Gdynia

Allikas: Vikipeedia
Gdynia

[ gd'õnja ]
poola Gdynia
kašuubi Gdiniô
saksa Gdingen

Gdynia vapp
Gdynia vapp
Gdynia lipp
Gdynia lipp

Pindala: 136 km²
Elanikke: 252 791 (2006)

Koordinaadid: 54° 30′ N, 18° 32′ E54.518.533333333333koordinaadid: 54° 30′ N, 18° 32′ E
POL Gdynia map.svg
Gdynia merekallas
Witold Gombrowiczi nimeline teater Gdynias
Red Bull Air Race Gdynia - 2014

Gdynia (kašuubi keeles Gdiniô, saksa keeles Gdingen, 1939–1945 Gotenhafen) on sadamalinn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Gdański lahe ääres.

Gdynia moodustab koos Gdański ja Sopotiga Trójmiasto linnastu. Elanikke on 255 600 (2001).

Kuni 18. sajandini[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gdynia asupaik Pomereelia oli kaks tuhat aastat tagasi Oksywie kultuuri kese. Hiljem asustasid selle piirkonna slaavlased, aga preislaste asuala ei jäänud sealt kaugele ja preislased on slaavlaste kultuuri mõjutanud. 10. sajandi lõpul ühendati Pomereelia Poolaga, Mieszko II ajal 10251031 sai taas sõltumatuks ja Boleslaw III ühendas Pomereelia 11161121 taas Poolaga. 1227 sai Pomereelia iseseisvaks hertsogkonnaks. 1294 päris selle hertsogkonna Poola kuningas Przemysl II ja Pomereelia jäi Poola osaks seni, kuni Saksa ordu selle 13091310 vallutas. Pomereelia liideti Preisimaaga. 14541466 kestis Kolmeteistaastane sõda, mille tulemusena ühendati Pomereelia taas Poolaga. Poola esimese jagamise tagajärjel ühendati Pomereelia jällegi Preisimaaga, 1945 ühendati Poolaga.

Aastal 1209 on mainitud kohanime Oxhöft. See märgib Oksywiet, mis tänapäeval on Gdynia linnaosa kesklinnast põhja pool mere ääres.

Gdynia küla olemasolu on teada aastast 1253. See oli kašuubi kaluriküla. 1380 sai küla omanikuks tsistertslaste ordu ja 1382 määrati Gdynia Oliwas asuva tsistertslaste kloostri omandiks. Ta jäi sajanditeks külaks ja veel 1789 oli selles kõigest 21 maja. Kui ta 1772 Preisimaaga liideti, sai ta saksakeelse nime Gdingen ja ta konfiskeeriti tsistertslaste ordult.

19. sajandil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1870 oli Gdynias juba 1200 elanikku. See polnud enam vaene kaluriküla, vaid turismikeskus koos võõrastemajade, restoranide, kohvikute ja väikese sadamaga, mille juurde kuulus kai väikeste kaubalaevade jaoks. Põhiline keskus ja sadam oli siiski läheduses olev Danzig.

1921-1939[muuda | redigeeri lähteteksti]

1921, aasta pärast Danzigi saamist vabalinnaks ning riigipiiri tõmbamist Danzigi ja Gdynia vahele alustati kalurikülla sõja- ja kaubasadama rajamist, mis olid ainsad Poola territooriumil kahe maailmasõja vahel. Poola seim võttis 23. septembril 1922 vastu otsuse Gdynia meresadama ehitamiseks. 1923 valmisid 550 m pikkune kai, 175 m pikkune puidust lainemurdja ning eelmisest suurem sadam, mis avati pidulikult 23. aprillil 1923. Esimene suur merelaev saabus sadamasse 13. augustil 1923. 1925. aastaks oli sadama sügavus 7 meetrit. Samal aastal valmis sadamasse viiv raudtee. Linna õigused sai Gdynia 1926. Sadama käive suurenes 1924. aasta 10 tuhandelt tonnilt 1929. aasta 2,923 miljoni tonnini. 1933. aastaks oli Gdynia kaubasadam tõusnud Läänemere suurimaks sadamaks. 1938. aastal oli ta Läänemere suurim ja Euroopa suuruselt 10. sadam. Sadama käive oli tõusnud 8,7 miljoni tonnini ja Gdynia kaudu käis Poola väliskaubandusest 46%. Linnaelanike arv suurenes kiiresti ja jõudis 1939. aastaks 120 tuhandeni.

Gotenhafen 1939-1945[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teise maailmasõja alguses toimus 8.14. septembril Gdynia lahing, mille tulemusena 29 tuhande meheline Saksamaa armee vallutas 17 tuhande Poola sõjaväelase kaitstud Gdynia. Seejärel nimetasid sakslased linna Gotenhafeniks (gootide sadamaks). Umbes 50 tuhat poolakat aeti linnast välja ja umbes 12 tuhat linlast hukati. Hukatute hulgas oli kašuube suhteliselt palju, sest sakslased kahtlustasid neid eriti palju ja piirkonna halduriks määratud Albert Forster pidas neid alaväärtuslikuks rahvaks.

30. jaanuari 1945 õhtul väljus Gdynia sadamast laev Wilhelm Gustloff, kes samal õhtul sai 3 torpeedotabamust ja uppus kolmveerand tunniga. Laeval olnud 10 600 inimesest hukkus 9343, mis teeb selle kõigi aegade suurima hukkunute arvuga laevahukuks.

Alates 1945[muuda | redigeeri lähteteksti]

28. märtsil 1945 vallutas Punaarmee Gotenhafeni ja linn anti tagasi Poola võimudele. Linn määrati Gdanski vojevoodkonda ja nimetati taas Gdyniaks.

Praegu kuulub Gdynia sadam Poola suurimate hulka ja on spetsialiseerunud konteinervedudele. Lisaks tegutsevad reisi- ja kalasadam. Ka on Gdynias Oksywies jätkuvalt sõjasadam. 2007. aastal läbis sadama 364 202 reisijat ja 17,025 miljonit tonni kaupa. Gdynial on Rootsis asuva Karlskronaga plaanipärane praamiühendus.

Gdyniast 15 km edelas on Gdański Lech Wałęsa nimeline lennujaam. Lisaks sellele on lennujaam Gdynia põhjapiiril Kosakowo külas.

Ehkki Gdynia on noor linn, on seal ka üksikuid vanu hooneid. 13. sajandil on rajatud Peaingel Miikaeli kirik. 17. sajandist pärineb üks uusgooti stiilis mõisahoone. Linnasüda seevastu on näide 20. sajandi alguse arhitektuuristiilidest, sealhulgas monumentalismist ja funktsionalismist. Linnas on 1,5 km pikkune rannapromenaad ja 3 vaatetorni. 2009 valmis 141 m kõrgune Sea Towers, mis on Poola kõrgeim eluhoone ja väljaspool Varssavit üldse kõrgeim pilvelõhkuja.

Gdynial on neliteist sõpruslinna: Aalborg (Taani), Baranovitši (Valgevene), Brooklyn (USA), Côte d'Opale (Prantsusmaa), Haikou (Hiina), Kaliningrad (Venemaa), Karlskrona (Rootsi), Kiel (Saksamaa), Klaipeda (Leedu), Kotka (Soome), Kristiansand (Norra), Liepāja (Läti), Plymouth (Suurbritannia) ja Seattle (USA).

Gdynias sündis 28. mail 1908 James Bondi vaenlane Ernst Stavro Blofeld.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Balti sakslaste uued eluasemed. Uus Eesti, 24. oktoober 1939, nr. 290, lk. 3.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]