Mikołaj Kopernik

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Mikołaj Kopernik
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Mikołaj Kopernikust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kopernik (täpsustus).

Mikołaj Kopernik (Nicolaus Copernicus; 19. veebruar 1473 Poola Toruń24. mai 1543 Frombork) oli saksa päritolu Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile.

Eluloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mikołaj Kopernik sündis rikka vasekaupmehe perekonnas (ka perekonnanimi viitab vasele). Saksa allikad nimetavad Kopernikut sakslaseks, kogu muu maailm aga üksmeelselt poolakaks. Tema isa suri 1483. ja 1485 aasta vahel. Mikolaj kasvas üles oma emapoolse onu Łukasz Watzenrode leibkonnas. Onu oli kanoonik ning sai hiljem piiskopiks. Ta finantseeris oma õepoja õpinguid ning organiseeris noore Koperniku kanoonikuks valimise 1497. Kanooniku sissetulek võimaldas Kopernikul rahulikult oma õpingud lõpetada ning kindlustas ühtlasi materiaalsetest probleemidest vaba elu kuni surmani.

Koperniku sünnimaja Toruńis

14911495 õppis ta Krakówi ülikoolis õigusteadust, usuteadust, astronoomiat. 15011503 õppis Kopernik Padova ülikoolis meditsiini ja matemaatikat. Ta omandas seal litsentsi meditsiini praktiseerimiseks.

1503 sai ta Ferrara ülikoolist kirikuõiguse doktori kraadi. Elas aastast 1506 Warmia piiskopiriigis (praeguse Poola põhjaosas), kus oli kõrgetel riiklikel ja kiriklikel ametikohtadel. Muuhulgas tegeles rahareformiga ja oli ka sõja ajal kindluse komandant. Kopernik suri 1543.

Tööd ja teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juba kuueteistkümnenda sajandi alguseks oli Kopernikul välja kujunenud heliotsentrilised vaated. 1514 levitas ta oma sõprade hulgas väikest käsikirja "Commentariolus" ("Väikesed kommentaarid"). Selles esitas ta ideid kuidas loobuda senisest Ptolemaiose maailmasüsteemist. Ta pani Maa liikuma, Päikese seisma ning matemaatilises mudelis kasutas deferenti ja kahte epitsüklit. Sõbrad kiitsid idee heaks, seda loeti Roomas paavstile ja kardinalidele ning sealtki saabus positiivne tagasiside.

1514 avaldas Kopernik Bütsantsi kirjaniku Theophylaktos Simokatta poeetiliste kirjade kogu, mille oli tõlkinud kreeka keelest ladina keelde.

1543 avaldas ta oma peateose "Taevasfääride pöörlemisest" ("De Revolutionibus orbium coelestium"). Võrreldes "Väikeste kommentaaridega" läks Koperik siin tunduvalt sügavamale teemasse. Sisse on toodud kaks uut matemaatilist lahendust, kusjuures läbivalt kasutas Kopernik ühte ekstsentrikust deferenti ja üht epitsüklit. Ptolemaiose ekvantpunktid olid kadunud ning kõigi planeetide deferentidel oli üks ja sama keskpunkt - üks punkt Päikese lähedal. See teos osutus revolutsiooniliseks, muutes pikka mööda inimeste mõtlemist ja pannes aluse teaduslikule revolutsioonile. Kaasaegsed astronoomid, isegi need kes Maa liikumist ei uskunud, nägid selles teoses astronoomia ilu ja harmoonia taastamist. Esimest korda oli Ptolemaiose maailmasüsteemile tekkinud Koperniku maailmasüsteemi näol lõpuni välja arendatud ja täiesti kastuskõlblik konkurent, mis põhjendas ja ennustas taevasi liikumis mitte kehvemine kui Ptolemaiose mudel, mida aga oli lihtsam ja mugavam kasutada. Kahe hea maailmasüsteemi võrdlus sünnitas uusi ideid ja lähenemisnurki.

Next.svg Pikemalt artiklis Koperniklik pööre


Peale eelmainitud kolme teose on säilinud veel 17 Koperniku kirja. Neist 15 käsitlevad kiriku ja koguduse asju, üks rahareformi ja üks (nn "Werneri kriitika") analüüsib kinnistähtede sfääri liikumisi. Geo- ega heliotsentrismi seal ei mainita.

Suhtumine astroloogiasse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõikidel tolle ajastu astronoomidel oli mingi seos astroloogiast või arvamus selle kohta. Kopernik on selles küsimuses erandlik, pole säilinud mingeid andmeid kuidas ta suhtus astroloogiasse. Temast järel jäänud teostes ega kirjades ei mainita astroloogiat üldse. Ka Kopernikut tundud või temaga kirjavahetuses olnud inimesed ei ole ülestähendanud Koperniku suhtumist astroloogiasse. Seda ajastut arvestades, kus pea iga astronoom tegeles ka astroloogiaga, näib Koperniku selline vaikus viitavat pigem skeptilisele suhtumisele. Samas on Koperniku ainus õpilane Rhäticus (Georg Joachim von Lauchen) tuntud oma astroloogia huvide poolest. Isegi oma Koperniku maailmasüsteemi tutvustavas, veel Koperniku eluajal ilmunud raamatus "Narratio prima de libus revolutionum Copernici" (ilmus Danzigis 1540, "Esimene aruanne Koperniku revolutsioonilisest raamatust", tuntud lihtsalt kui "Esimene aruanne" või "Narratio prima") kirjutas ta mitu korda astroloogiast.

Suhtumine kristallsfääridesse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antiikajast peale oli arvatud, et taevakehad toetuvad läbipaistvatele kristallsfääridele. Ei ole teada, kas Kopernik uskus selliste sfääride olemasolusse või mitte. Ta kasutas küll laialt sõna sfäärid, aga kasutas seda üsna vabalt ring ja orbiidi sünonüümidena. Mitte ühtegi väidet, mida saaks selgelt interpreteerida kristallsfääride eitamise või jaatamisena ei ole ta öelnud. Või pole säilinud.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • V.Lao „Kopernik. Pööret sünnitanud täheteadlane“ Eesti Kirjanduse Selts 1937.
  • Nicholas Copernicus "On the Revolutions" The John Hopkins University Press 1992 ISBN 0-8018-4515-7

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]