Vendid

Allikas: Vikipeedia
Stop hand orange.svg Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär.

Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

Vendid Baltimere rannikul 9. sajandi Euroopas

Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid germaanlaste lääneslaavlastest naaberrahvas, kes elas Visla ääres ja sellest ida pool.

Sõna 'vendid' tuletati Põhja-Itaalias ja Loode-Gallias elanud venetite nimetusest, kes on andnud nime Veneziale. Arvatavasti olid kõik need hõimud indoeuroopa päritolu.

1. sajandil hakati vendideks nimetama Germaaniast idas asunud slaavi hõime. Neile endile oli see sõna tundmatu. Pärastpoole ei nimetatud vendideks enam kõiki slaavlasi, vaid ainult mõningaid lääneslaavi hõime (odobriidid[1], polaabid, ljuutitšid jt).

Läänepool asusid polaabid ehk polaabi slaavlased, vagrid ja obodriidid[2]. Polaabid asusid Elbe ääres, vagrid Ida-Holsteinis ja obodriidid Mecklenburgis. Idapool, Odrani ulatuvatel aladel, asusid ljuutitšid. Üks neist hõimudest asus ka Rügeni saarel, kus asus kultuspaik Arkona neemel (Jaromarsburg). Peene jõest idapool asusid pomoraanid, kelle asuala ulatus Recknitzi jõe ja Visla alamjooksu vahelisele alale[3]. Pomoraanid jagunesid hiljem mitmeks hõimuks (kašuubid ja 20. sajandi keskel lõplikult hääbunud slovintsid). Polaabidest arenesid hiljam kõrvuti mitme teise rahvaga välja ka sorbid – tänapäevani eksisteeriv rahvus.

Vendid, kes olid polüteismi järgijad, ristiusustati 12. sajandil sakslaste ja taanlaste poolt.

Next.svg Pikemalt artiklis Vendi ristisõda

Saksa aadli ja talupoegade ning hollandi käsitööliste sisserände ning kohalike aadlisuguvõsade saksastumise tagajärjel surid vendid hiljemalt 15.16. sajandil oma põhilises asualas, Läänemere ääres välja. Tänapäeval on alles vaid sorbide rahvakild Lausitzis. Vendite territooriumil asuv järgnevalt Danzigi, poola keeles Gdanski linn.

inglise Wends
saksa Wenden
vene Венды

On arvatud, et vendidest on mõned soomeugri rahvad (eestlased ja soomlased) saanud nimetuse venelaste kohta, ent vanemas eesti keeles, Latgales Võnnu piirkonnas, asunud vendide vasteks võndlased.

Ida-slaavi rahvad ja riigid 1125. aastal

Läti Henriku vendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läti Henriku kroonikas on huvipakkuv lõik (X. De Anno Octavo) vendide (Kleisi-Tarveli tõlkes võndlaste) ristimisest (De baptismo wendorum).

„Võndlased aga olid sel ajal alandlikud ja vaesed, nad olid nimelt ära aetud Venta äärest, mis on Kuramaa jõgi, ja elades Vanal Mäel, mille kõrvale on nüüd ehitatud Riia linn, ajasid kuralased nad sealt jälle minema ja tapsid paljud, ülejäänud põgenesid latgalite juurde ja seal nendega elades, rõõmutsesid nad preestri tuleku üle.“

Muistsete vendide-võndlastega seostatakse tänase Võnnu (liivi Venden, saksa Wenden, läti Cēsis) linna ümbrust Põhja-Vidzemes (Viidumaa). Kuralaste ja võndlaste vihavaenu põhjuste kohta kroonikas midagi ei ole, võndlaste kaugema päritolu kohta samuti. Henriku järgi otsustades leidis võndlaste tagakiusamine aset 12. sajandil.

Odontoloogilised uuringud (R.Grāvere, 1985) näitavad, et Võnnu-Cēsise piirkonna elanike hambad (keskeuroopa tüüp) erinevad oma kuju poolest märgatavalt neid ümbritsevate inimeste soomepärastest hammastest (gratsiilne põhjatüüp), kusjuures see saareke ulatub ka lõunapoolsesse Sakalasse. Kas nimetatud hambatüübi toojaks olid vendid-võndlased või hoopis põhja poole suundunud latgalid, pole veel selge.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Anti Selart, Anti Selart: kas keskajal oli rahvuseid?, Postimees, 6.02.2013
  2. Üldmőiste: Etnilised ja rahvusgruppid, www.herder-institut.de
  3. Andrus Mölder, KASZËBË, Horisont, 2/2002