Preisimaa

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast; endisaegse riigi kohta vaata Preisimaa kuningriik ja liidumaa kohta artiklit Preisimaa Vaba Riik.

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Preisimaa kaart, atlasest "Sakslaste asualade laienemine itta, 800–1400". (Full map.)
Preisi hõimude ja Balti hõimude asualad ca. 1200 AD.
Preisi hõimude asualad 13. sajandil

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esmakordselt mainis Preisimaa elanikke preislasi Vana-Rooma ajaloolane Cornelius Tacitus (umbes aastatel 55–117), paljutsiteeritud teoses "Germania", mis (ilmus umbes aastal 98).

Muinaspreislasi tunti veel esimese aastatuhande lõpus ja teise alguses kardetud meresõitjatena, aktiivsete merevaigukaupmeestena ja tõsiste paganatena, kes tapsid Poola kuninga Bolesław Hirmsa saadetud paavsti lähikondlase, endise tšehhi piiskopi, misjonäri Püha Adalberdi.

Preisimaad asustasid kuni Saksa ordu vallutusteni balti päritolu preisi hõimud: Pomesaania, Pogesaania, Lubava, Ermlandi, Sasseni, Barteni, Samlandi, Natangeni ja Galindeni ajaloolistes piirkondades. 12. sajandil paiknes Preisimaa territoorium Visla, Läänemere, Memeli jõe ja Venemaa ning Masoovia hertsogiriigi ning Dobrini vürstiriigi (poola keeles Dobrzyń) vahelisel alal. Preisimaad eraldas Pommerist ja Poolast Visla jõgi, Memeli jõgi (leedu keeles Nemunas) eraldas Preisimaad leedulaste aladest ja Kuramaast.

Preisimaa vallutamine Saksa ordu poolt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühtse riigi puudumisel ning 12.–13. sajandi kommete kohaselt toimusid preislaste ja neid ümbritsevate hõimude vahel sagedased sõja- ja röövretked, mille tõkestamiseks pöördus 1209. aastal Masoovia hertsog Konrad I Saksa Ordu poole, mis ka 1230. aastal asutas esimese tugipunkti ja alustas Põhjala ristisõdade osana Preisi ristisõda preisi hõimude vastu.

Preisimaa kaart, aastast 1466
Next.svg Pikemalt artiklis Preisi ristisõda

Suurema osa preisi hõimudest (pomesaanid, pogesaanid, natangid jt) hävitas Saksa ordu vallutussõjas aastatel 12311283. Ei aidanud ka hilisemad vastupanukatsed, millest kuulsaim on Henricus Monte juhitud ülestõus. Osa preislasi saksastus, osa leedustus. Muinaspreisi keel hääbus lõplikult 17. sajandil.

Preisimaa kaart, aastast 1576. Joan Blaeu

Riia peapiiskopkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkonna vaimulikule ülemvõimule Liivimaal allusid Riia sufragaanpiiskopkonnad: Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond ning lisaks Liivimaa piiskopkondadele allusid Riia peapiiskopkonna võimule ka Preisimaa piiskopkonnad:

Preisimaa Saksa ordu komtuurkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Preisimaa Saksa ordu keskusena[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Saksa ordu

Saksa ordu peakorter asus Malborkis Preisimaal. Saksa ordu jaoks oli 14. sajand õitseaeg. Preisimaal arenes kaubandus, mis võimaldas ehitada võimsaid ordulinnuseid ja õitsvaid kaubalinnu. Samas toimus pidevaid sõjakäike leedulaste vastu, millest lisaks ordurüütlitele võtsid osa ka ilmalikud rüütlid Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, Saksimaalt ja mujalt. 14. sajandi lõpul ordu välispoliitiline olukord muutus komplitseerituks, kuna 1386. aastal sõlmitud Krevo uniooniga sõlmiti Poola ja Leedu personaalunioon ning Leedu suurvürst Jogaila võttis vastu ristiusu. See tähendas, et ordul kadus ideoloogiline põhjus ristisõdadeks Leedu vastu.

Ordu suurim territoriaalne ulatus oli 14. ja 15. sajandi vahetusel, kui lisaks eelpool loetletud valdustele kuulusid ordu võimu alla veel Neumark Brandenburgis, Žemaitija ja Ojamaa. Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut. 1422. aastal oli ordu sunnitud Melno rahuga, Žemaididega asustatud Žematijast loobuma.

1411. aastal nimetas Saksa-Rooma keiser Sigismund von Luxemburg Nürnbergi linnusekrahvi Friedrich VI, kes oli 1410. aasta kuningavalimise ajal avaldanud Sigismundile toetust, Brandenburgi margi ülempealikuks ja haldajaks. Kohalik aadel oli vastu Friedrichi valitsejaks määramisele, kuid Friedrich surus aadlike ülestõusu maha ja konfiskeeris mõnede aadlike vara. 1414. aastal andsid Brandenburgi seisused Tangermündes Friedrichile truudusvande. 1415. aastal nimetati Friedrich, Hohenzollernite dünastiast Konstanzi kirikukogul kuurvürstiks ja 1417. aastal markkrahviks. Friedrich I viis oma residentsi Tangermündest, Berliini.

Preisi hertsogiriik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Preisimaa hertsogiriik 1525. aastal.

Hertsogriigi rajas Saksa ordu kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern, kes 1525. aasta 10. mail andis truudusvande Poola kuningale Zygmunt I-le ja nimetati tema vasallina esimeseks Preisimaa hertsogiks. Ida-Preisimaa hertsogkonnana läks Poola vasallisõltuvussuhtesse. Kuigi selle territoorium oli hiljem Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi osa, nautis Vana-Preisimaa suhtelist iseseisvust ja kosus tänu preisi töökusele, preisi armeele ja preisi korrale.

Brandenburg-Preisimaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Brandenburg-Preisimaa aastal 1688 (tumepunane: Brandenburg aastal 1600)
Next.svg Pikemalt artiklis Brandenburg-Preisimaa

Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.

Preisi kuningriik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Preisi kuningriik

18. jaanuaril 1701. aastal krooniti Königsbergis senine Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog Friedrich III, kes kandis sealtpeale valitsejatiitlit Preisimaa kuningas Friedrich I.

1700. aastal Põhja-Euroopas alanud Põhjasõjas osales Preisimaa alles alates 1709. aastast, kui tahtis allutada Rootsi alasid Pommerimaal: Szczecinit, Usedomi saart ja Wolini saart, kuid saavutas eesmärgi alles 21. jaanuaril 1720, kui sõlmis Rootsiga rahu, mille alusel Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini.

Next.svg Pikemalt artiklis Põhjasõda
Sõjategevus Preisimaal ja Rzeczpospolitas Seitsmeaastase sõja ajal

Seitsmeaastane sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seitsmeaastane sõda

1756. aastal tungis Preisimaa kuningas Friedrich II juhtimisel kallale Saksimaa kuurvürstiriigile, (Venemaa liitlasele), eesmärgiga laiendada Preisimaa kuningriigi piire ja mõjuvõimu Euroopas. 1757. aasta maikuus asus Venemaa sõjavägi feldmarssal Stepan Apraksini juhtimisel vastu Preisi vägedele, esimesed lahingud Preisimaa ja Venemaa vägede vahel toimusid Ida-Preisimaal. 1757. aastal vallutasid Venemaa väed Memeli linna. Augustis purustas Venemaa armee Groß-Jägersdorfi lahingus Preisimaa väed, kuid Venemaa sisepoliitika tõttu (keisrinna Jelizaveta Petrovna (1709–1761) haiguse ja uue keisrikandidaadi preisimeelse Peeter III mõju tõttu) pealetung Preisimaale peatus. Keisrinna Jelizaveta Petrovna paranedes anti senine sõjavägede juhataja Apraksin aga kohtu alla, kõrvaldati ülemjuhataja kohalt ning asendati krahv general en chef Wilhelm von Fermoriga, kes jätkas edukat sõjategevust. 11. (22) jaanuaril 1758 vallutasid Venemaa väed Köningsbergi, mille tulemusena Ida-Preisimaa läks Venemaa koossseisu. Preisimaa esimeseks kuberneriks määrati Wilhelm von Fermor. 1758. aastal jätkus sõjategevus Venemaa jaoks eriliste edusammudeta. 1759. aastal alustas Venemaa armee uut pealetungi Oderi liinil. Venemaa vägede uue ülemjuhataja Pjotr Saltõkovi juhtimisel lõi 41 000-meheline Venemaa armee 28 000-mehelist Preisimaa armeed, purustas selle Palzigi lahingus ja vallutas Oderi äärse Frankfurdi. 24. jaanuaril 1759. aastal andis Preisimaa elanikkond usaldusvande uuele valitsejale keisrinna Jelizaveta Petrovnale. Preisimaa elanikkonna "truudusetusest pettunud" kuningas Friedrich II lubas, et enam elu sees ei külasta Preisimaad, ja pidas seda lubadust.

1760. aastal purustas Venemaa ja Austria ühisvägi Kunersdorfi lahingus Preisimaa armee ning vallutas Berliini. 25. detsembril 1761. aastal suri keisrinna Jelizaveta Petrovna ning keisriks saanud Peeter III lõpetas kohe sõja Preisimaaga ja tagastas Preisimaale kõik vallutatud maa-alad, sh Preisimaa, ning vabastas truudusvandest. 24. aprillil 1762. aastal sõlmisid Peeter III ja Preisimaa kuningas Friedrich II liidulepingu, mis küll Katariina II võimulesaamisel tühistati, kuid sõjategevust uuesti enam ei alustatud.

Preisimaa laienemisega ja keskuse üleviimisega Kesk-Saksamaale Berliini Brandenburgi marki aga kaasnes Preisimaa muutumine võimukeskusest kuningriigi ääremaaks, mis aga jäi siiski järgneval Saksamaa ühendamisel Preisi kuninga võimu alla kuninga põhiliseks toetuspiirkonnaks ning riigi- ja sõjalise võimu allikaks.

Preisi kuningriigi laienemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1763. aastal, kui suri Poola kuningas August III, seadsid Venemaa ja Preisimaa üheskoos 1764. aastal Poola troonile endale sobiva kuninga August IV. 1772. aastal kirjutasid Peterburis alla konventsiooni, millega deklareerisid Venemaa, Austria ja Preisimaa, et on otsustanud Poolas „rahu ja korra taastada“. Kompenseerimaks nende sellesuunalisi pingutusi, olevat neil „ajalooline õigus“ teatavaile Poola aladele. Poola kaotas 29% oma territooriumist. Venemaale anti Läti idaosa (Latgale) ja sellega külgneva Valgevene alad (Polotsk ja Vitebsk). Austria sai Galiitsia, mis läks Vene võimu alla alles 1939, Preisimaa aga Poola lääne- ja põhjapoolsed alad (Lääne-Preisimaa), mis 1824. aastal liideti lõplikult Preisimaaga.

Next.svg Pikemalt artiklis Poola esimena jagamine

Preisi kuningriik Napoleoni sõdade ajajärgul[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Napoleoni sõjad

1807. aastal Tilsiti rahulepinguga, mis sõlmiti Prantsuse keiser Napoleon I Preisi kuningriigiga, Neljanda koalitsioonisõja tulemusel loobus Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm IV Tilsitis umbes pooltest oma sõjaeelsetest valdustest. Nendest aladest lõi Napoleon Prantsuse vasallriigid, mis moodustati ja tunnustati Tilsitis: Vestfaali kuningriik, Varssavi Hertsogiriik ja Danzigi vabalinn; muud loovutatud alad anti teistele Prantsuse vasallidele ja Venemaa keisririigile. Preisi riik kahanes vastavalt Tilsiti rahu tingimustele umbes poole võrra. Kümne miljoni asuka asemel jäi Preisimaa kuningriigi uutesse piiridesse mitte rohkem kui viis miljonit asukat.

Preisi kuningriik Saksamaa ühendajana[muuda | redigeeri lähteteksti]

1862. aastal sai Preisi kuningriigi valitsusjuhiks Otto von Bismarck. Preisimaa kuningas Wilhelm I toetas valitsusjuhi tegevust. Vormiliselt oli riigi tähtsaim isik kuningas, kuid poliitikat teostas valitsusjuht(kantsler). Bismarcki üks peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine ja seda võimaldas tugeva armee loomine. 1866. aastal provotseeris Otto von Bismarck Preisi-Austria sõja, kus Austria sai lüüa ning Austria häving kõrvaldas ta Saksamaa troonile pretendeerimisest.

1867. aastal moodustati Preisimaa eestvedamisel ühise majanduse arendamiseks ja soodustamiseks Saksa Tolliliit, kuhu kuulusid Preisimaa, Hannover ja Põhja-Saksamaa vabalinnad.

Preisimaa idapiir Venemaa keisririigi Läänekubermangude ja Varssavi kindralkubermanguga

Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustati Põhja-Saksa Liit (1867–1870). Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusid 19 Saksa riiki, 3 vabalinna oli liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Riigijuhiks oli Preisimaa kuningas ja liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Otto von Bismarck. Põhja-Saksa Liiduga algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa. 1870. aastal algas Preisi-Prantsuse sõda, mille prantslased kaotasid. Saksa Keisririik kuulutati pidulikult välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis.

Saksa keisriks sai Wilhelm I, kes oli Preisimaa kuningas. Preisimaa moodustas üle poole kogu maa territooriumist. Preisimaa eesotsas Otto von Bismarckiga mängis juhtivat rolli Saksamaa ühendamisel 1871. Sel ajal oli Ida-Preisimaal 74% saksakeelseid, 18% poolakeelseid ja 8% leedukeelseid elanikke. Valdav osa olid protestandid. Keisririigi koosseisu kuulusid neli kuningriiki, kuus suurhertsogiriiki, viis hertsogiriiki, seitse vürstiriiki, kolm vabariiki ja Elsass-Lotringi riigimaa.

Esimese maailmasõja järel, mil Lääne-Preisimaast moodustus Poola koridor, sai Ida-Preisimaast Saksamaa enklaav. Memeli alad hõivas Leedu, kes pidi need taas loovutama 1939.

Preisimaa saatus pärast II maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Teist maailmasõda anti Preisimaa põhjaosa Nõukogude Liidule ja lõunaosa Poolale. Preisimaal elanud sakslased aeti minema, küüditati või hävitati.

25. veebruaril 1947 likvideeriti Preisimaa haldusüksus.

Preisimaa kultuur, teadus ja haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]