemeresoome rahvastikust, keda hiljem tunti Kuramaa liivlastena. Ka nende kohtade keeles nähakse liivi, mitte slaavi keelte mõju. Seetõttu hüpotees võndlaste slaavi päritolust laiemat toetust pole leidnud ja võndlasi peetakse üldiselt Kuramaa läänemeresoomlasteks või täpsemalt Kuramaa liivlasteks.[5]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Anti Selart, Anti Selart: kas keskajal oli rahvuseid?, Postimees, 6.02.2013
  2. Üldmőiste: Etnilised ja rahvusgruppid, www.herder-institut.de
  3. Andrus Mölder, KASZËBË, Horisont, 2/2002
  4. Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk X (14), lk 69
  5. 5,0 5,1 Guntis Zemītis. Liivlased. Vanim ajalugu (10.–16. sajand), lk 75–104 koguteoses Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011. Lk 77–82