Szczecin

Allikas: Vikipeedia
Szczecin
Szczecin

[ štš'etšin ]
poola Szczecin

POL Szczecin COA.svg
Szczecini vapp
Elanikke: 411 119 (2004)

Koordinaadid: 53° 26′ N, 14° 32′ E53.43333333333314.533333333333koordinaadid: 53° 26′ N, 14° 32′ E
Szczecini vanalinn
Szczecini vanalinn
Kõrghoone kesklinnas
Jasne Blonia

Szczecin (kašuubi keeles Szczecëno, saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.

Szczecin on endine hansalinn. Szczecinis asub Läänemere üks suurimaid sadamaid ja lähedal asub rahvusvaheline lennujaam Szczecin-Goleniów.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varasel rauaajal elasid tänapäeva Szczecini kandis Lužica kultuuri kandjad. Meie ajaarvamise alguse paiku elasid seal rugid, idagermaani hõim, keda esimest korda mainib Tacitus (rugii) ja keda pärast 5. sajandit pole enam mainitud. Suure rahvasterändamise ajal segunesid nad teiste germaani hõimudega.

Sinna asusid elama lääneslaavi hõimud. Sellest ajast on Szczecin pidevalt asustatud olnud. Asula jäi mitme hõimu alade piirile ja pole teada, milline neist Sczcecinit kontrollis. 968972 vallutas kogu Pomorze (nähtavasti ka Szczecini) Mieszko I, kellest sai Poola esimene kuningas. Ent 1005 toimus Poolas paganlik vasturevolutsioon ning Szczecin sai Poola paganluse juhtivaks keskuseks. Poola korraldas Pomorze vastu mitu sõda ja kõik nad lõppesid edutult. Alles 12. sajandil käis Wolini kultuur alla. 1122. aasta talvel vallutas selle piirkonna Bolesław II, 1124 selle elanikud ristiti ja 1128 ehitati esimene kirik.

Sakslased, kõigepealt kaupmehed, asusid Szczecinisse elama 1187 ja 1237 tunnustati saksa kogukonda ametlikult. 1243 sai Szczecin Magdeburgi linnaõigused. Umbes sel ajal muutus linnaelanike enamus slaavlastest sakslasteks. Szczecini saksakeelne nimetus on Stettin. Slaavlaste viimane mainimine Stettinis pärineb 1350. aastast, kui mainiti slaavi sauna ja pagaritöökoda. Kuid valitsejad jäid endiselt kandma slaavi nimesid: Bogislaw, Casimir, Wartislaw jt.

1390 astus Szczecin Hansa Liitu. Temast sai tähtis kaubalinn, kelle käes oli aeg-ajalt viljaga kauplemise monopol kogu Odra jõe vesikonnas. Tähtsaimad kaubaartiklid olid vili, sool ja heeringas. 16. sajandil tabas linna allakäik, sest aadel ja kirik said nii võimsaks, et ei hoolinud enam monopoliõigustest. Allakäiku soodustasid rivaalitsemine Frankfurdiga Oderi ääres ja heeringaturu kokkuvarisemine.

1630 vallutasid linna Kolmekümneaastase sõja käigus Rootsi väed. Vestfaali rahuga 1648 läks linn Rootsile. Sellega ta lõigati ära sisemaaga ühendavatest kaubateedest, mis tähendas jätkuvat majanduslikku langust.

Põhjasõja ajal 1713 hõivasid linna Preisimaa väed. Täpsemalt öeldes tuli sõjavägi appi tulekahju kustutama ja keeldus lahkumast. 1720 seadustati Stettini kuulumine Preisimaale.

Stettinis tegutses poola kool, kus õpetati poola keelt, kuni 1939 suleti Saksa võimude käsul kõik poola organisatsioonid. Sel ajal oli linna 382 tuhandest elanikust poolakaid umbes 2000. Sõja ajal toodi linna hulgaliselt poola sõjavange, keda kasutati orjatööjõuna. Poolakate arv linnas tõusis 15 tuhandeni. Võõramaalaste jaoks loodi linna ja selle lähedusse 135 töölaagrit.

Punaarmee vallutas Szczecini 26. aprillil 1945. Sama aasta juulis anti linn üle Poola võimudele. Sakslased aeti linnast minema ja nende asemele tulid poolakad Nõukogude Liidu kätte läinud Poola aladelt.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Pommeri hertsogiloss
  • Wały Chrobrego
  • Püha Jakobi basiilika
  • Vanalinn
  • Vana raekoda ja Sienny plats
  • Brama Królewska - Kuninga värav
  • Panieńska torn
  • Keskkalmistu
  • Odra jõe-äärne arhitektuur

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]